Breadcrumb
EKL tegevus 2022–2024
EKL JUHATUSE ARUANNE: EESTI KUNSTNIKE LIIT 2022–2024
Ajavahemik 2022–2024, mil meid saatis ülemaailmne pandeemia ja saadavad siiani sellele järgnenud sõda Ukrainas, majanduslangusest ning hinnatõusudest tingitud keerulised olud ja teadmatus tulevikus ees ootavast, on olnud nii liidule kui ka liidu liikmetele erakordselt keeruline muutuste ja toimetuleku aeg.
Ülimalt oluline oli möödunud aastatel ja on ka praegu asutuse stabiilsuse ja töökohtade säilitamine, liidu hoonete kaasajastamine ja energiasäästlikumaks muutmine, loovisikutest ja -ettevõtjatest rentnike toetamine ning neile paremate töö- ja esitlustingimuste loomine. Sama oluline on olnud liidu senisest veelgi tõhusam enesekehtestamine valdkondliku huvikaitse- ja ekspertorganisatsioonina, mille juurde kuulub osalus seadusloomes, kunstivaldkonda puudutava informatsiooni vahendamine, koostöö kunsti- ja kultuurivaldkonna organisatsioonidega Eestis ja rahvusvaheliselt, samuti Eesti riigi ja kohalike omavalitsustega.
Ajavahemiku 2022–2024 üheks olulisemaks saavutuseks on ajaloolise ja õigusliku järjepidevuse taastamine koos vastavate muudatuste sisseviimisega liidu põhikirjas liidu erakorralisel Suurkogul 19.03.2023 ning sellel järgnenud pidulik liidu 101. aastapäeva tähistamine Estonia kontserdisaalis. Eesti Kunstnike Liidu volikogu tunnustas 19.12.2022 liidu juhatuse (president Elin Kard, asepresident Vano Allsalu) ettepanekul õiguslikku järjepidevust 14.03.1922. aastal registreeritud Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu (EKKKÜ) ja Eesti Kunstnike Liidu (EKL) vahel ning määratleb sellest tulenevalt EKL asutamisajana kuupäeva 14.03.1922. Sellega lõppes 2019. aastal alguse saanud juriidiline protsess ja lahenduse leidsid aastakümneid kestnud arutelud.
Esmatähtis on loomeliidu roll loovisikute huvikaitseorganisatsioonina toimimisel. Augustis 2022 alustas liit lähenevate valimiste valguses tähtajatut meeldetuletus-kampaaniat „Ravikindlustus kõigile!“. Kuna valimisplatvormide jõulisematest seisukohtadest jõuab valim ka tulevasse koalitsioonilepingusse, oli oluline Eestis tegutsevatele erakondadele taas meelde tuletada, kui hapras ja haavatavas olukorras on juba aastakümneid olnud loovisikud. Vabakutselisus ja sellega kaasnevad probleemid ei ole enam ammu vaid loovisikute pärusmaa ning üha muutuvate töövormide ning -suhete valguses vajab kiiret muutmist sotsiaalsete garantiide süsteem laiemalt. Kampaania raames on toimunud kohtumised paljude Eestis tegutsevate erakondadega, poliitikutega ning kampaania on saanud rohkelt kajastusi ajakirjanduses. Kampaania tulemusel jõudis loovisikute (ja laiemalt vabakutseliste) probleem mitmete erakondade valimisplatvormidesse ja on oluliselt laiemal määral teadvustunud ka erinevates otsustuskogudes.
Esimese oluliseks kultuuripoliitiliseks sammuks muutustes on 2024. aasta mais jõustunud Kultuurkapitali seaduse muudatus. Muudatuse toel maksab Kultuurkapital loometöötoetuse asemel loometöötasu, millega kaasnevad lühiajalised sotsiaalsed tagatised nagu ravikindlustus ja maksed pensionisammastesse. Muudatus on küll esimene ja väike, aga see-eest väga oluline ja viib meid kõiki lähemale loovisikute igapäevase tegevuse tunnustamisele tööna.
Liidu eestvedamisel koos Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskusega 2020. aasta lõpus alanud kunstivaldkonna arengukava KUVA 2021–2025 loomine oli hoolimata pikaajalisest vajadusest esmakordne ja see valmis kunstiinstitutsioonide ja vabakutseliste tihedas koostöös. Arengukava koostamisel joonistusid teravalt välja valdkonna peamised kitsaskohad – jätkusuutliku, kunstielu mitmekesisust tagava rahastusmudeli puudumine, kunstnike töö puudulik tasustamine, näitusetasude süsteemne puudumine ning sotsiaalsete garantiide ebapiisavus või takistatud ligipääs neile. Kunstielu arengupotentsiaali piirab otsustavalt ka pikaajaliste investeeringute plaani puudumine kohalikul ja üleriigilisel tasandil.
Arengukava peamisteks teemadeks on kunstnike loometegevuse toetamise kõrval ka kunstivaldkond laiemalt – seal tegutsevad erinevad professionaalid, ühendused ja organisatsioonid. Arengukava eesmärgid on oluliseks lähtekohaks kultuuripoliitika kujundamisel ja ka valdkondade üleses koostöös ning läbirääkimistel riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil. Valminud arengukava avalik tutvustus toimus 14.01.2022 ARS Kunstilinnakus. Kuna arengukava esialgne tegevusraamistik lõpeb 2025. aastaga, on alanud ka arengukava esimese perioodi kokkuvõtete tegemine ja uute lähiaja eesmärkide seadmine. Arengukava uuendamise protsessi alustasid 2025. aasta jaanuaris Kunstiasutuste Liidu eestvedamisel Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus ja Eesti Kunstnike Liit. Ka sel korral ootame mahukat panust ja kommentaare valdkonna loojatelt ning tegutsevatelt asutustelt.
Eesti kunstiorganisatsioonide ühisel algatusel loodi mais 2022 Kunstiasutuste Liit. Kunstiasutuste Liit (KAEL) asutati 29 kunstiorganisatsiooni poolt eesmärgiga edendada omavahelist koostööd, korraldada huvikaitset ja tõsta ühiskonna kunstialast teadlikkust. Liidu loomise vajadus kasvas välja arengukava koostamise protsessist ning sellega loodi alus mõtestatud ühistegevusteks, et tagada kunstivaldkonna elujõulisus ja panna kunsti hääl ühiskonnas veelgi valjemini kõlama. Kunstiasutuste Liit koondab erineva suuruse ja profiiliga asutusi, näituste korraldamisega seotud tugiteenuste pakkujatest suurte kunstimuuseumiteni ja nüüdseks on liiduga liitunud 34 kunstivaldkonna organisatsiooni.
2025. aastal jätkub peale vahepealsetest rahastusprobleemidest tingitud pausi ka 2022. aastal alanud Kunstihoone renoveerimine. Eelmisel aastal 90 aasta juubelit tähistanud väärikas hoone pälvis Vabariigi Valituse otsuse toetada renoveerimise lõpuleviimist 9,9 miljoni euroga. Kunstihoone taassünd on kavandatud aastasse 2026 ja siis saavad kunstnikud, majas tegutsevad asutused ning Kunstihoone näitused peale oodatust pikemat eemalolekut naasta kodumajja. Tänud kultuuriminister Heidy Purgale, Vabariigi Valitsusele, Kunstihoone meeskonnale, arhitektidele ja paljudele pühendunult aastaid renoveerimise nimel tegutsenutele!
Et tagada Eesti kunstiorganisatsioonide elujõulisus, peame senisest oluliselt aktiivsemalt osalema ühiselt poliitikakujundamises ning tegema sihipärast tööd selle nimel, et valdkonnas tekiksid jätkusuutlikud, kunstielu mitmekesisust tagavad rahastusmudelid. Et kunstnike töö oleks tasustatud tegevust ja panust väärtustades ning et suudaksime saavutada olulisi läbimurdeid loovisikutele sotsiaalsete garantiide tagamisel.
Täname kõiki Kunstnike Liidu liikmeid jätkuva usalduse eest, Kunstnike Liidu väikest aga ülimalt pühendunud meeskonda ning paljusid koostööpartnereid ja kolleege. Elame ja tegutseme hoolimata kõigest siiski parema homse lootuses ja ka tänulikkuses selle eest, kui palju oleme praeguseks ajahetkeks juba saavutanud.
*
Eesti Kunstnike Liidu aastaraamatus on tavapäraselt kesksel kohal liidu kui organisatsiooni arengusuunad ja tegevused möödunud kolme aasta jooksul, kesksed huvikaitse- ja majandusküsimused ning tehtud otsused. Ülevaated liidu juhatuse ja volikogu tööst ning liidu erinevate asutuste tegevustest läbi kolme aasta, lisaks ka mahukad valdkondlikud sissevaated alaliitude pilgu läbi.
Aastatel 2013–2015 võttis juhatus eesmärgiks liidu tegevuse, struktuuri ja seisukorra kaardistamise, toimus ka varasemaga võrreldes oluline nihe EKLi eneseteadvustamise suunas majandusorganisatsioonina – mis on ilmselt vältimatu organisatsiooni puhul, mille vastutada on Eestis suurim kunsti produktsioonikeskkond ning mille regulaarsetest sissetulekutest üheksa kümnendikku moodustab renditulu.
Aastatel 2016–2018 olid peatähelepanu all kinnisvara korrashoid, üüripoliitika ja kliendisuhete korraldus nii planeerimise tasandil kui ka igapäevatöös. Nimetagem siinkohal liidu põhikirja põhjalikku uuendamist, Kunstihoone reformimist koostöös riigiga uueks ühiseks sihtasutuseks ja sihtasutuse Kunstitaristu asutamist, samuti Draakoni galerii toomist EKLi omandisse ning ARSiga seotud arendustegevusi.
Aastatel 2019–2021 nõudis enim tähelepanu asutuse stabiilsuse säilitamine kriisiolukorras, töökohtade ja töötasude säilimine, kunstnikest ja loovisikutest rentnike toetamine ning olemasolevate tehnosüsteemide säästlikumaks ning töökindlamaks muutmine. Lisaks eelnimetatule keskendusime ka jätkuvatele mahukatele renoveerimis- ja arendustöödele kõigis liidule kuuluvates hoonetes.
Aastatel 2022–2024 olid liidu peamisteks eesmärkideks loovisikute huvikaitse ja ajaloolise järjepidevuse taastamine ning koostöö laiendamine kultuurivaldkonnas. Senisest märkimisväärselt enam suutis liit ennast nähtavaks ja kuuldavaks teha huvikaitse-organisatsioonina, tuues esile valdkonna tugevusi ja kitsaskohti, mille lahendamiseks ainult liidu tegevustest ei piisa. Samuti jätkasime suuremahuliste ehitus-, ja remondi- ja projekteerimistöödega liidu hoonetes, mida aastatel 2022–2024 teostati Sihtasutuse Kunstitaristu sihtfinantseerimise toel kokku 1 miljoni ja 540 tuhande euro eest.
Liit ja selle liikmed
Tänane Eesti Kunstnike Liit tugineb tegevuses väärikale, 20. sajandi suurte sündmustega sammu käinud ajaloole, kus eelkäijatena joonistuvad välja Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing (EKKKÜ) (1922), Eesti Nõukogude Kunstnike Liit (1943) ja Eesti NSV Kunstnike Liit (1957). EKL on 991 liikme (seisuga 28.01.2025) ja 18 alaliiduga Eesti üks suurimaid loomeliite. Liidu eesmärgiks on kunstivaldkonna arendamine ja selle kandepinna laiendamine Eestis, kunstnike huvide kaitsmine ja nende loomingulise tegevuse toetamine.
EKLi põhitegevusalaks on loomeliidu tegevus (EMTAK 94121), mis hõlmab muuhulgas osalust kultuuripoliitika kujundamisel ja valdkondlikes arendustegevustes, kunstnike, kuraatorite, kunstiteadlaste ja kunstitöötajate huvide kaitsmist ning nende töö- ja loometingimuste edendamist.
EKLi põhitegevusega seotud tegevusaladeks on:
1) toimimine valdkondliku ekspertorganisatsioonina (sealhulgas ekspertide nimetamine komisjonidesse ja žüriidesse, osalus seadusloomes, strateegiate ja tegevuskavade väljatöötamisel);
2) koostöö kunsti- ja kultuurivaldkonna organisatsioonidega Eestis ja rahvusvaheliselt, samuti Eesti riigi ja kohalike omavalitsustega; eesti kunstnike rahvusvaheliste sidemete edendamine;
3) näitusetegevus EKLile kuuluvates galeriides (Hobusepea, Draakoni, HOP, Vabaduse) ning Tallinna Kunstihoones (EKLi poolt koos riigiga kaasasutatud ja toetatav sihtasutus Kunstihoone); samuti korraldab liit näitusetegevust Toompea lossi kunstisaalis;
4) majandustegevus eesmärgiga teenida vahendeid põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks sealhulgas liidule kuuluva loometaristu (ateljeed, töökojad, galeriid) korrashoiuks ja jätkusuutlikuks arendamiseks liidule kuuluvatel kinnistutel (Vabaduse väljak 6 ja 8, Hobusepea 2, Pärnu maantee 154, Muhu Kunstitalu, Pikk 18 Draakoni galerii ruumid);
5) korralduslik tegevus valdkonnas tegutsejatele paremate töö- ja loometingimuste loomiseks;
6) erialase kompetentsi koondamine ja ideede ning praktikate vahetuse soodustamine EKLi 18 alaliidu tegevuse vahendamise ja koondamise kaudu.
EKLi poolt kunsti valdkonnas tegutsevatele loovisikutele ja -ettevõtjatele pakutavad soodsad võimalused ja teenused (näitusevõimalused galeriides, stuudiod ja töökojad jm) ei ole üldjuhul piiratud liidu liikmeskonnaga (erandiks on seni üksnes Vabaduse väljak 6 ja 8 hoonetes asuvad ateljeed) – liidule kuuluv loometaristu on eelkõige valdkonna kui terviku käsutuses.
Ajavahemikus 2022–2024 liitus EKLiga 50 uut liiget ning lahkus jäädavalt 48 liiget. Seisuga 10.02.2025 kuulub EKLi 991 liiget, neist 456 on pensioniealised.
EKL väljastab liikmetele UNESCO egiidi all tegutseva IAA (International Association of ART) liikmepileteid, mis võimaldavad kunstnikel kuuluda suurimasse rahvusvahelisse professionaalseid kunstnikke ühendavasse võrgustikku, samuti saada osa rohkearvulistest soodustustest maailma muuseumides ja galeriides.
Vastavalt EKLi põhikirjale on suurkogude vahelisel ajal liidu kõrgeimaks juhtorganiks volikogu. Aastal 2022 toimus 5, 2023. aastal 5 ja 2024. aastal 4 volikogu koosolekut. Juhatus hindab koostööd volikoguga konstruktiivseks ja viljakaks – üheskoos on suudetud leida lahendusi paljudes keerukates küsimustes.
Alates 2020. aastast on EKLi liikmemaks 20 eurot aastas, soodushind seeniorliikmele 10 eurot, auliikmele tasuta. Alates 2018. aastast on sellest maksust vabastatud ka liikmed, kes on 75-aastased või vanemad. Liidu omatulust moodustab liikmemaks vähem kui 1,1 %.
Liidu liikmetel, kel puuduvad võlgnevused liidule (liikmemaks, rendi- ja kommunaalmaksed) on õigus taotleda ateljeepinda liidu majades, näituseaega liidu galeriides ja loometoetusi ning -stipendiume vastavalt kehtestatud korrale. Liikmemaksu laekumistest moodustub liidu sotsiaalfond, millele liit lisab iga-aastaselt 5000 eurot. Sotsiaalfondi vahenditest toetab liidu sotsiaalkomisjon liikmete avalduste alusel toimetulekut ja kulusid ravimitele ning meditsiiniteenustele ühekordsete eraldustena (200 ja 500 eurot, maksimaalselt 2 korral liikme kohta aastas). EKLi liikmetest juubilarid saavad alates 75. sünnipäevast ühekordse toetuse, mille rahaline suurus vastab sünnipäevalapse eluaastate arvule.
Alates 2015. aasta detsembrist pakub EKL liikmetele tasuta esmast õigusabi, mida osutab kogenud jurist Vahur Glaase (õigusbüroo Ignatius, Hobusepea 2). Juristi teenus sisaldab professionaalseid nõuandeid nii loomevaldkonna ja -ettevõtlusega haakuvates (nt autoriõiguse, kunstiteoste tellimise ja teostamisega seotud lepingute, töölepingute, erialaste koostöölepingute jmt) kui eraelulistes (perekond, vara, üürisuhted jne) küsimustes. Esmane õigusabi hõlmab kaasuse arutelu ja nõuannet, kuidas seda oleks õiguslikult mõttekas lahendada. Juristi ja teenust kasutava EKLi liikme vahel sõlmitakse vajadusel kokkulepe/leping, mis määratleb vastastikused õigused ja kohustused; samuti lepitakse täpsemalt kokku osutatava õigusabi sisu ja vorm. Ning loomulikult on pakutav õigusabi diskreetne ja konfidentsiaalne.
EKLi alaliidud said aastatel 2022–2023 alaliidu tegevustoetust (2016. aastal alanud kokkulepe), mida sai kasutada aastanäituse, erialaste seminaride või töötubade korraldamiseks, teoste transpordiks ja muuks vajalikuks. Alates 2024. aastast ei ole liidul seoses majanduslikult keeruka olukorraga enam võimalik alaliitudele toetust maksta. Säilitasime aga siiski aastal 2018 alguse saanud alaliidu juhi toetuse ja suurendasime selle mahu seniselt 500 eurolt 700 eurole aastas, toetamaks ja tunnustamaks alaliitude juhtide tegevust oma eriala ja valdkonna arendamisel.
Kahtlemata tuleb liidu üheks kõige pikaajalisemaks panuseks liikmete loometegevusse lugeda soodushindadega ateljeede, stuudiote ja töökodade võimaldamist EKLi poolt.
Meeskond
Liidus töötab igapäevaselt 30 töötajat, kelle hulka kuuluvad juhatuse liikmed president ja asepresident, sekretär-juhiabi, haldusdirektor, pearaamatupidaja, raamatupidaja, teenuste juht, ARS Kunstilinnaku müügijuht, hoonete hooldusjuht, spetsialist, Muhu Kunstitalu projektijuht, loovisikute ja loomeliitude seaduse koordinaator, kolm galeristi (Hobusepa, Draakoni, Vabaduse ja HOP galerii) ning galeristi assistent (Hobusepea ja Draakoni galerii), kunstikogu koordinaator, galeriide meister, kaks majameistrit, kaks konsultant-müüjat (Draakoni galerii), kolm koristajat ja kuus saalitöötajat (Hobusepea, Vabaduse ja HOP galerii). Lisaks kuuluvad liidu töötajate hulka ka 20 kunstnikupalka saavat kunstnikku ja kunstiteadlast.
Ajavahemikus 2022–2024 on toimunud ka muudatusi kunstnike liidu meeskonnas:
jaanuaris 2023 alustas majameistrina tööd Ilmar Kaasik, Ilmar on omandanud Tallinna 6. kutsekeskkoolis elektrihariduse, on töötanud hotellis Olümpia tehniku ja sadulsepana ning Rahvusooper Estonias sadulsepana ning pikki aastaid tegutsenud ka mööblirestauraatorina.
Alates 2023. aasta juunist töötab liidu sekretär-juhiabina Cloe Jancis. Cloe Jancis on foto-, video- ja installatsioonikunstnik. Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias graafilist disaini ja fotograafiat ning täiendanud end Helsingi Kunstiülikoolis ja Oslo Kunstiakadeemias ning lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonnas kaasaegse kunsti magistriõppe. Jancis on varem töötanud Nafta Films võttepaikade koordinaatorina, Eesti Kunstiakadeemias õppejõuna, fotograafia osakonna koordinaatorina ning foto- ja videostuudio juhatajana.
Detsembrist 2023 töötab ARS kunstilinnaku müügijuhina Elis Ilves. Elis Ilves õppis aastatel 1997–2019 Vanalinna Hariduskolleegiumis ja aastatel 2011–2016 Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala bakalaureuseõppes ning on täiendanud oskusi graafilises disainis ja tarkvaraarenduses. Ilves on töötanud raamatukaupluse müüja ja juhatajana ning jaemüügi assistendina.
Seoses Reet Varblase lahkumisega meie hulgast alustas veebruaris 2024 Vabaduse galerii galeristina tööd Kulla Laas. Kulla Laas on vabakutseline kuraator, kunsti- ja haridustöötaja. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna (BA 2013, MA 2017) ning on täiendanud end vahetusõpingutel Emily Carr University Art+Designis Vancouveris, Kanadas (2014). Aastatel 2013–2017 oli ta üks kunstnike omaalgatusliku platvormi Rundum korraldajatest, lisaks on juhtinud Eesti Kunstiakadeemias fotograafia osakonna foto- ja videostuudiot ning Avatud Akadeemia fotograafia täiendõppe koolitust. Aastatel 2017 ja 2019 oli Laas Tallinna Fotokuu kaasaegse kunsti biennaali publikuprogrammi juht ning alates 2021. aastast on biennaali kunstiline juht. Alates 2020. aastast on Laas olnud Eesti Fotokunstnike Ühenduse (FOKU) juures projektijuhiks ning kuulub selle juhatusse ning on liidu volikogu liige.
Veebruaris 2024 asus Hobusepea galerii saalitöötajana tööle Regina Kurs. Regina Kurs lõpetas 1974. aastal Kopli Kunstigümnaasiumi ja maalis aastatel 1974–1976 suveniire Plastmasstoodete Vabrikus „Salvo“. Aastatel 1976–2003 töötas Kunstikombinaadi ARS keraamika ateljees portselanimaalijana, 1993–1994 AS Põhjalind portselanimaalijana ja 1997–2000 AS Vunder portselanimaalijana. Ta on ka aastaid juhendanud portselanimaali kursust Rahvakunsti Klubis.
Juunis 2024 asus Draakoni galerii konsultant-müüjana tööle Ulrika Paemurru. Ulrika Paemurrul on magistrikraadid egüptoloogias (Liverpooli Ülikool, 2013) ja ehtekunstis (Eesti Kunstiakadeemia, 2023) ning ta on end täiendanud veel HfG Karlsruhe ja Haute école des arts du Rhin ülikoolides ning praktikandina Ruudt Petersi stuudios Amsterdamis. Paemurru on esinenud näitustel Eestis, Itaalias ja Saksamaal.
Juulis 2024 asus Hobusepea galerii saalitöötajana tööle Eva Mustonen. Eva Mustonen on
õppinud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis tekstiili (BA, 2010), Göteborgi Ülikoolis (HDK) tekstiilikunsti (MA, 2012) ning Eesti Kunstiakadeemias skulptuuri ja installatsiooni erialal (MA, 2018). Lisaks on ta osalenud grupinäitustel Eestis, Rootsis ja Leedus. 2014. aasta loomingu eest omistati talle aasta noore tekstiilikunstniku preemia ning 2017. aastal Eduard Wiiralti stipendium. 2021. aastal viibis Mustonen WIELS-i Kaasaegse Kunsti Keskuse residentuuris.
Töölepingud on seoses majanduslangusest põhjustatud piiratud eelarvevahendite tõttu lõpetatud graafikameister Uku Kanni ja kunstnike koori dirigendi Eve Karpiga.
Liidu töötajate tegevust on toetanud ja võimaldanud erinevates töölõikudes professionaalsust tagada meie partnerid – näiteks advokaadibürood Sorainen ja Nove, Ohutult & Targalt OÜ tööohutuse ja -tervishoiu alal, tunnustatud eksperdid Hannes Kuhlbach ja Hillar-Peeter Luitsalu kinnisvaraga seotud küsimustes jpt.
Hooned ja tegevused
Liidule kuuluvad Tallinnas hooned Vabaduse väljak 6 ja 8, Hobusepea 2 ja Pärnu maantee 154 ning Uuetalu talu Nõmmkülas Muhumaal. EKLi valduste hulka kuuluvad ka Draakoni galerii ruumid Tallinnas, Pikk tänav 18. Vabaduse väljak 6 ja 8 hoonetes paikneb kokku 39 ateljeed, mida üüritakse EKLi liikmetest kunstnikele isikliku sooviavalduse alusel ja ateljeekomisjoni otsusega.
Vabaduse väljak 6 on lisaks kunstnike tööruumidele ja kunstnike liidu kontorile koduks ka Vabaduse galeriile, pikaajaliseks rentnikuks on kunstitarbeid vahendav Galerii-G. Aastast 2000 asub hoones ka liidu poolt toetatava Eesti suurima kunstiajakirja Kunst.ee toimetus ja arhitektuuribüroo Loominguline Kollektiiv OÜ (Ero Puumets, Anneli Tammik). Hoone hoovipoolsetes keldriruumides avati novembris 2014 Eesti Kunstiakadeemia galerii, mis on akadeemia uue maja valmimise järel saanud endale järglaseks EKA vabade kunstide ja kunstiteaduse kuraatorisuuna üliõpilaste ühise näitusepaiga Vent Space. Galerii tegevus hoones lõppes Kunstihoone tegevustega seotud ruumide renoveerimise tõttu 2025. aasta jaanuaris.
Vabaduse väljak 8 ehk Tallinna Kunstihoone avaliku tuntuse nurgakiviks on kahtlemata selles paiknevad näituseasutused – Sihtasutuse Kunstihoone opereeritav Kunstihoone galerii ja Kunstihoone näitusesaalid. Kunstihoone majas tegutsevad Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja liidu külalisateljee on hoone renoveerimise tõttu asenduspindadel, külalisateljee tarbeks renoveerisime ateljee-korteri Lasnamäel. Hoone ateljeedes töötavad kunstnikud kolis liit ajutiselt praegusesse Riigi Kinnisvara ASile kuuluvasse Georg Otsa nimelisse Tallinna Muusikakooli aadressil Müürivahe tänav 12 / Vabaduse väljak 4. Hoone valmimise järgselt alustab SA Kunstihoone juhtimisel taas tegevust ka legendaarne KuKu klubi.
Hobusepea 2 on leidnud endale asupaiga 29 stuudioruumi ja töökoda, milles tegutseb kokku enam kui seitsekümmend kunstnikku, kellest nii mõnedki on juba üle poole sajandi loonud ehteid just selles majas. Aktiivne kunstnike kollektiiv korraldab igal aastal ka meeleolukaid ja rahvarohkeid avatud uste päevi, kus ehtekunsti huvilised saavad osaleda ringkäikudel ja soetada ehteid ning disainiesemeid.
Hoones tegutsevad liidule kuuluvad nüüdiskunsti esitlev Hobusepea galerii ja tarbekunstile ning disainile keskendunud HOP galerii, samuti asub hoones suurim ehtekunstile pühendunud esindusgalerii A-galerii. Majas töötab ka Õigusbüroo Ignatius, mis pakub kokkuleppel liiduga liidu liikmetele tasuta esmast õigusabi. Samuti Pille Lausmäe Sisearhitektuuribüroo OÜ ja Arhitektuuribüroo Studio Paralleel OÜ.
Pärnu maantee 154 tegutsevas ARSi Kunstilinnakus on tööpaiga leidnud ligemale 100 kunstnikku, loovettevõtjat ja ettevõtet. Üle 90% siinsetest rentnikest on kunstnikud, disainerid ja loomeettevõtted. Esmajoones ARSis ja Hobusepeas kasutavad ühte ruumi sageli mitu kunstnikku või loovettevõtjat – seega ulatub liidu loomemajanduslike klientide arv üle kahesaja.
EKLi galeriides (Hobusepea, Draakoni, HOP, Vabaduse) toimus aastatel 2022–2024 151 isik- ja grupinäitust. Galeriisid külastas aastatel 2022–2024 84 993 vaatajat. Liidu galeriides esinenud kunstnikud ja toimunud näitused pälvisid möödunud kolme aasta jooksul Konrad Mäe nimelise preemia (Katrin Piile), Kristjan Raua nimelise preemia (Sirja-Liisa Eelma, Tiina Sarapu, Aet Ollisaar, Mari Roosvalt) ja Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti preemia (Taavi Talve, Kadri Toom, Urmas Lüüs, Hans-Otto Ojaste, Maria Kapajeva). Samuti jätkus Hobusepea ja Draakoni galerii 2011. aastal alanud koostöö Eesti Kunstiakadeemia Noore Kunstniku preemia väljaandmisel (Karolin Poska, Chun Au Yeung, Samuel Lehikoinen, Amie Nga Man Chan, Yufang Hu, Taavi Teevet). Näituste toimumist EKLi galeriides toetasid Kultuuriministeerium, Kultuurkapital ja AS Liviko.
EKLi Muhu kunstitalus on jätkunud 2014. aastal alustatud tegevused nii sisulise programmi arendamisel kui ka ajaloolise talukompleksi korrastamisel projektijuhi Tiiu Rebase eestvedamisel ja talus peatuvate kunstnike kaasalöömisel. Muhu Kunstitalu toimib valdkondade vahelise loomemaja ning rahvusvahelise kunstiresidentuurina ja töötab nii kunsti- kui ka puhkeasutusena kevad-suvisel perioodil. Puhkekeskusena on Kunstitalu avatud liidu ja alaliitude liikmetele ning kõigile teistele külastajatele, kellele sobivad Kunstitalu spetsialiseeritus kunsti- ja kultuuritegevusele ning talu askeetlikud olmetingimused. Kunstitalu heaks koostööpartneriks on Eesti Vabagraafikute Ühendus ja selle poolt korraldatav rahvusvaheline graafikanädal „Muhu Print“. Mitmekesise rahvusvahelise seltskonna on Muhusse toonud ka 2015. aastal algatatud kunstifestival Futu Muhu. Kunstitalu peahoone arendamise visioonile loob lähtealuse arhitektide Jaak-Adam Looveere ja Indrek Järve poolt 2024. aastal kooskõlas muinsuskaitse nõudmistega koostatud renoveerimise põhiprojekt.
Toetused loovisikutele
Liidu vahendusel kunstnike ja kunstiteadlasteni jõudvate rahaliste vahendite osas on kahtlemata kõige suurema tähendusega riigieelarvest „Loovisikute ja loomeliitude seaduse“ alusel makstavad toetused. Loovisikute ja loomeliitude seaduse kohaselt eraldatakse loomeliidule riigieelarvest toetus, mis põhiosas (85%) makstakse omakorda välja loovisikutele toetuste ja stipendiumidena. Selle nn pearaha suuruseks on loomeliitu kuuluva loovisiku kohta aastas 21,5 % keskmisest kuupalgast, mida Statistikaameti andmetel maksti Eestis taotluse esitamisele eelnenud aastal.
Toetused EKLi tegevustele
Eesti Kultuuriministeeriumi ja Eesti Kultuurkapitali oluliseks panuseks on EKLi galeriides toimuva näitusetegevuse toetamine – aastatel 2022–2024 toetas Eesti Kultuuriministeerium liidu galeriide tegevust kokku 140 000 ning Eesti Kultuurkapital 145 000 euroga.
EKLi kunstnike koori tegevust toetab Eesti Kooriühing (2022. aastal 482 eurot, 2023. aastal 514 eurot, 2024. aastal 513 eurot). Erinevateks projektideks (Muhu Print, ARSi Filmifestival AFF, Konrad Mäe preemia) on EKL taotlenud ja saanud toetust Kultuurkapitalilt (2022. aastal 3 750 eurot, 2023. aastal 4 700 eurot, 2024. aastal 4 950 eurot). Tallinna linna Kultuuri- ja Spordiametilt taotlesime ja saime toetust näituse läbiviimiseks ARS Kunstilinnaku projektiruumis ja Avatud Ateljeede päevaks 2023. aastal (5 000 eurot). Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt taotlesime ja saime 2023. aastal toetust Hobusepea 2 hoone sisefassaadi renoveerimiseks (14 297 eurot). Erinevateks kunstiprojektideks on EKL taotlenud ja saanud toetust ka Tallinna linnavalitsuselt.
Aastal 2022 saime kriisiabi taotlusvoorust „Kriisiabi -COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi kultuurikorraldajale 2022“ toetust 124 512 eurot. Riigilt saadud kriisiabi võimaldas lisaks liidu töökohtade ning töötasude säilitamisele ning asutuse igapäevaste kohustustega toimetulekule kriisisituatsioonis teha liidu liikmetest rentnikele ja rentnikest loovettevõtetele, mille juhatuses on liidu liige, rendisoodustusi ning vajadusel ka maksete ajatamist pikema perioodi jooksul.
Aastal 2022 teostasime Muinsuskaitseameti toel Muhu Kunstitalu paargu-sepikoda-kelder katuse renoveerimistööd kogumaksumusega 23 000 eurot. Muinsuskaitseamet toetas renoveerimistöid 20 000 euroga.
Oluline on rõhutada, et loojaid ühendava ja nende huve kaitsva mittetulundusühinguna EKL mingit regulaarset „loomeliidu tegevustoetust“ ei saa, rääkimata vahenditest EKLile kuuluvate hoonete korrashoiuks, kus liidu liikmed ja teised kunstnikud tegutsevad; erandiks on vaid loovisikutoetuste kaasnev administreerimistasu, millega hüvitatakse eelkõige loovisikute koordinaatori töötasu ja kaasnev raamatupidamiskulu. Mistahes muud EKLi põhikirjalistest eesmärkidest lähtuvad tegevused on rahastatud eelkõige omavahenditest, mille suurimaks allikaks omakorda on ruumide väljaüürimine liidule kuuluvates hoonetes.
Arendustegevus
Süsteemne kinnisvarahaldus koos arendusega peab tagama liidule pideva stabiilse rahavoo ning kinnisvaraga seotud funktsioonid peavad olema lõimitud organisatsiooni üldiste eesmärkidega. Juhatuse ja meeskonna viimaste aastate tegevus on olnud suunatud selliste lahenduste otsimisele, mis võimaldaksid liidul hoida ajaloolist kinnisvara ekspluatatsioonikõlblikuna – ning paralleelselt ka investeeringute leidmisele hoonete elukaare pikendamiseks, arendades ja kaasajastades neid nii ohutuse ja energiasäästlikkuse seisukohast kui lähtudes loomemajanduslikust funktsionaalsusest.
Jätkus ka 2014. aastal alanud ulatuslik protsess, eesmärgiga selgitada välja EKLile kuuluvate hoonete väärtus, probleemid ja perspektiivid, sealhulgas ehitustehniline seisukord ja investeeringuvajadused, mis on aidanud arendustegevusi sihitumalt ja ökonoomsemalt suunata sinna, kus vajadused kõige pakilisemad ning mõtestatumad. Muuhulgas oleme aastate jooksul viinud läbi hoonete üksikasjaliku inventariseerimine ja valmistanud ekspertide abil projekteerimiseks sobivas vormingus digitaliseeritud joonised. Samuti oleme tellinud erinevaid ekspertiise nii ehituskonstruktsioonide ja tehnosüsteemide seisukorra kui ka muinsuskaitse küsimustes. Projekteerimistöödest on lisaks Pärnu mnt 154 detailplaneeringuga seonduvale kujunenud mahukaimaks ARSi peahoone kavandatava juurdeehituse (5. ja 6. korrus) projekteerimistööd, milleks teostati ka põhjalik ehitise tarindite uuring. Ehitusluba juurdeehituse rajamiseks väljastati 2025. aasta jaanuaris.
Kunstihoone reform ja renoveerimine
Aastatel 2016–2017 viidi EKLi ja Eesti Kultuuriministeeriumi koostöös ellu Kunstihoone reform, eesmärgiga tagada Eesti ühele olulisemale näituseasutusele jätkusuutlik tulevik. Juba 2015. aastal alanud omavaheliste arutelude tulemusena pöördus kultuuriminister Indrek Saar 8.06.2016 Kunstnike Liidu poole ametliku ettepanekuga kaaluda riigi kaasamist sihtasutuse Tallinna Kunstihoone Fond kaasasutajaks.
20.06.2016 andis volikogu juhatusele volitused sihtasutuse Tallinna Kunstihoone Fond (TKHF) reorganiseerimisega seotud õiguslike toimingute läbiviimiseks, sealhulgas koos Eesti Vabariigiga ühise sihtasutuse asutamiseks ning eraldi sihtasutuse asutamiseks EKLi poolt, mille eesmärgiks on kunstnikele, kunstiteadlastele ja kunstitöötajatele paremate töö-, loome- ja esitlustingimuste loomine. 24.11.2016 asutati Eesti Kunstnike Liidu poolt Sihtasutus Kunstitaristu, mille valdusse läks senise sihtasutuse TKHF jagunemise käigus mahukas, sellele 1990. aastatel EKLi poolt üle antud Eesti Kunstifondi kunstikogu.
Detsembris 2017 sõlmiti EKLi ja sihtasutuse Kunstihoone vahel isikliku kasutusõiguse seadmise leping, mille alusel EKL tagab näitusetegevuseks vajalikud ruumid 50 aastaks tasuta, nagu ka varasematel aastatel sihtasutusele Tallinna Kunstihoone Fond. Kultuuriministeerium omakorda on pühendunud Kunstihoone kui näituseasutuse stabiilsema ja tõhusama rahastamise tagamisele.
11.08.2021 andis liidu volikogu seoses Kunstihoone renoveerimisega liidu juhatusele volituse sõlmida Sihtasutusega Kunstihoone uus isikliku kasutusõiguse seadmise leping,
mis võimaldab sihtasutusel arendada välja täiendavaid ruume nii näituse- kui ka tugitegevusteks ning loob samas võimalused ateljeede kaasajastamiseks. 2021. aasta hilissügisel kuulutas SA Kunstihoone koostöös Eesti Arhitektide Liiduga välja Tallinna Kunstihoone rekonstrueerimise arhitektuurivõistluse ruumide renoveerimiseks, konkursi võitis arhitektuuribürood KUU Arhitektid ja Pink ideelahendus. Žürii langetas otsuse konsensuslikult, pidades oluliseks hoones näituste korraldamise lihtsust, külastajate teekonna loogilisust ja kaalus kriitiliselt vastavust muinsuskaitse eritingimustele ja sellest tulenevaid võimalikke lahendusi. Tallinna Kunstihoone rekonstrueerimise arhitektuurivõistluse eesmärgiks oli valida parim sisearhitektuurne, kasutusfunktsioonile sobivaim lahendus hoone rekonstrueerimiseks ja võimalikuks maa-aluseks laiendamiseks. Ehituse esimese etapina paigaldati hoonele 2022. aasta sügisest 2023. aasta varakevadeni tugivaiad. Ehitushindade märgatava kallinemise ajutiselt peatunud renoveerimistegevused jätkusid 2025. aasta jaanuaris lähtuvalt 2024. aasta septembris kinnitatud Vabariigi Valituse otsusest toetada väärika hoone renoveerimise lõpuleviimist 9,9 miljoni euroga. Renoveerimistööde eeldatav valmimisaeg on 2026. aasta teine pool.
ARSi arendamine
EKLi nägemuses ühendab kunagise legendaarse kunstikombinaadi mantlipärija, 21. sajandi ARS, innovatsiooni ja ajaloo, kaasaegsed praktikad ja tehnoloogiad ning eesti professionaalse kunsti traditsioonilised meistrioskused. Kaasaegse loomelinnaku tuumikuks on professionaalsed kunstnikud, nende stuudiod ja töökojad ning erialane loomemajanduslik tegevus. Millega omakorda on lõimitud avalikkusele suunatud tegevusvormid ja ettevõtmised hariduslikest meelelahutuslikeni.
Aastatel 2022–2024 jätkus töö 2018. aastal alustatud Pärnu mnt 154 detailplaneeringu protsessi osas, mille tulemusena saab ARS Kunstilinnaku arenguvisioon funktsionaalse ja visuaalse aluse, toetades EKLi strateegilise arendustegevuse jätkumist ning jätkusuutlikku majandamist ka pikemas perspektiivis. Töömahukas ja kooskõlastuste rohke protsess on jõudnud lõppfaasi ning EKLi ootuste ja kõigi eelduste kohaselt peaks detailplaneering 2025. aastal Tallinna linnavalitsuse poolt vastu võetama. Selle kehtestamise järel on liidul võimalik koostöös strateegiliste partneritega astuda järgmisi samme kunstilinnaku kui terviku etapiviisilisel väljaarendamisel, pidades silmas nii liidu loomemajanduslikke eesmärke kui ka vastutusrikkaid arhitektuurilisi väljakutseid.
2014. aastal alanud EKLi liikmete loomemajanduslike praktikate ja liidu arendus-perspektiivide kaardistamine viis kontseptsiooni „ARS 21” väljatöötamiseni, viimane omakorda sai aluseks projektidele „Avatud ARS“ ja „Avatud ARS 2: sisutegevused“. Projekti „Avatud ARS“ eesmärgiks oli omaaegse kunstikombinaadi ruumilis-funktsionaalne avamine, keskse promotsiooni- ja koolituskeskuse, projektiruumi ning keraamikakeskuse väljaarendamine. Toetamaks „Avatud ARSi“ visiooni ning võimestamaks loovisikuid ja -ettevõtjaid nende eesmärkide elluviimisel, sündis ka esimesega funktsionaalselt seotud projekt „Avatud ARS 2: sisutegevused“. Mõlemaid toetas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Euroopa Regionaalfondi vahenditest kokku 540 000 euroga.
2020. aasta veebruaris avanes ARS Kunstilinnaku uus keskus – multifunktsionaalne projektiruum, Galerii 125, keraamikakeskus, tarbekunstigalerii ning inspiratsiooni- ja koolituskeskkond Stuudio 53 ja Stuudio 98. Projekti „Avatud ARS“ raames EASi toel toimunud ulatuslike rekonstrueerimistööde tulemusena on legendaarse kunstikombinaadi peahoone muutunud oluliselt kasutajasõbralikumaks nii loojate kui ka kunstipubliku jaoks – pakkudes võimalust vaadata näituseid ja osta kunstiteoseid, samuti tegutseda töötubades, rentida ruume inspiratsiooni- ja koolituskeskuses ning tellida kunstikoolitusi. ARSi e-poest pood.arsfactory.ee leiab enam kui 100 professionaalse kunstniku ja disaineri loomingut.
ARSi suurimaks väärtuseks on kaheldamatult tugev majaliste kogukond – professionaalsete kunstnike ja asjalike loovettevõtete rikkalik ja dünaamiline kooslus. ARS on kohtumispaigaks nii kunstiprofessionaalidele kui huvilistele, kelle kunstielamusi ja -kogemusi avardab mitmekesine programm ja erinevad teenused, mille pakkujaks ARS Keraamikakeskus, Graafikakoda, IKIGI Köitegaraaž, Sally Stuudio, Animakool ja paljud teised majalised. Projektiruumi ja ARS Showroomi galerii kõrval leiab külastaja näitusi ka GÜ galeriist ja tarbekunstigaleriis, lisaks majaliste projekte ja esitlusi. Oma koha meie kunstiväljal on leidnud ARSi Filmifestival AFF. Alates 2024. aasta hiliskevadest pakub ARSi asukatele ja külalistele kehakinnitust kohvik Klorofüll. Järgides ARS Kunstilinnaku loosungit „Vaata, avasta, osta kunsti!“ leiavad aset kevadised avatud ateljeede päevad ning jõulueelne Hüpikmüük.
Koostöö
EKL osaleb valdkonda puudutavas seadusloomes, sealhulgas „Kunstiteoste tellimise seaduse“ (KTTS), „Loovisikute ja loomeliitude seaduse“ (LLS) ning „Autoriõiguse seaduse“ (AutÕS) arendusprotsessis, samuti valdkondlike strateegiate ja tegevuskavade väljatöötamisel (sh „Kultuuri arengukava 2021–2030“, „Kunstivaldkonna arengukava KUVA 2021–2025“, Praxise Mõttekoja poolt läbiviidud vabakutseliste loovisikute, nende majandusliku toimetuleku mudeleid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavust hõlmavad uuringud jt).
Lisaks loomeliidu ja loomemajandusliku arenduskeskuse mõõtmele on EKLi üheks oluliseks tegevussuunaks toimimine valdkondliku ekspertorganisatsioonina, sealhulgas osalus esindajate kaudu ning ekspertide nimetamine komisjonidesse ja žüriidesse (nt. kultuuripreemiad ja -stipendiumid, kunstiteoste tellimise seaduse alusel korraldatavad kunstihanked, erinevad avalik-õiguslike organisatsioonide korraldatavad konkursid); osalus seadusloomes; kunstivaldkonda puudutava informatsiooni vahendamine; koostöö kunsti- ja kultuurivaldkonna organisatsioonidega Eestis ja rahvusvaheliselt, samuti Eesti riigi ja kohalike omavalitsustega).
EKL teeb arutelude, nõupidamiste, infovahetuse ja ühiste projektide tasandil koostööd kõigi Eestis tegutsevate kunsti ja kultuuri valdkonna organisatsioonide ning haridusasutustega (Eesti Kultuuriministeerium, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus, Kunstiasutuste Liit jpt).
EKL on sõlminud koostöölepingud Sihtasutusega Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid ning Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskusega, hariduse poolelt Eesti Kunstiakadeemia, Tartu Kunstikooli, laste ja noorte kunstihariduse keskuse Sally Stuudio, Nukufilmi Lastestuudio (Animakool) ja Eesti Kunstikoolide Liiduga. Muhu Kunstitalu koostöö kavandamiseks kohaliku kogukonnaga sõlmiti koostöölepe külaseltsiga Põhjarannik. 2021. aastal sõlmis liit koostöökokkulepe Eesti Maalikunstnike Liiduga koostöö arendamiseks Draakoni galerii keldrikorrusel. Peamisteks liidu strateegilisteks partneriteks on Kultuuriministeerium, Kunstiasutuste Liit ja valdkondlikud arenduskeskused (EKKAK, KKEK) ning loomeliidud. Koostööd tehakse Tallinna Linnavalitsuse, valdkondlike organisatsioonide ja kultuuriasutustega.
Liidu eestvedamisel koos Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskusega 2020. aasta lõpus alanud kunstivaldkonna arengukava kokkupanek on hoolimata pikaajalisest vajadusest esmakordne, valmides kunstiinstitutsioonide ja vabakutseliste tihedas koostöös. Arengukava eesmärgid on oluliseks lähtekohaks kultuuripoliitika kujundamisel ja ka valdkondade üleses koostöös ning läbirääkimistel riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil. Valminud arengukava avalik tutvustus toimus 14.01.2022 ARS Kunstilinnakus. Aruteludest välja joonistunud vajadusest tõukuvalt asutasid kunstiinstitutsioonid ühise katusorganisatsiooni kunstivaldkonnas tegutsevatele asutustele, Kunstiasutuste Liidu asutamiskoosolek toimus 22.02.2022.
Aastal 2021 täitus 20 aastat Kunstnike Liidu ja Riigikogu kantselei koostöö algusest näitusetegevuses Toompea lossi kunstisaalis. Aastate jooksul on toimunud aukartustäratav hulk professionaalsete kunstnike isik- ja rühmanäituseid, mis on tutvustanud ja lähendanud kunstnike loomingut igapäevases riigi juhtimises osalevatele poliitikutele ja Riigikogu külalistele. Aastatel 2022–2024 toimus Toompea lossi kunstisaalis 12 näitust.
Residentuurid
Heaks näiteks rahvusvahelisest koostööst on residentuurivõimalused välismaal. Novembris 2017 alustas Eesti Kunstnike Liit kunstnike vahetuse koostööprojekti Hamiltoni Kunstinõukoguga (Hamilton Arts Council) Kanadas, koostöö partner on ka Eesti Suursaatkond Ottawas, Kanadas. Projekti raames lähetavad organisatsioonid vastastikku kunstnikke resideeruma Hamiltoni, Ontariosse ja Tallinna, soodustades nende enesetäiendamisvõimalusi ja kontaktide vahetamist. Alates 2019. aastast valitakse residendid avaliku konkursi teel, konkursi korraldab Hamiltoni Kunstinõukogu ja vahendab Eesti Kunstnike Liit.
2018. aasta detsembris alanud läbirääkimiste tulemusel allkirjastasid Rootsi sihtasutuse Stiftelsen Grez-sur-Loing president Bo Myhrman ja Eesti Kunstnike Liidu toonane president Vano Allsalu kokkuleppe Eesti kunstnikele resideerumisvõimaluste loomiseks Prantsusmaal Grez-sur-Loingis Hôtel Chevillonis tegutsevas kunstiresidentuuris. Grez-sur-Loingi sihtasutuse eesmärgiks on pakkuda kunstnikele ja teistele loomeinimestele korter-tüüpi residentuure ja ateljeesid. Fond ei paku loojatele stipendiume, vaid rendib soodushinnaga ruume partneritele, kes omakorda vahendavad neid avaliku konkursi teel loojatele. Sihtasutuste partneriteks on Rootsi Kultuuri Sihtasutus Soomes, Creative Scotland, Stockholmi Kuninglik Kunstiakadeemia, Kuninglik Kunsti- ja Teadusühing Göteborgis, Norra visuaalse kommunikatsiooni organisatsioon Grafill, Rootsi Etenduskunstide Liit, Eesti Kunstnike Liit ja mitmed teised organisatsioonid.
Eesti Kunstnike Liidu koostöökokkulepe Vantaa Kunstnike Liiduga pakub alates aastast 2020 ühele EKLi või selle alaliidu liikmest kunstnikule aastas võimaluse elada ja töötada kuu aega Soomes Vantaa kunstnike külalisateljees Gjutars. Vastavalt koostöökokkuleppele viibib igal aastal ka liidu külalisateljees Tallinnas omakorda üks Vantaa poolt lähetatud kunstnik.
Preemiad
EKL annab koostöös partneritega välja kunstipreemiaid – alates 1973. aastast Kristjan Raua preemiaid (koos Tallinna linnaga) ning alates 1979. aastast Konrad Mäe medalit ja preemiat (koos Eesti Kultuurkapitali ja Eesti Maalikunstnike Liiduga). Jätkus ka 2018. aastal alguse saanud liidu aastanäituse publikupreemia, mida rahastavad kunstikollektsionäärid Riivo Anton, Aivar Berzin, Jaan Manitski, Tiit Pruuli ja Rain Tamm. Samuti on Eesti Kunstnike Liit kaasatud AkzoNobeli kunstipreemia väljaandmise protsessi ning mitmetesse žüriidesse ning otsustuskogudesse.
Kunstiteoste tellimine
Kunstnike erialase sissetulekuallikana on jätkuvalt oluline 2011. aastal rakendunud „Kunstiteoste tellimise seadus“ (KTTS), mille alusel suunatakse 1 protsent riikliku ehitise maksumusest kunstiteoste tellimiseks ja seeläbi avaliku ruumi rikastamiseks kunstiga. Kunstiteoseid on tellitud haridus- ja tervishoiuasutustesse, Eesti Vabariigi välisesindustesse, riigiametite hoonetesse jm asutustesse; enim konkursse on viinud läbi Riigi Kinnisvara AS. Hangete rahaline maht on ulatunud 7000 eurost kuni maksimumi ehk 110 000 euroni. Tellitud on nii väliskulptuure, installatsioone, maalikunsti- ja graafikateoseid kui ka fotokunsti.
Žürii koostatakse lähtuvalt seadusest – žürii peab olema vähemalt viieliikmeline, liikmetest 2/3 nimetab kujutava kunsti alal tegutseva loomeliidu juhatus, täpsemalt Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu juhatus. Tellija saab vajadusel žüriisse kaasata ka hääleõiguseta eksperte, lisaks osalevad üldjuhul ka hoone arhitekt, tellija esindaja ja vajadusel sisearhitekt või maastikuarhitekt. Loomeliidu poolt esindajaid määrates lähtume nende valikul mitmetest aspektidest – tellitavast teosest (maal, skulptuur, installatsioon, graafika, foto), hoones tegutseva asutuse tegevusvaldkonnast, regionaalsest asukohast (püüame leida tegevusvaldkonna ja ka asukohaga seotud eksperte). Eelkõige püüame leida žüriisse eksperte, kellel on parimad professionaalsed oskused, arvestades kunstiteose tellimise lähteülesannet. Loomeliitude poolt määratavad eksperdid ei pea olema loomeliidu liikmed, vaid eelkõige parimad professionaalid.
Kõigepealt hindab konkursile laekunud kavandeid tellijat esindav tehniline ekspert – kontrollides kavandite nõuetele ja lähteülesandele vastavust. Žürii hindab esitatud anonüümseid märksõnaga varustatud kavandeid, moodustades neist hääletuse ja arutelude teel pingerea. Žürii lähtub pingerea koostamisel paljudest erinevatest aspektidest – esitatud teose esteetilistest omadustest, sobivusest sisearhitektuuri, hoone arhitektuuri ja ka hoones toimuvate tegevustega. Välitingimustesse kavandatud teoste puhul ka mõjusid keskkonnale ja sobitumist maastikukujundusega ning sobivust planeeritud asukohta. Samuti on ülimalt oluline teose ohutus, kasutatavate materjalide eeldatav vastupidavus ja ka ideega sobivus. Kuna kavandid sisaldavad tihti ka keerukaid tehnilisi lahendusi, siis on oluline kaaluda ka teose teostamisega seotud võimalikke takistusi. Žürii ülesandeks on valida esitatud kavandite hulgast kunstiliselt parim teos, mis lähtub lisaks ka parimal moel asukohast, hoones või selle ümber toimuvatest tegevustest ja ka eeldatavast teosest osasaajast ehk publikust.
Kunstnikupalk
Üheks viimaste aastate kõige olulisemaks sammuks kunstiloome edendamisel ning kunstnike tegevuse väärtustamisel on kahtlemata olnud kunstniku- ja kirjanikupalga kehtestamine lähtudes tõdemusest, et kvaliteeti ja arengut kunsti valdkonnas ei saa tagada üksnes projektipõhiselt või keskendudes turusuhetele. Kunstnikupalga eesmärk on võimaldada professionaalsetele kunstnikele pühendumist loomingulisele tegevusele ja seeläbi sisukat panustamist Eesti kultuuri arengusse. Palga erinevuseks loomestipendiumitest on lisaks pikaajalisusele ka kaasnevad sotsiaalsed garantiid.
Kunstnikupalga saajate valikuprotsessis on rõhuasetus tulevikul – eeskätt peetakse silmas kandidaadi motiveeritust, kolme aasta loometöö plaani ja loominguliste eesmärkide ajakohasust ja uuenduslikkust. Laekunud taotluste alusel valib palgasaajad EKLi juurde loodud komisjon, kuhu kuuluvad lisaks liidu esindajatele kesksete näituseorganisatsioonide (Kumu kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Tallinna Kunstihoone, Tartu Kunstimaja, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum), Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse esindajad ja kutsutud kunstnikud.
Eesmärgid aastateks 2025–2027
Olulisel kohal saab olema 2022. aasta alul avalikustatud Kunstivaldkonna arengukava KUVA 2021–2025 eesmärkide uuendamine ja eesmärkides lähtuva tegevuskava koostamine koos loojate, valdkonna organisatsioonide ja kolleegidega. Samuti liidu ja Kunstiasutuste Liidu koostöö kunstnike töötasude rahastamismudeli ellu rakendamine ja selleks järjepidevate läbirääkimiste pidamine Kultuuriministeeriumiga ning kunstiinstitutsioonidele tegevustoetuste saavutamine koostöös partnerite ja riigiasutustega.
Et tagada Eesti kunstiorganisatsioonide elujõulisus, peame senisest oluliselt aktiivsemalt osalema ühiselt poliitikakujundamises ning tegema sihipärast tööd selle nimel, et valdkonnas tekiksid jätkusuutlikud, kunstielu mitmekesisust tagavad rahastusmudelid; et kunstnike töö oleks tasustatud meie tööd väärtustades ning et suudaksime saavutada olulisi läbimurdeid loovisikutele sotsiaalsete garantiide tagamisel.
EKL on Eestis suurima professionaalsetele kunstnikele suunatud kunstitaristu valdaja ja arendaja. Liidu jaoks on tegevus kinnisvaraomanikuna seotud organisatsiooni sisuliste eesmärkidega, mis seab tulipunkti kunstiloomeks ja -näitamiseks kavandatud ja ehitatud ruumide sihipärase ja jätkusuutliku arendamise ning üürimise loovisikutele jõukohase hinnaga. Tegemist on suure väljakutsega, sest tuleb tagada hädavajalikud investeeringud hoonetesse ning teenida samast, loovisikute tagasihoidlikke rahalisi võimalusi arvestavast üüritegevusest vahendeid liidu erinevate põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks nii täna kui ka tulevikus.
EKLi toetus loovisikutele ja -ettevõtjatele ning seeläbi kunstivaldkonnale tervikuna moodustab soodusrentide ja võrreldes turuhindadega saamata jääva renditulu osas hinnanguliselt enam kui 350 000 eurot aastas. Lisaks panustab EKL omavahenditest galeriide tegevuseks iga-aastaselt enam kui 100 000 eurot, mis koos Kultuuriministeeriumi ja Kultuurkapitali toetusega on võimaldanud hoida galeriisid käigus rendivabadena kunstnike ning tasuta publiku jaoks. Siinkohal on oluline rõhutada, et eelnimetatud hüved ja soodustused ei ole üldjuhul piiratud liidu liikmeskonnaga – liidule kuuluv loometaristu on eelkõige valdkonna kui terviku käsutuses.
Oluline on liidu kui loovisikute huvikaitseorganisatsiooni tegevuste jätkamine, osalus poliitikate loomises ja vabakutselistele loojatele turvalisema loometöö tagamises. Ülimalt vajalik on jätkata aktiivset koostööd loomeliitude ning kunsti- ja kultuuriinstitutsioonidega, juhtida tähelepanu valdkonna kitsaskohtadele, ebaõiglusele ja vajadustele muudatusteks.
Keerukaks ja vaevanõudvaks, ent pikemas perspektiivis kahtlemata tõhusaks viisiks tõsta EKLi majanduslikku võimekust on erinevad arendustegevused – panustamine organisatsiooni arendamisse ja meeskonda, mõtestatud kinnisvaraarendusse nii ARS Kunstilinnakus kui ka teistes liidu valdustes; loomemajanduslike teenuste ja programmi arendamine erialakoolitustest publikule suunatud promotsiooniüritusteni, turundus- ja kommunikatsioonitugi. Kõige tähtsamaks märksõnaks siinkohal on koostöö – alustades näiteks ARSi majaliste ja meeskonna vahelisest igapäevasest suhtlusest ja kogukondlikust koostööst ning lõpetades strateegilise koostööga kunstilinnaku väljaarendamiseks koostöös ettevõtjate, Eesti riigi ja selle organisatsioonidega – ja miks mitte välispartneritega.
Oluline on ka EKLi kui organisatsiooni arendamine ja selle meeskonna tugevdamine, igapäevaste tööprotsesside jätkuv kaasajastamine. Samuti turundus- ja kommunikatsioonitöö tõhustamine – et nii liidu kui selle liikmete, klientide ja koostööpartnerite sõnumid jõuaksid paremini ühiskonnani, et kasvaks kunstiteadlikkus ja edeneks nii looming kui ka loomemajandus.