Üritused

Jaan Elkeni näitus koondab suureformaadilisi maale, kus hillitsetud värvigammas taasluuakse võimsaid tsitaate eepilistelt tühermaadelt – olgu selleks siis Islandi vulkaanilised tasandikud, kivikõrbed Nevada ja Utah osariikidest või siis eksootilise reljeefi ja/või siluetiga pastoossed ja reljeefirikkad abstraktsioonid metropolidest nagu San Francisco või New York.  

Pühapäeval, 26.mail 2019 Kohilas, Tohisoo mõisas kl.12.00 – 16.00   AJAKAVA   12.00 Potilaada algus Tohisoo mõisa pargis, avame keraamikaahju puhkpillihelide saatel. Professionaalsed keraamikud pakuvad otse ahjust tulnud veel sooje keraamilisi taieseid. Skulpturaalsed vormid, vaasid-kannud-tassid-kausid – igaühele oma, valik on lai   12.00 - 14.00 Linoollõike töötuba Gudrun Koppeli juhendamisel, soovitav eelregistreerimine: info [at] tohisoo.edu.ee   13.00 Muusikastuudio bändide esinemine   14.00 Väike moedemonstratsioon  

Kolmapäeval, 29. mail kell 17 avatakse Pärnu Linnagaleriis Epp Mardi ja Ahti Seppeti ühisnäitus "Kuufaasid". Olete oodatud näituse avamisele!   EPP MARDI: Minu jaoks on looming enamjaolt minu tunnete väljendus. Kõigepealt on tunne, siis tekib mõte, seejärel looming. Seotud emotsioonide ja mälestustega, olles mõjutatud minevikust ja eelnevatest kogemustest. Tunded ja emotsioonid võivad olla elus ühed suurimad naudingud aga ka suurimad nuhtlused. Siiski ükski tunne /emotsioon ei ole kunagi ilma tähenduseta või mõttetu. Emotsioonid ei ole head ega halvad. Nad lihtsalt on ja juhivad sinu elu kõiges. Nagu teatud liiki loodusjõud. Sellised natuke arutud loodusjõud, kuid see-eest väga vitaalsed ja elavad. Mõned aga usuvad, et meie tundeid mõjutab hoopis kuu...Uskumine on ka ilus. Natukene nagu muinasjutt.  

Alates 24. maist saab HOP galeriis vaadata keraamik Kersti Laanmaa näitust “Roheline”.   Keraamikas on rohelisi toone võimalik saavutada mitut moodi, aga levinuim viis glasuuri sees on vase abil. Nii saab päris laia ulatusega rohelisi glasuure, sinakast türkiisist soojema leheroheliseni või hoopis tumerohelist kuuseokka värvi.  Aga hapnikuvaeses ehk süsinikurikkas keskkonnas põletades muutub vaske sisaldav glasuur roosaks, metalselt punakaks või lausa verepunaseks. Näitus “Roheline” on natuke keraamikast, eelkõige vaseglasuuridest, aga peamine fookus on loodusel ja inimeste mõjul sellele.  

Tänavusel kevad-suvel esitleb Haus Galerii Maakri Kvartalis (Maakri 19/21, Tallinn) Arne Maasiku allegooriliselt kokkukõlavaid sarju “NYC” (New York City) ja “Tangles” (Sasipuntrad). Kui “puntrad” võib esmapilgul liigitada loodusfotograafia alla, ei kuulu nad sinna tavapärases tähenduses. Neid võib võrrelda viisiga, kuidas autor tabab arhitektuurseid kujundeid, kus tähelepanu on steriilsetel ja monotoonsetel, vahel suisa tuimadel ja pinges struktuuridel. Puntrad hakkavad ühtäkki seestpoolt kõnelema, satuvad segadusse iseenese sees ja iganevad seal vaikselt vaid selleks, et haarata taas õhu järele ja katsumusest välja kasvada. Samasugust puntrasse sattumise tunnet võib kogeda ka New Yorki läbilõigete puhul. Sellisele kombinatsioonile lisab oma aktsendi kõrvalepõige Pariisi, ladina kvartalisse, mis on tuntud nii väärikate õppeasutuste ja üliõpilasrahutuste kui bulvariäärsete raamatupoodide ja kohvikute poolest.  

Neljapäeval, 23.05.2019 kell 18.00 avab ANNA KAARMA Hobusepea galeriis isiknäituse „PIIRIMAIL / ON THE THRESHOLD”. Näitus jääb avatuks kuni 10. juunini 2019. Näitusega kompab kunstnik isikliku ja avaliku, une ja ärkvelolu, püsiva ja muutuva piire. Vaatluse all on Lasnamäe elukeskkond – arhitektuurne ja sotsiaalne superstruktuur harutatakse lahti isiklike tähenduste ja kogemustega laetud fragmentideks. Lasnamäel on suurlinnale omaseid jooni. Matemaatiliselt paika pandud elamublokkides ja nende vahel on üksikindiviidil kerge anonüümseks jääda – isegi läbi akende ja seinte avanev intiimne sissevaade naabrite argiellu mõjub siin pigem taustamüra kui inimliku kontaktina. Sellele vastandudes tuuakse näitusel esile ühe n-ö anonüümsesse massi kuuluva korterielaniku mikrokosmos. Argised elemendid põimuvad isikliku ruumitunnetuse, mänguliste lapsepõlvemälestuste ja lugude ning unenäolise ruumiloogikaga.

Teisipäeval, 21.05.2019 kl 18.00 avab HEDI JAANSOO Draakoni galeriis isiknäituse „Kõik on kohe mälestus ja väiksed kuldsed asjad põrandal”.   2018. aasta kevadel pälvis Hedi Jaansoo magistritöö „Argused, nõrkused, ilud, sõlmed ja peaaegu mitte midagi” eest Eesti Kunstiakadeemia Noore Kunstniku preemia. EKA Noore Kunstniku preemiat kujutava kunsti magistritaseme tudengeile annavad Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Kunstnike Liit koostöös välja alates 2011. aastast ning alates 2016. aastast ka tarbekunsti magistritaseme tudengeile. Preemiaga kaasneb kujutava kunsti tudengile näituseaeg Hobusepea või Draakoni galeriis ja tarbekunsti tudengile Hop galeriis.  

Näitus TEKOÄLYTÖN toob kokku kolm tekstiilikunstnikku, keda ühendab pika õppejõukogemuse kõrval tekstiili olulisuse väärtustamine üha virtuaalsemaks muutuvas maailmas. Pärand, argipäev ja jutustused on kootud uude vormi traditsiooniliste kangaspuude, digitaalsete tehnoloogiate või lego-klotside abil.   Aet Ollisaar (s.1966) on Eesti tuntud tekstiilikunstnik, kes on uuendanud traditsioonilist gobelääntehnikat mitmel viisil. Aet Ollisaar on Kõrgema Kunstikooli Pallas tekstiiliosakonna juhataja. Tuiti Paju (s.1974) ja Tiina Karhu (s.1965) on mõlemad Helsingi Metropolia Rakenduskõrgkooli tekstiilidisaini õppejõud. Tuiti Paju kasutab oma teoste sõnumi edasiandmiseks digitaalse kudumise võimalusi. Tiina Karhu töödes on kasutatud erinevatest ajastutest pärit argiesemeid, mis on muutunud osaks teose valmimise protsessist.  

Olete oodatud Mall Parise näituse “Sõna” avamisele Vabaduse galeriis reedel, 17. mail kell 17. Näitus on avatud 17. V – 5. VI 2019. Mall Paris on üks järjekindlamaid puhta abstraktsionismi ja minimalistliku maali viljelejaid Eestis, poetiseerides ümbritsevat tagasihoidlikult, kuid järjekindlalt ja veendunult. Nii seisis Kristjan Raua auhinna põhjenduses möödunud aastal ning selles võtmes on tema loomingust räägitud juba enam kui kümme aastat.     Mall Paris on maalikunstnik, ükskõik kas ta on kasutanud õli- või akrüüli- või akvarellitehnikat, kuid ta on maalikunstnik just praeguses tähenduses, sest teda on ümbritsevat poetiseerivate ?estide kõrval huvitanud ka maal kui meedium ning selle võimalused tungida kahemõõtmelisest pinnast ruumi kolmemõõtmelisteks objektideks. Kuigi Mall Paris ei armasta oma teoseid selgitada, neid sõnadesse panna, on keel – seda eelkõige tähtede ja sõnade kui märkide, aga ka tähenduste mõttes – teda pikka aega huvitanud.   

Tuntud kunstnik Inga Heamägi sõitis Tallinnast Viljandisse oma isikunäitusele paadiga. Võimalik, et see on Sakala Keskuse 65-aastase ajaloo jooksul esimene kord, kui keegi on majja sõudepaadiga tulnud.   Teemad, millest graafik Inga Heamägi oma näitusel läbi kujundite räägib on sügavalt puudutavad ja väga tõsised, ometi on  töödes helgust, lohutust ja huumoritki. Sotsiaalse närviga kunstnik on leidnud oma viisi, et toime tulla rändekriisi valusate siiretega.    Inga Heamägi on koos tütre Gudrun Koppeliga Wiiralti preemia 2019 laureaadid.   *** Kunstnik Inga Heamägi tegeleb oma isikunäitusel "PS. Psalmid ja prohvet Joonas valaskala kõhus" aktuaalsete teemadega nagu rändekriis ja selle tagajärjed.