Breadcrumb
EKL tegevus 2016-2018
EKL JUHATUSE ARUANNE: EESTI KUNSTNIKE LIIT 2016–2018
Juhatuse ehk kunstnike liidu presidendi, asepresidendi ja majandusdirektori alljärgnev tegevusaruanne toob esile kolme aasta jooksul tehtu-toimunu, kaardistab organisatsiooni hetkeolukorra seisuga kevad 2019 ning EKLi ees seisvad väljakutsed ja arengusuunad.
Eelmisel aruandeperioodil, aastatel 2013–2015, oli juhatuse üheks eesmärgiks EKLi kui multifunktsionaalse organisatsiooni tegevuse, struktuuri ja seisukorra kaardistamine. Võrreldes varasemaga toimus oluline nihe EKLi eneseteadvustamise suunas majandusorganisatsioonina – mis on ilmselt vältimatu organisatsiooni puhul, mille vastutada on Eestis suurim kunsti produktsioonikeskkond ning mille regulaarsetest sissetulekutest üheksa kümnendikku moodustab renditulu.
Aastate 2016–2018 ühiseks nimetajaks võib pidada märksõnu „reform“ ja „arendus“ – nimetagem siinkohal liidu põhikirja põhjalikku uuendamist, Kunstihoone reformimist koostöös riigiga uueks ühiseks sihtasutuseks ja sihtasutuse Kunstitaristu asutamist, samuti Draakoni galerii toomist EKLi omandisse.
Üheks töömahukamaks tegevussuunaks nii juhatusele kui ka meeskonnale kujunesid ARSiga seotud arendustegevused: projekti Avatud ARS käivitamine Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toel, kaubamärgi arendus (ARS Kunstilinnak ja ARS Concept), ARSi detailplaneeringu kavandamine. Samas ei ole sugugi vähem oluline olnud igapäevane töö – olgu siis professionaalse näitusetegevuse tagamine liidu galeriides, hoonete korrashoid või osalus koostöötegevustes valdkondliku loomeliidu ja ekspertorganisatsioonina. Heaks näiteks kasvavast toetusest loovisikutele on esialgu pilootprojektina kavandatud kunstnikupalga kujunemine riikliku kunstipoliitika kindlaks koostisosaks.
4.01.2018 tähistati Kunstihoones pidulikult Eesti Kunstnike Liidu 75. sünnipäeva, liidu sõprade ja koostööpartnerite seas oli aukülaliseks ja esines asjakohase kõnega ka Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid.
Eesti Kunstnike Liidu eesmärgid ja tegevus
Tänane Eesti Kunstnike Liit tugineb tegevuses väärikale, 20. sajandi suurte sündmustega sammu käinud ajaloole, kus eelkäijatena joonistuvad välja Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing (EKKKÜ) (1922), Eesti Nõukogude Kunstnike Liit (1943) ja Eesti NSV Kunstnike Liit (1957). EKL on oma 967 liikme ja 18 alaliiduga Eesti suurimaid loomeliite. Liidu eesmärgiks on kunstivaldkonna arendamine ja selle kandepinna laiendamine Eestis, kunstnike huvide kaitsmine ja nende loomingulise tegevuse toetamine.
EKLi põhitegevusalaks on loomeliidu tegevus (EMTAK 94121), mis hõlmab muuhulgas osalust kultuuripoliitika kujundamisel ja valdkondlikes arendustegevustes, kunstnike, kuraatorite, kunstiteadlaste ja kunstitöötajate huvide kaitsmist ning nende töö- ja loometingimuste edendamist.
EKLi põhitegevusega seotud tegevusaladeks on:
1) toimimine valdkondliku ekspertorganisatsioonina (sealhulgas ekspertide nimetamine komisjonidesse ja žüriidesse, osalus seadusloomes, strateegiate ja tegevuskavade väljatöötamisel);
2) koostöö kunsti ja kultuuri valdkonna organisatsioonidega Eestis ja rahvusvaheliselt, samuti Eesti riigi ja kohalike omavalitsustega; eesti kunstnike rahvusvaheliste sidemete edendamine;
3) näitusetegevus EKLile kuuluvates galeriides (Hobusepea, Draakoni, HOP, Vabaduse) ning Tallinna Kunstihoones (EKLi poolt koos riigiga kaasasutatud ja toetatav sihtasutus Kunstihoone); samuti korraldab liit näitusetegevust Toompea lossi kunstisaalis;
4) majandustegevus eesmärgiga teenida vahendeid põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks sealhulgas liidule kuuluva loometaristu (ateljeed, töökojad, galeriid) korrashoiuks ja jätkusuutlikuks arendamiseks liidule kuuluvatel kinnistutel (Vabaduse väljak 6 ja 8, Hobusepea 2, Pärnu maantee 154, Muhu kunstitalu, Pikk 18 Draakoni galerii ruumid);
5) korralduslik tegevus võimaldamaks valdkonnas tegutsejatele paremaid töö- ja loometingimusi eelnimetatud kinnistutel tegutsevates loomekeskustes. Sealhulgas erialaste ning interdistsiplinaarsete projektide algatamise ja elluviimise kui sihipärase (professionaalsele kunstiloomele keskenduva) kinnisvarahalduse ja renditegevuse kaudu;
6) erialase kompetentsi koondamine ja ideede ning praktikate vahetuse soodustamine EKLi 18 alaliidu tegevuse vahendamise ja koondamise kaudu.
EKLi poolt kunsti valdkonnas tegutsevatele loovisikutele ja –ettevõtjatele pakutavad soodsad võimalused ja teenused (näitusevõimalused galeriides, stuudiod ja töökojad jm) ei ole üldjuhul piiratud liidu liikmeskonnaga (erandiks on seni üksnes Vabaduse väljak 6 ja 8 hoonetes asuvad ateljeed) – liidule kuuluv loometaristu on eelkõige valdkonna kui terviku käsutuses.
Missioon ja visioon
Missioon
Toetada liikmete ja kunsti alal tegutsevate loovisikute tegevust ning kaitsta nende huve; arendada kunsti valdkonda ja edendada kunstiteadlikkust; aidata kaasa Eesti kultuuri ja ühiskonna jätkusuutlikule arengule.
Visioon
EKL on kaasaegne ja arenev organisatsioon, mille tegevus on tasakaalustatud ja tulemuslik ning aitab kaasa Eesti kunsti ja kultuuri jätkusuutlikule arengule. EKL on kunsti valdkonnas oluline arvamusliider ja ekspertorganisatsioon, rääkides ühtlasi kaasa kultuuri ja hariduse ning ühiskondlikes küsimustes laiemalt. EKL on tunnustatud loovisikute huvide kaitsja, loomemajanduse edendaja ja valdkondlikes arendustegevustes osaleja ning rahvusvahelisel tasandil usaldusväärne koostööpartner.
Organisatsioon
Ajavahemikus 2016–2018 liitus EKLiga 46 uut liiget ning lahkus jäädavalt 38 liiget. Seisuga 1.03.2019 kuulub EKLi 967 liiget, neist 388 on pensioniealised.
EKL väljastab oma liikmetele UNESCO egiidi all tegutseva IAA (International Association of ART) liikmepileteid, mis võimaldavad kunstnikel kuuluda suurimasse rahvusvahelisse professionaalseid kunstnikke ühendavasse võrgustikku, samuti saada osa rohkearvulistest soodustustest maailma muuseumides ja galeriides.
Vastavalt EKLi põhikirjale on suurkogude vahelisel ajal liidu kõrgeimaks juhtorganiks volikogu. Aastal 2016 toimus tervelt seitse, aastal 2017 viis ja 2018. aastal neli volikogu istungit. Juhatus hindab koostööd volikoguga konstruktiivseks ja viljakaks – üheskoos on kujundatud seisukohti ja suudetud leida lahendusi paljudes keerukates küsimustes.
Loomemajanduse küsimustes nõustasid ja abistasid EKLi Ruth-Helene Melioranski ja Geroli Peedu, pannes koostöös liidu juhatusega aluse projektide „Avatud ARS“ ja „Avatud ARS 2: sisutegevused“ käivitamisele EASi toel. Liidu töötajate tegevust on toetanud ja võimaldanud erinevates töölõikudes professionaalsust tagada meie partnerid – näiteks advokaadibürood Sorainen, NOVE ja TGS Baltic õigusküsimustes, Addenda tööohutuse ja -tervishoiu alal, tunnustatud eksperdid Hannes Kuhlbach ja Hillar-Peeter Luitsalu kinnisvaraga seotud küsimustes, PR Strategies Avatud ARSi ettevõtmiste tutvustamisel jpt. Headeks ja aktiivseteks kaasalööjateks ühistegevuste ja ürituste korraldamisel on olnud liidu majades tegutsevad rentnikud – kunstnikud ja loovettevõtjad.
Põhikiri
2016. aasta kevadel algatas juhatus koostöös volikoguga põhikirja uuendamise, lähtudes eelkõige tõdemustest: senine, 2007. aastast pärinev põhikiri vajab sisemist ühtlustamist teljel abstraktne-konkreetne ning täpsustamist selles toodud tingimuste ja nõudmiste omavaheliste seoste osas; teatud küsimused on põhikirjas tarbetult üle reguleeritud või liigse detailsusega kirjeldatud, pärssides seeläbi organisatsiooni juhtimist ja arengut; põhikiri vajab kooskõlla viimist muutunud seadusandlusega, aga samuti Eesti Kunstnike Liidus ning meie kultuurikeskkonnas toimunud muudatuste ja arengute arvesse võtmist.
6.05.2016 Tallinnas Estonia kontserdisaalis toimunud EKLi korralisel Suurkogul oli muuhulgas päevakorras EKLi põhikirja muudatuste tutvustus ja arutelu. Seejärel toimus hääletamine, mille käigus oli uue põhikirja vastuvõtmise poolt 244 ja selle vastu 46 kunstnike liidu liiget, erapooletuks jäi 40 liiget. Vastavalt EKLi seni kehtinud põhikirja punktile 20.2 on Suurkogu otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole Suurkogul osalenud või esindatud liikmetest. Suurkogu alguseks 6.05.2016 oli kohal ja koos volitustega esindatud kokku 413 EKLi liiget. Seega hääletas uue põhikirja vastuvõtmise poolt küll 74% antud hääletusel osalenutest, kuid üksnes 59% suurkogule registreerunutest – mis osutus ebapiisavaks mittetulundusühingute seadusest (MTÜS § 23 lg 1) tuleneva nõude (põhikirja muutmise poolt peab olema üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest) täitmiseks.
Kuivõrd kaasajastatud, seadusandluse ja organisatsiooni tegevuse sisu ning eesmärkidega kooskõlas olev põhikiri on Eesti Kunstnike Liidu arendamiseks ja igapäevaseks tegevuseks oluline ja hädavajalik, otsustas EKLi juhatus volikoguga kooskõlastatult kutsuda kokku erakorralise Suurkogu lootuses, et uus põhikiri pälvib sedapuhku seaduses nõutud toetuse.
16.08.2016 Tallinna Kunstihoones toimunud erakorralise Suurkogu alguseks oli kohal ja koos volitustega esindatud kokku 432 liidu liiget, kellest põhikirja muutmise poolt hääletas 375 liiget, vastu oli 38 liiget ja erapooletuks jäi 4 liiget. Seega otsustas erakorraline Suurkogu kinnitada koosolekul osalenud liidu liikmete ülekaalukal toetusel Eesti Kunstnike Liidu põhikirja uue versiooni.
Arendustegevus
Juhatuse üheks peaeesmärgiks eelmisel aruandeperioodil, aastatel 2013–2015 kujunes EKLi kui mitmekülgse ja multifunktsionaalse organisatsiooni tegevuse, struktuuri ja seisukorra kaardistamine ning mõtestamine. Võrreldes varasemaga toimus oluline nihe EKLi eneseteadvustamise suunas majandusorganisatsioonina – seda lähtudes tõdemusest, et EKL on Eestis suurima professionaalsetele kunstnikele suunatud kunstitaristu valdaja ja arendaja.
Juba 2014. aastal käivitas juhatus ulatusliku protsessi eesmärgiga selgitada välja EKLile kuuluvate hoonete väärtus, probleemid ja perspektiivid, sealhulgas ehitus-tehniline seisukord ja investeeringuvajadused. Selle käigus koostati eksperthinnangud kõigile liidu Tallinnas asuvatele hoonetele, viidi läbi hoonete üksikasjalik inventariseerimine, valmisid projekteerimiseks sobivas vormingus digitaliseeritud joonised.
Liidu jaoks on tegevus kinnisvaraomanikuna seotud organisatsiooni sisuliste eesmärkidega, mis seab tulipunkti kunstiloomeks ja -näitamiseks kavandatud ja ehitatud ruumide sihipärase ja jätkusuutliku arendamise ning üürimise loovisikutele jõukohase hinnaga. Seejuures on kesksel kohal küsimus, kuidas tagada olulised investeeringud viletsas seisukorras olevatesse hoonetesse ning teenida samast, kunstnike tagasihoidlikke rahalisi võimalusi arvestavast üüritegevusest vahendeid liidu erinevate põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks.
Juhatuse ning volikogu ühiseks arusaamaks on olnud, et pelgalt „majavalitsuse“ rollis toimetamine ning vaid hädavajalike aukude lappimine ei toeta organisatsiooni jätkusuutlikkust. Seetõttu on aastatel 2016–2018 kujunenud keskseks arendustegevused – seda nii organisatsiooni tegevusvõimekuse tõstmise, struktuuri reformimise kui ka kinnisvara arendamise osas.
Kunstihoone reform
Aastatel 2016–2017 viidi EKLi ja Eesti Kultuuriministeeriumi koostöös ellu Kunstihoone reform, eesmärgiga tagada Eesti ühele olulisemale näituseasutusele jätkusuutlik tulevik. Juba 2015. aastal alanud omavaheliste arutelude tulemusena pöördus kultuuriminister Indrek Saar 8.06.2016 kunstnike liidu poole ametliku ettepanekuga kaaluda riigi kaasamist sihtasutuse Tallinna Kunstihoone Fond kaasasutajaks.
„Kujutava kunsti valdkonnas ei tegutse täna ühtegi riigi osalusega organisatsiooni. Kultuuriministeerium soovib suuremat kaasvastutust Eesti kunstielu olulisima näituseasutuse Tallinna Kunstihoone arengus, rakendades riigi kogemusi kaasasutatud organisatsioonide strateegilise juhtimise ja järelevalve osas,“ selgitas minister.
Ettepanek leidis EKLis sooja vastuvõtu – 20.06.2016 andis volikogu juhatusele volitused sihtasutuse Tallinna Kunstihoone Fond (TKHF) reorganiseerimisega seotud õiguslike toimingute läbiviimiseks, sealhulgas koos Eesti Vabariigiga ühise sihtasutuse asutamiseks ning eraldi sihtasutuse asutamiseks EKLi poolt, mille eesmärgiks on kunstnikele, kunstiteadlastele ja kunstitöötajatele paremate töö-, loome- ja esitlustingimuste loomine. 24.11.2016 asutatigi Eesti Kunstnike Liidu poolt sihtasutus Kunstitaristu, mille valdusse läks järgnevalt senise sihtasutuse TKHF jagunemise käigus ka mahukas, sellele 1990. aastatel EKLi poolt üle antud omaaegne Eesti Kunstifondi kunstikogu.
27.03.2017 kiitis volikogu heaks uue sihtasutuse Kunstihoone asutamislepingu ja põhikirja projekti, asutamisleping kirjutati kultuuriminister Indrek Saare ja EKLi presidendi Vano Allsalu poolt alla 4.12.2017.
21.12.2017 sõlmiti EKLi ja sihtasutuse Kunstihoone vahel isikliku kasutusõiguse seadmise leping, mille alusel EKL tagab näitusetegevuseks vajalikud ruumid 50 aastaks tasuta, nagu ka varasematel aastatel sihtasutusele Tallinna Kunstihoone Fond. Kultuuriministeerium omakorda on pühendunud Kunstihoone kui näituseasutuse stabiilsema ja tõhusama rahastamise tagamisele. Kunstihoone juhataja Taaniel Raudsepa kinnitusel on toetus riigieelarvest võrreldes aastaga 2015 kasvanud aastaks 2018 3,8 korda, ulatudes 284 000 euroni; 2019. aastaks on kasv 8,2 kordne, viies riigieelarvelise toetuse 615 000 euroni. Muljetavaldav toetuse kasv on kahtlemata ka tunnustus sihtasutuse juhi ja meeskonna tehtud tööle. Sihtasutuse nõukogusse kuuluvad EKLi esindajatena Ketli Tiitsar, Jaan Elken ja Vano Allsalu, kultuuriministeeriumi poolt Maria-Kristiina Soomre ja Berit Teeäär.
Lisaks juba varasemalt TKHFi vahenditega kapitaalselt renoveeritud Kunstihoone fassaadile on tänu sihtasutuse vahenditele korrastatud Vabaduse väljak 8 hoones haridusruum, korrastatud trepikoda, renoveeritud näitusesaale nii Kunstihoones, Kunstihoone galeriis kui ka Linnagaleriis, paigaldatud kaasaegsed elektroonilised teavitussüsteemid nii galeriiakendele kui ka Kunstihoonesse. Koostöös EKLiga on renoveeritud Kunstihoone lift, mis tagab nüüd ka invajuurdepääsu näitusesaalidesse.
Kunstihoone korraldas 2018. aastal 17 näitust, neist kaks välismaal („Alice, Neeme ja Jass“ Helsingi Taidehallis ning Mihkel Ilusa isiknäitus „Kuidas saaksingi teisiti“ Bergenis Hordaland Kunstsenteris). Kunstihoone korraldatud näitused Kunstihoones ja selle galeriides pälvisid 2018. aastal 55 907 külastust, haridusprogrammides osales kokku 2200 noort. Suurima külastatavusega näitused olid „Riik ei ole Kunstiteos” ja 106 autori loomingut tutvustanud EKLi kevadnäitus „Juubelikevad 2018”. Kunstihoone näitused leidsid lisaks kodumaale kajastamist ka mainekates rahvusvahelistes kunstiajakirjades „Art Monthly”, „Art Review” ning „Frieze”.
EKLi traditsiooniline, ent aastate jooksul erinevaid katsetusi ja kõrvalepõikeid läbinud kevadnäitus leidis 2018. aastaks koostöös Kunstihoonega uue, messilikuma formaadi. Väljapanek sündis läbi tihedama žüriipoolse „sõela“, koostöös kunstikeskkonnaga NOAR on kunstnikele loodud viimasel kolmel aastal paremad võimalused teoste müümiseks ja huvilistega suhtlemiseks. Kaheldamatu lisaväärtuse näitusele andis Eesti kunstikollektsio-nääride ja -toetajate Riivo Antoni, Aivar Berzini, Jaan Manitski, Tiit Pruuli ja Rain Tamme poolt välja pandud 5000 euro suurune publikupreemia.
ARSi arendamine
Möödunud kolme aasta üheks suurimaks töiseks väljakutseks on kunstnike liidu juhatuse ning meeskonna jaoks olnud ARSi arendamisega seonduv – detailplaneeringu kavandamine, projekti Avatud ARS käivitamine ja elluviimine, kaubamärkide ARS Kunstilinnak ja ARS Concept arendamine, aga samuti ka kunstilinnaku sisutegevuste programmi, sündmuste ja koolituste korraldamine ning koostöö arendamine nii kunstnike kui ka EKLi partneritega.
EKLi nägemuses ühendab kunagise legendaarse kunstikombinaadi mantlipärija, 21. sajandi ARS, innovatsiooni ja ajaloo, kaasaegsed praktikad ja tehnoloogiad ning eesti professionaalse kunsti traditsioonilised meistrioskused. Kaasaegse loomelinnaku tuumikuks on professionaalsed kunstnikud, nende stuudiod ja töökojad ning erialane loomemajanduslik tegevus. Millega omakorda on lõimitud avalikkusele suunatud tegevusvormid ja ettevõtmised hariduslikest meelelahutuslikeni. Kujutavate ja rakenduskunstnike ning disainerite kõrval näeme ARSi kunstilinnaku asukate ja külalistena ka teisi kultuuriloojaid, kõiki loovusele avatud ettevõtlikke ning toredaid inimesi. EKLi nägemuses võiks ARSist kujuneda omamoodi loomemajanduslik oaas, mis parandab piirkonna elanike ning töötajate elu- ja töökvaliteeti, suurendab turvalisust ja „looduslikku mitmekesisust“ nii kultuuriväljal kui ka linnaruumis.
Arendustegevuste ja programmi kavandamisel ARSi kunstilinnakus on kesksel kohal märksõnad „produktsioon” ja „promotsioon” – EKL loob tingimusi ja võimalusi, et loojad saaksid süveneda erialasesse töösse, loodut esitleda ning vahetada ideid ja kogemusi. Üheks oluliseks sammuks sellel teel on projekt Avatud ARS, mille eesmärgiks on omaaegse kunstikombinaadi ruumilis-funktsionaalne avamine, keskse promotsiooni- ja koolituskeskuse, projektiruumi ning keraamikakeskuse väljaarendamine. Toetamaks Avatud ARSi visiooni ja põhimõtteid ning võimestamaks loovisikuid ja -ettevõtjaid nende eesmärkide elluviimisel, sündis ka esimesega funktsionaalselt seotud projekt Avatud ARS 2: sisutegevused. Mõlemaid toetab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Euroopa Regionaalfondi vahenditest kokku 540 000 euroga.
Oluliseks sündmuseks ARSi kogukonna jaoks kujunes 2018. aasta kevadel ühisruumi 310 avamine, loominguliste projektide elluviimiseks on kunstnike ja disainerite käsutuses nii ARSi projektiruum kui erinevad stuudio- ja koosolekuruumid, teoste ja toodete esitlemiseks ning müümiseks ARS Showroom.
Koostöö on toonud ARSi majaliste ja nende loominguga tutvuma nii Ekspordiakadeemia asjatundjad kui ka Kõrgema Kunstikooli Pallas tulevikustuudios osalevad noored; ostuhuvilisi kunstisõpru tõid majja Avatud Ateljeede päevad ja jõulueelne Hüpikmüük. Kunstiasjatundjad on saanud mõtteid vahetada ARSi klubis ning Varvara & Mar poolt korraldatud Connectoriumi programmi raames rahvusvaheliste kunstiekspertidega suheldes.
Multifunktsionaalses ARSi Projektiruumis on aastatel 2016–2018 toimunud 27 näitust – nii küpse rahvusvahelise taseme ja haardega kui julgeid ja innovaatilisi esinemisi noortelt kunstnikelt. Tuntust ja haaret on kogunud ka Indrek Kösteri ja Reimo Võsa-Tangsoo kureerimisel juba kolmandat aastat aset leidev eksklusiivne kahepäevane ARSi Filmifestival AFF, mille raames linastusid viimati 91 kunstniku ja kunstnike kollektiivi poolt loodud filmid.
Üheks suuremaks projekti Avatud ARS ettevõtmiseks kujunes 22.11.2018 keskuses T1 Mall of Tallinn avatud kunstiesitluskeskkond ARS Concept, kus 40 professionaalse kujutava ja tarbekunstniku looming koondati ühtseks väljapanekuks deviisi all „Mõttega tehtud ja valitud kunst“. ARS Concepti programm pakkus muuhulgas temaatilisi nädalavahetusi „Mõttega materjal” ning kolmekuulise pilootprojekti kokkuvõtteks 26.02.2019 ligemale 20 asjatundja osalusel toimunud vestlusringide pärastlõuna „Turg kunstile – kunst rahvale?”.
Loomulikult on säravamad sündmused üksnes jäämäe veepealne osa nii ARSi tegevjuhi Indrek Kösteri kui teiste meeskonnaliikmete töös, mis 1960. aastatel püstitatud hoonetes hõlmab lisaks tavapärasele administreerimisele paraku ka pidevat tegelemist residentide suuremate ja väiksemate olmemurede ning hädavajalike remonditöödega. Et arendustegevus toimuks perspektiivitundega ja „suur pilt“ ei jääks igapäevaste murede varju, on EKL algatanud Pärnu mnt 154 detailplaneeringu protsessi, mille tulemusena omandab ARS kunstilinnaku arenguvisioon juba konkreetsema funktsionaalse ja visuaalse vormi.
Hooned, üürnikud ja tegevused
Liidule kuuluvad Tallinnas hooned Vabaduse väljak 6 ja 8, Hobusepea 2 ja Pärnu maantee 154 ning Uuetalu talu Nõmmkülas Muhumaal. EKLi valduste hulka kuuluvad ka Draakoni galerii ruumid Tallinnas, Pikk tänav 18.
Vabaduse väljak 6 ja 8 hoonetes paikneb kokku 39 ateljeed, mida üüritakse EKLi liikmetest kunstnikele isikliku sooviavalduse alusel ja ateljeekomisjoni otsusega.
Vabaduse väljak 6 on lisaks kunstnike tööruumidele ja kunstnike liidu kontorile koduks ka Vabaduse galeriile, pikaajaliseks rentnikuks on kunstitarbeid vahendav Galerii-G. Aastast 2015 on majaliseks ka kunstikeskkond NOAR ja alates 2000. aastast asub hoones ka liidu poolt toetatava Eesti suurima kunstiajakirja Kunst.ee toimetus.
Hoones toimetavad igapäevaselt ka kaks arhitektuuribürood – TT Arhitektuuribüroo OÜ Tõnu ja Tim Saani eestvedamisel ja Loominguline Kollektiiv OÜ (Ero Puumets, Anneli Tammik), samuti kohvikut Tuum haldav Elu on kunst OÜ.
Hoone hoovipoolsetes keldriruumides avati novembris 2014 Eesti Kunstiakadeemia galerii, mis on akadeemia uue maja valmimise järel saanud endale järglaseks EKA vabade kunstide ja kunstiteaduse kuraatorisuuna üliõpilaste ühise näitusepaiga nimega Vent Space.
Vabaduse väljak 8 ehk Tallinna Kunstihoone avaliku tuntuse nurgakiviks on kahtlemata selles paiknevad näituseasutused – Sihtasutuse Kunstihoone opereeritav Kunstihoone galerii ja Kunstihoone näitusesaalid. Kunstihoone majas tegutseb Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja liidu külalisateljee, hoone esimesel korrusel paiknevad kohvik Tuum (endine KuKu kohvik) ja disainipood Nu Nordic, tiibhoones legendaarne Graafikakoda ja selle keldriruumides noorte graafikute poolt asutatud Grafodroom. Keldriruumides tegutseb legendaarne KuKu klubi.
Kunstihoone fuajees tegutseb alates 2016. aasta jaanuarist Eesti ainus vaid kultuuri-trükistele spetsialiseerunud raamatupood „Lugemik“.
EKLi külalisateljee pakutavaid võimalusi kasutas aastatel 2016–2018 kokku 36 väliskunstnikku, samuti on ateljeed kasutanud näituste ja projektide ettevalmistamiseks arvukalt kohalikke tegijaid. Kõige kaugemad külalised on tulnud Kanadast ja Austraaliast.
Hobusepea 2 on leidnud endale asupaiga 29 stuudioruumi ja töökoda (Gram, Õhuloss, Sinihabe, Kam jt), milles tegutseb kokku enam kui seitsekümmend kunstnikku, kellest nii mõnedki on juba üle 50 aasta meisterdanud väärismetallist ehteid just selles majas. Aktiivne kunstnike kollektiiv korraldab igal aastal ka meeleolukaid ja rahvarohkeid avatud uste päevi, kus ehtekunsti ja ka graafikahuvilised külastajad saavad osaleda ringkäikudel, kontserditel ning soetada ehteid ja disainiesemeid.
Hoones tegutsevad liidule kuuluvad nüüdiskunsti esitlev Hobusepea galerii ja tarbekunstile ning disainile keskendunud HOP galerii, samuti asub hoones suurim ehtekunstile pühendunud esindusgalerii A-galerii.
Majas töötab ka Õigusbüroo Ignatius, mis pakub kokkuleppel liiduga liidu liikmetele tasuta esmast õigusabi. Samuti Pille Lausmäe Sisearhitektuuribüroo OÜ ja Arhitektuuribüroo Studio Paralleel OÜ.
Pärnu maantee 154 tegutsevas ARSi kunstilinnakus on EKLil seisuga 1.03.2019 sõlmitud 97 üürilepingut; üle 90% siinsetest rentnikest on kunstnikud, disainerid ja loomeettevõtted.
Kokku on EKLi hoonetes kevadel 2019 kehtivaid üürilepinguid 190. Esmajoones ARSis ja Hobusepeas kasutavad ühte ruumi sageli mitu kunstnikku või loovettevõtjat – seega ulatub liidu loomemajanduslike klientide, kodusemalt „majaliste“ arv kaugelt üle kahesaja.
EKLi galeriides (Hobusepea, Draakoni, HOP, Vabaduse) toimus aastatel 2016–2018 204 näitust ja isik- ning grupinäitustel osales 390 kunstnikku ja kuraatorit. Galeriisid külastas kolme möödunud aasta jooksul 170 840 vaatajat.
Hobusepea ja Draakoni galeriis esinenud kunstnikud ja toimunud näitused pälvisid möödunud kolme aasta jooksul Konrad Mäe maalipreemia (Kristi Kongi), Kristjan Raua nimelise preemia (Art Allmägi, Mall Paris), Eesti Kultuurkapitali kujutava- ja rakenduskunsti preemia (Anu Vahtra, Mari-Leen Kiipli). Samuti jätkus Hobusepea ja Draakoni galerii 2011. aastal alanud koostöö Eesti Kunstiakadeemia Noore Kunstniku preemia väljaandmisel (Ann Pajuväli, Kristina Õllek, Hedi Jaansoo). HOP ja Vabaduse galerii näitused pälvisid Kristjan Raua preemia (Nils Hint, Tiiu Pallo-Vaik). Samuti jätkus 2016. aastal alguse saanud HOP galerii ja Eesti Kunstiakadeemia koostöö Noore Tarbekunstniku preemia väljaandmisel (Helena Tuudelepp, Katrin Kabun, Sandra Kossorotova).
Aastatel 2016–2018 läbisid Vabaduse, Draakoni ja Hobusepea galerii ruumid olulised renoveerimisprotsessid – välja vahetatud sai täielikult amortiseerunud Draakoni galerii fassaadiaken ja restaureeritud galerii Pühavaimu tänava poolsed aknad ning välja vahetatud küttesüsteem. Värskenduse läbisid Draakoni galerii, HOP galerii ja Hobusepea galerii näitusesaalid ja osaliselt ka tööruumid. Vabaduse galerii ajalooline välisuks sai asjatundjate poolt hoolikalt restaureeritud.
EKLi Muhu kunstitalus on jätkunud 2015. aastal alustatud tegevused nii sisulise programmi arendamisel kui ka ajaloolise talukompleksi korrastamisel projektijuhi Tiiu Rebase eestvedamisel ja talus peatuvate kunstnike kaasalöömisel. Kunstitalu heaks koostööpartneriks on Eesti Vabagraafikute Ühendus ja selle poolt korraldatav rahvusvaheline graafikanädal „Muhu Print“. Mitmekesise rahvusvahelise seltskonna on Muhusse toonud ka 2015. aastal algatatud kunstifestival Futu Muhu, mille üheks eesmärgiks on tõmmata tähelepanu selle arhailise arhitektuuripärli olemasolule ja eksponeerida talukompleksi kui funktsionaalset ning huvitava potentsiaaliga keskkonda kaasaegse rahvusvahelise kultuuritegevuse viljelemiseks. 2018. aastal toimus festivali raames sümpoosion „Maalides metsa“, milles lõid lisaks maalikunstnikele kaasa kirjanik ja mõtleja Hasso Krull, ajakirjanik ja keskkonnaaktivist Linda Mari Väli ja paljud teised. 2019. aastal on festivali motoks „Kunstilt külale“ ning eesmärgiks on luua Nõmmküla keskusesse mälestusmärk Muhu põhjaranniku legendaarsele, kuid hääbuvale kalastuskultuurile.
Talukompleksist on kõige halvemas seisus selle peahoone – 276 m2 suurune rehielamu, millest rehealuse osa on aastaid tagasi tulekahjus hävinud. Muinsuskaitse eritingimuste kohaselt tuleb esimeses järjekorras rehielamus konserveerida hoone konstruktsioonid ja muud säilinud osad konserveerida kuni restaureerimistööde alguseni. Suuremaid või väiksemaid parendustöid vajavad kõik abihooned, kaasajastamist sanitaarsõlmed. Ülevaate EKLi valdustes 2016–2018 toimunud olulisematest ehitus- ja remonditöödest leiab lk. ...
Koostöö
EKL osaleb valdkonda puudutavas seadusloomes, sealhulgas kunstiteoste tellimise seaduse, loovisikute ja loomeliitude seaduse ning autoriõiguse seaduse arendusprotsessis, samuti valdkondlike strateegiate ja tegevuskavade väljatöötamisel (sh kultuuripoliitika põhisuunad, kunsti valdkonna arengukava jt).
Valdkondliku ekspertorganisatsioonina nimetab EKL riigi ja omavalitsuste, samuti teiste organisatsioonide palvel esindajaid ja osalejaid erinevatesse komisjonidesse, nõukogudesse ja žüriidesse (sealhulgas regulaarselt kunstiteoste tellimise seaduse alusel moodustatavatesse).
EKL teeb arutelude, nõupidamiste, infovahetuse ja ühiste projektide tasandil koostööd kõigi Eestis tegutsevate oluliste kunsti ja kultuuri valdkonna organisatsioonide ning haridusasutustega (Eesti Kultuuriministeerium, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus jpt).
Eesmärgiga kaardistada ühised väljavaated ja võimalikud tegevussuunad loovisikute huvide eest seismisel, loomemajanduse arendamisel ning kunstihariduse edendamisel, on EKL sõlminud koostöölepingud Sihtasutusega Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid ning Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskusega, hariduse poolelt Eesti Kunstiakadeemia, Tartu Kunstikooli, laste ja noorte kunstihariduse keskuse Sally Stuudio ja Nukufilmi Lastestuudioga. Muhu Kunstitalu koostöö kavandamiseks kohaliku kogukonnaga sõlmiti koostöölepe külaseltsiga Põhjarannik. ARSi kunstilinnaku edenemist toetavad kokkulepped osaühinguga Agate Art Mend ARS Showroomi arendamiseks ning Keraamikute Liiduga keraamikakeskuse rajamiseks. Strateegiliseks partneriks kunstnike liidu jaoks on jätkuvalt Kultuuriministeerium, koostööd tehakse Tallinna Linnavalitsuse, loomeliitude, valdkondlike organisatsioonidega ja kultuuriasutustega.
Üheks olulisemaks koostööpartneriks kunstnike liidu jaoks kujunes aastatel 2016–2018 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus – ning seda mitte ainult otsese toetuse kaudu projekti Avatud ARS elluviimiseks. 2018. aastal käivitas EAS loomemajanduslikele arenduskeskustele ja valdkondlikele võtmeorganisatsioonidele suunatud koolitus- ja hindamisprogrammi „Strateegia diagnostika ja praktika“, mille raames said EKLi juhtkonna ja loomemajandusmeeskonna liikmed väärtuslikku tagasisidet ning uusi teadmisi ja ideid nii organisatsiooni juhtimise kui (loome)majandusliku strateegilise planeerimise osas. EKLi majandusmudelit ja senist tegevust analüüsisid ning arendussoovitusi andsid loomemajanduse ekspert Ragnar Siil, mentor Ingrid Hindrikson ja paljud teised juhtivad ettevõtluse eksperdid.
Lisaks loomeliidu ja loomemajandusliku arenduskeskuse mõõtmele on EKLi üheks oluliseks tegevussuunaks toimimine valdkondliku ekspertorganisatsioonina, sealhulgas osalus esindajate kaudu ning ekspertide nimetamine komisjonidesse ja žüriidesse (nt. kultuuripreemiad ja -stipendiumid, kunstiteoste tellimise seaduse alusel korraldatavad kunstihanked, erinevad avalik-õiguslike organisatsioonide korraldatavad konkursid); osalus seadusloomes, strateegiate ja tegevuskavade väljatöötamisel; kunsti valdkonda puudutava informatsiooni vahendamine; koostöö kunsti ja kultuuri valdkonna organisatsioonidega Eestis ja rahvusvaheliselt, samuti Eesti riigi ja kohalike omavalitsustega; eesti kunstnike rahvusvaheliste sidemete edendamine.
Vano Allsalu ja Elin Kard osalesid EKLi esindajatena IAA Europe kongressidel Berliinis 4.–5.11.2016 ja 14.–16.09.2017 Dublinis, tutvustades Eesti kunstimaastikul toimuvaid arenguid ning vahetades ideid ja kogemusi kolleegidega sõsarorganisatsioonidest.
20.–23.05.2018 külastasid ARSi kunstilinnaku arendusmeeskonna liikmed Manchesteri ja Liverpooli, eesmärgiga kaardistada loomemajanduslikke tegutsemismudeleid ja -praktikaid Suurbritannia kunstikeskuste näitel ning edendada rahvusvahelist mõtte- ja kogemuste vahetust. Kokku külastati seitset erineva suunitluse ja seisukorraga keskust ning sõlmiti ka koostöösidemeid tulevikuks. EKLi meeskonna kogemus- ja koolitusreisi toetas EAS loomemajanduse arendamise meetme tegevuse „Loomemajandusalase teadlikkuse tõstmine“ raames.
Heaks näiteks rahvusvahelisest koostööst on viimastel aastatel EKLi liikmetele avanenud residentuurivõimalused välismaal. Novembris 2017 alustas Eesti Kunstnike Liit kunstnike vahetuse pilootprojekti koostöös Hamiltoni Kunstinõukoguga (Hamilton Arts Council) Kanadas. Projekti raames lähetavad organisatsioonid vastastikku kunstnikke resideeruma Hamiltoni, Ontariosse ja Tallinna, soodustades nende enesetäiendamisvõimalusi ja kontaktide vahetamist. Esimese kunstnikuna resideerus Hamiltoni puuvillavabriku loomekeskuses Marko Mäetamm; Eesti Kunstnike Liidu kutsel resideerus 2018. aasta sügisel Tallinnas Kanada kunstnik Tor Lukasik-Foss, vahetusprogrammi raames viibis Kanadas Peeter Laurits.
2018. aasta detsembris alanud läbirääkimiste tulemusel sõlmis EKL kokkuleppe Rootsi sihtasutusega Stiftelsen Grez-sur-Loing, mille tulemusena on alates 2019. aasta septembrikuust ühel Eesti kunstnikul võimalik viibida Prantsusmaal Grez-sur-Loingis Hôtel Chevillonis tegutsevas kunstiresidentuuris.
Eesti-siseselt on EKL panustanud valdkondlikesse aruteludesse ja uuringutesse, osaledes muuhulgas Civitta Eesti AS poolt 2017. aastal läbi viidud Eesti loomemajanduse rahvusvahelistumise ja ekspordi uuringus ning olles kaasatud Sihtasutuse Kutsekoda poolt korraldatud OSKA tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringut toetavasse eksperdikogusse.
EKL annab koostöös partneritega välja kunstipreemiaid – Kristjan Raua preemiaid (koos Tallinna linnaga) ning Konrad Mäe preemiat (koos Eesti Kultuurkapitali ja Eesti Maalikunstnike Liiduga). Samuti on Eesti Kunstnike Liit kaasatud AkzoNobeli kunstipreemia ja Wiiralti preemia väljaandmise protsessi ning mitmetesse žüriidesse ning otsustuskogudesse.
Toetused ja meetmed
Toetused ja stipendiumid loovisikutele
Liidu vahendusel kunstnike ja kunstiteadlasteni jõudvate rahaliste vahendite osas on kahtlemata kõige suurema tähendusega riigieelarvest loovisikute ja loomeliitude seaduse alusel makstavad toetused. 2016. aastal oli loometoetuse saajaid 32, toetusi maksti välja summas 106 325; stipendiumi sai 118 kunstnikku kogusummas 34 200 eurot. 2017. aastal sai loometoetust 39 inimest, väljamakseid tehti 142 019 euro eest; stipendiumi saajaid oli 76, kokku maksti välja 25 250 eurot. 2018. aastal oli toetuse saajaid 49, toetusi maksti välja summas 185 792 eurot; stipendiumi maksti kokku 11 000 euro eest 42 taotlejale.
Toetused EKLi tegevusele
Eesti Kultuuriministeeriumi ja Eesti Kultuurkapitali oluliseks panuseks on EKLi galeriides toimuva näitusetegevuse toetamine – aastatel 2016–2018 toetas Eesti Kultuuriministeerium liidu galeriide tegevust kokku 90 000 ning Eesti Kultuurkapital samuti 90 000 euroga.
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakond on toetanud Kunstihoone fassaadi remonti aastal 2017 1000 euroga ning Kunstihoone lifti renoveerimist 2019. aastal 1529 euroga; EKLi kunstnike koori tegevusele on õla alla pannud Kooriühing, toetades seda aastas 300 euroga. Erinevateks kunstiprojektideks on EKL taotlenud ja saanud toetust ka Kultuurkapitalilt ja Tallinna linnavalitsuselt.
Oluline oleks rõhutada, et organisatsioonina – loojaid ühendava ja nende huve kaitsva mittetulundusühinguna – EKL mingit regulaarset „loomeliidu tegevustoetust“ ei saa, rääkimata vahenditest EKLile kuuluvate hoonete korrashoiuks, kus liidu liikmed ja teised kunstnikud tegutsevad; erandiks on vaid loovisikutoetuste ehk „pearahaga“ kaasnev administreerimistasu, millega hüvitatakse eelkõige loovisikute koordinaatori töötasu ja kaasnev raamatupidamiskulu, seoses loometoetuste mahu olulise suurenemisega toetasime aastatel 2017–2018 osaliselt administreerimisvahenditest liidu liikmeid stipendiumitega läbi avaliku konkursi laekunud taotluste.
Mistahes muud EKLi põhikirjalistest eesmärkidest lähtuvad tegevused on rahastatud eelkõige omavahendite arvelt, mille suurimaks allikaks omakorda on ruumide väljaüürimine liidule kuuluvates hoonetes.
Kunstiteoste tellimise seadus
Kunstnike erialase sissetulekuallikana on jätkuvalt oluline 2011. aastal rakendunud kunstiteoste tellimise seadus, mille alusel suunatakse 1 protsent riikliku ehitise maksumusest kunstiteoste tellimiseks ja seeläbi avaliku ruumi rikastamiseks kunstiga. 2018. aasta seisuga on korraldatud kokku 77 konkurssi kunstiteoste leidmiseks kogusummas 2 243 000 eurot.
Kunstiteoseid on tellitud haridus- ja tervishoiuasutustesse, Eesti Vabariigi välisesindustesse, riigiametite hoonetesse jm asutustesse; enim konkursse on viinud läbi Riigi Kinnisvara AS. Hangete rahaline maht on ulatunud 7000 eurost kuni maksimumi ehk 65 000 euroni. Tellitud on nii väliskulptuure, installatsioone, maalikunsti- ja graafikateoseid kui ka fotokunsti.
Vastavalt seadusele nimetavad 2/3 žürii liikmetest kaks loomeliitu – EKL ja Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing. Ülevaate hangete tulemustest, käimasolevatest konkurssidest ja juhendmaterjalid leiab kunstniku liidu ning Kultuuriministeeriumi kodulehtedelt.
Kunstnikupalk
Üheks viimaste aastate kõige olulisemaks sammuks kunstiloome edendamisel ning kunstnike tegevuse väärtustamisel on kahtlemata olnud kunstniku- ja kirjanikupalga kehtestamine lähtudes tõdemusest, et kvaliteeti ja arengut kunsti valdkonnas ei saa tagada üksnes projektipõhiselt või keskendudes turusuhetele. Kunstnikupalga eesmärk on võimaldada professionaalsetele kunstnikele pühendumist loomingulisele tegevusele ja seeläbi sisukat panustamist Eesti kultuuri arengusse. Palga erinevuseks loomestipendiumitest on lisaks pikaajalisusele ka kaasnevad sotsiaalsed garantiid.
02.11.2015 kuulutati välja esimene konkurss, mille tulemusena hakkas alates 2016. aasta jaanuarist kolme aasta pikkust kunstnikupalka saama 5 kunstnikku: Kaido Ole, Marge Monko, Kris Lemsalu, Mark Raidpere ja Anu Vahtra. Alates 2017. aastast lisandusid kunstnikupalga saajate hulka Dénes Kalev Farkas, Kiwa (Jaanus Kivaste), Flo Kasearu ja Jaanus Samma, seejuures lisas EKL riigi poolt makstavale kolmele ühe palga omavahenditest. Järgmisel aastal hakkasid palka saama kolm kunstnikku: Tõnis Saadoja, Edith Karlson ja Tanja Muravskaja. Alates 2019. aasta algusest suurenes nii kunstnikupalga suurus kui ka saajate arv – selle pävisid Jass Kaselaan, Jüri Kask, Marko Mäetamm, Kärt Ojavee ja Laura Põld.
Kultuuriministeerium suurendas kunstniku- ja kirjanikupalga eelarvet, nii et tulevikus oleks igal aastal palgal 15 kirjanikku ja 15 kunstnikku. Kunstnikupalga suurus arvestati aastatel 2016‒2018 komisjoni otsusele eelneva aasta keskmise palga kogukulu järgi, alates aastast 2019 on palga suuruseks 1,1-kordne kultuuritöötaja miinimumpalk.
Kunstnikupalga saajate valikuprotsessis on rõhuasetus tulevikul – eeskätt peetakse silmas kandidaadi motiveeritust, kolme aasta loometöö plaani ja loominguliste eesmärkide ajakohasust ja uuenduslikkust. Laekunud taotluste alusel valib palgasaajad EKLi juurde loodud komisjon, kuhu kuuluvad lisaks liidu esindajatele kesksete näituseorganisatsioonide (Kumu Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Tallinna Kunstihoone, Tartu Kunstimaja, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum) ning Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse esindajad.
Aastal 2019 võib öelda, et kunstnikupalga meede on ennast siiani igati õigustanud ja loodame eduka koostöö jätkumist ning palgasaajate arvu järkjärgulist suurendamist koostöös Eesti Kultuuriministeeriumiga.
Traditsioonid, soodustused liikmetele
EKLi liikmemaks on aastatel 2016–2018 püsinud muutumatuna: 13 eurot aastas (soodushind pensionäridele 3 eur, auliikmetele tasuta). Alates 2018. aastast on sellest maksust vabastatud ka liikmed, kes on 75-aastased või vanemad. Liidu omatulust moodustab liikmemaks vähem kui 1,5%.
Liidu liikmetel on õigus taotleda ateljeepinda liidu majades, näituseaega liidu galeriides ja loometoetusi ning -stipendiume vastavalt kehtestatud korrale.
Alates 2015. aasta detsembrist pakub EKL liikmetele tasuta esmast õigusabi, mida osutab kogenud jurist Vahur Glaase (õigusbüroo Ignatius, Hobusepea 2). Juristi teenus sisaldab professionaalseid nõuandeid nii loomevaldkonna ja -ettevõtlusega haakuvates (nt autoriõiguse, kunstiteoste tellimise ja teostamisega seotud lepingute, töölepingute, erialaste koostöölepingute jmt) kui eraelulistes (perekond, vara, üürisuhted jne) küsimustes. Esmane õigusabi hõlmab kaasuse arutelu ja nõuannet, kuidas seda oleks õiguslikult mõttekas lahendada. Juristi ja teenust kasutava EKLi liikme vahel sõlmitakse vajadusel kokkulepe/leping, mis määratleb vastastikused õigused ja kohustused; samuti lepitakse täpsemalt kokku osutatava õigusabi sisu ja vorm. Ning loomulikult on pakutav õigusabi diskreetne ja konfidentsiaalne.
Tasuta õigusabi kasutas aastatel 2016–2018 kokku 36 inimest. Kui 2016. aastal oli Vahur Glaase sõnul esikohal autoriõigust puudutav, siis järgneval aastal oli enim nõutud nõustamine võlaõigusseaduse ja lepinguõiguse teemadel ning tulipunktis lepingute täitmise tagamisega seotud küsimused; 2018. aastal kerkis esile teoste müügiga seotud maksustamise temaatika erinevates EL riikides. Tähtsad on ka inimeste isiklikku elu puudutavad õiguslikud küsimused. Paljud abi vajanutest on lahendamist vajavate küsimuste keerukuse tõttu pöördunud juristi poole korduvateks konsultatsioonideks.
Tavapäraselt pakub liit oma liikmetele ka abi kunstiteoste transpordil EKLi kaubabussiga. Soodushinnaga on võimalik peatuda Muhu kunstitalus, soodustusi liidu liikmetele pakuvad kõik olulisemad kunstitarvete müüjad.
EKLi liikmetest juubilarid saavad alates 75. sünnipäevast ühekordse toetuse, mille rahaline suurus vastab sünnipäevalapse eluaastate arvule.
EKLi alaliidud saavad alates 2016. aastast tegevustoetust 500 euro ulatuses, mida saab kasutada näiteks aastanäituse, erialaste seminaride või töötubade korraldamiseks, teoste transpordiks ja muuks vajalikuks. Alates 2018. aastast lisandusid täiendavalt stipendiumid alaliitude juhtidele – toetamaks ja tunnustamaks nende tegevust oma eriala ja valdkonna arendamisel.
Loomulikult jätkusid 2016–2018 sellised traditsioonilised sündmused nagu jõuluvastuvõtt Kunstihoones, vastuvõtt seenioridele ning jõulupidu kunstnike lastele. Vahepeal on samuti traditsiooniks kujunenud 2013. aastal tehtud muudatus senises „kommipoliitikas“ – nimelt toob meie jõuluvana liidu liikmete lastele pühadekingiks maiustuste asemel eakohaseid kunstitarbeid.
Kahtlemata tuleb liidu üheks kõige olulisemaks panuseks liikmete loometegevusse lugeda ateljeede, stuudiote ja töökodade võimaldamist EKLi poolt.
EKLi ees seisvad väljakutsed 2020–2022
EKL on Eestis suurima professionaalsetele kunstnikele suunatud kunstitaristu valdaja ja arendaja. Liidu jaoks on tegevus kinnisvaraomanikuna seotud organisatsiooni sisuliste eesmärkidega, mis seab tulipunkti kunstiloomeks ja -näitamiseks kavandatud ja ehitatud ruumide sihipärase ja jätkusuutliku arendamise ning üürimise loovisikutele jõukohase hinnaga. Tegemist on suure väljakutsega, sest tuleb tagada hädavajalikud investeeringud viletsas seisukorras olevatesse hoonetesse ning teenida samast, loovisikute tagasihoidlikke rahalisi võimalusi arvestavast üüritegevusest vahendeid liidu erinevate põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks nii täna kui ka tulevikus.
EKLi toetus loovisikutele ja -ettevõtjatele ning seeläbi kunstivaldkonnale tervikuna moodustab soodusrentide ja võrreldes turuhindadega saamata jääva renditulu osas hinnanguliselt enam kui 350 000 eurot aastas. Lisaks panustab EKL omavahenditest galeriide tegevuseks iga-aastaselt ligemale 80 000 eurot, mis koos Kultuuriministeeriumi ja Kultuurkapitali toetusega (aastal 2018 60 000 eurot) on võimaldanud hoida galeriisid käigus rendivabadena kunstnike ning tasuta publiku jaoks. Alates 2016. aasta kevadest maksab EKL liidu galeriides esinevatele kunstnikele esinemistasu, mis lähitulevikus loodetavasti koostöös Kultuuriministeeriumiga kasvab.
Siinkohal on oluline rõhutada, et eelnimetatud hüved ja soodustused ei ole üldjuhul piiratud liidu liikmeskonnaga – liidule kuuluv loometaristu on eelkõige valdkonna kui terviku käsutuses.
Kinnisvara osas on EKL lähtunud põhimõttest võõrandada tarbetult ja kasutamata seisvad halvas seisukorras pinnad, teenimaks vahendeid kinnisvara korrashoiuks ja põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks. Ent sellest üksi ei piisa. Kõige lihtsamaks võimaluseks suurendada nö mehhaaniliselt EKLi sissetulekuid oleks rendihindade tõstmine – siinkohal on aga piirajaks eelnevalt juba nimetatud kunstnike maksevõime, aga samuti EKLi põhikirjalised eesmärgid. Nokk kinni, saba lahti?
Keerukamaks ja vaevanõudvamaks, ent pikemas perspektiivis kahtlemata tõhusaks viisiks tõsta EKLi majanduslikku võimekust on erinevad arendustegevused – panustamine organisatsiooni arendamisse ja meeskonda, mõtestatud kinnisvaraarendusse nii ARSi kunstilinnakus kui ka teistes liidu valdustes; loomemajanduslike teenuste ja programmi arendamine erialakoolitustest publikule suunatud promotsiooniüritusteni, turundus- ja kommunikatsioonitugi. Kõige tähtsamaks märksõnaks siinkohal on koostöö – alustades näiteks ARSi majaliste ja meeskonna vahelisest igapäevasest suhtlusest ja kogukondlikust koostööst ning lõpetades strateegilise koostööga kunstilinnaku väljaarendamiseks koostöös ettevõtjate, Eesti riigi ja selle organisatsioonidega – ja miks mitte välispartneritega. Mõelda tuleb julgelt, ellu viia tasakaalukalt ja järkjärguliselt.
Juhatuse ja volikogu jaoks oli aastatel 2016–2018 loomemajandust ja kinnisvara puudutava kõrval jätkuvalt väljakutseks ka liikmete huvide kaitsmine erialase toimetuleku ning sotsiaalsete tagatiste küsimustes; EKLi kui organisatsiooni arendamine ja selle meeskonna tugevdamine, projektijuhtimise võimekuse ning turundus- ja kommunikatsioonitöö tõhustamine – et nii liidu kui selle liikmete, klientide ja koostööpartnerite sõnumid jõuaksid paremini inimesteni, et kasvaks kunstiteadlikkus ja edeneks nii looming kui ka loomemajandus.