Eesti Kunstnike Liit 100

Eesti Kunstnike Liit taastas õigusliku järjepidevuse ja tähistab 100. sünnipäeva

Eesti Kunstnike Liidu volikogu tunnustas 19.12.2022 liidu juhatuse (president Elin Kard, asepresident Vano Allsalu) ettepanekul õiguslikku järjepidevust 14.03.1922. aastal registreeritud Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu (EKKKÜ) ja Eesti Kunstnike Liidu (EKL) vahel ning määratleb sellest tulenevalt EKL asutamisajana kuupäeva 14.03.1922.

2019. aastal alguse saanud juriidilise protsessiga leidsid lahenduse aastakümneid kestnud arutelud ning sarnaselt mitmetele teistele 2022. aastal sajandat sünnipäeva tähistanud loomeliitudele saab Eesti Kunstnike Liit alates 19.12.2022 tähistada 100 aasta juubelit: pidulik vastuvõtt liidu liikmetele ja kolleegidele toimub märtsis 2023 Estonia Kontserdisaalis.

Eesti Kunstnike Liit on 994 liikme (seisuga 11.01.2023) ja 18 alaliiduga Eesti üks suuremaid loomeliite. Liidu eesmärgiks on kunstivaldkonna arendamine, kunstnike, kuraatorite, kunstiteadlaste ja kunstitöötajate huvide kaitsmine ning loomingulise tegevuse toetamine. Liit osaleb kultuuripoliitika kujundamisel ja valdkondlikes arendustegevustes ja on Eestis suurima professionaalsetele kunstnikele suunatud kunstitaristu valdaja ja arendaja ning produktsiooni- ja esitluskeskkondade pakkuja tegevkunstnikele.

Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing asutati Tallinnas 1922. aastal Eesti kutselisi kunstnikke ühendava keskorganisatsioonina. Esimesed sammud Peterburis kunsti õppinud eesti soost kunstnike ühendamiseks tegid Noor-Eesti rühmitus Tartus ning Kunsti Selts Tallinnas. Aastatel 1912–1922 korraldati aktiivsemate kunstnike eestvedamisel mitmeid näitusi, üha teravamaks osutus vajadus organiseeruda; 1918. aastal asutati Tartus kunstiühing Pallas.

1919. aastal kutsusid Anton Starkopf, August Jansen, Ado Vabbe, Roman Espenberg ja teised kokku Eesti kunstnike I ülemaalise kongressi, kus teoreetiliste küsimuste kõrval arutati ka majanduslikke ning erialase tööga seotud muresid. Eesti kunstnike II ülemaalisel kongressil 1921. aasta sügisel tehti komisjonile, kuhu kuulusid Peet Aren, Jansen, Espenberg, Johannes Greenberg ja Rudolf Sepp, ülesandeks töötada välja kunstnike ühingu põhikiri. Valminud põhikirja raskuspunktiks oli kunstnike kutsehuvide kaitsmine ja kunstikultuuri levitamine. EKKKÜ põhikiri registreeriti Tallinna-Haapsalu rahukogus 14.03.1922.

EKKKÜ-st kujunes suurim Eesti kunstnikke ühendav ja riigi poolt partnerina tunnustatud kunstnike organisatsioon. EKKKÜ likvideeriti 1940. aasta riigipöörde järel koos teiste seniste kunstiorganisatsioonidega.

4.01.1943 asutati Nõukogude valitsuse korraldusel Jaroslavli, Teise maailmasõja tagalasse koondatud kunstnike poolt seal Eesti Nõukogude Kunstnike Liit (ENKL). Seda nime kandis organisatsioon 1957. aastani, mil nimetati ümber ENSV Kunstnike Liiduks. Eesti Kunstnike Liiduna tegutsetakse alates 1990. aastast.

Foto: EKL volikogu (Jaan Elken, Liina Tepand, Tiiu Kirsipuu, Thea Pilvet-Martinson, Eve Kask, Vano Allsalu, Riina Grethiel Leppoja, Tiiu Rebane, Kristi Kongi, Elin Kard, Mihkel Ilus, Krista Leesi, Marko Kekišev, Lembe Ruben, Pille Kivihall, Taimi Soo, Merle Kannus, Jaan Pärn, Mare Mikof, Aet Ollisaar, Loit Jõekalda, Anneliis Vabul, Tanja Muravskaja, Kulla Laas) pärast ajaloolist otsust 19.12.2022. Fotograaf Loit Jõekalda.