Breadcrumb
Vernissage kunstigalerii sügisoksjon
Haruldane Ado Vabbe maal ja teised Eesti kunstilegendid tulevad Vernissage kunstigalerii sügisoksjonile juba sel nädalavahetusel
Vernissage kunstigalerii sügisoksjon toimub 22. ja 23. novembril galeriis (Olevimägi 16) ja veebis. Oksjonitööde näitus on avatud 21. novembrini ning kõigile tasuta – suurepärane võimalus näha erakogudest pärit teoseid, mis tavaliselt publiku ette ei jõua. Sel sügisel on välja valitud 159 teost 90 autorilt, moodustades ulatusliku ülevaate Eesti kunstist 19. sajandist tänapäevani. Kõige vanem maal pärineb aastast 1849 ja kõige uuem 2025. Alghinnad algavad 800 eurost ja ulatuvad 39 000 euroni, pakkudes võimalusi nii uutele huvilistele kui ka kogenud kollektsionääridele täiendada oma kogusid.
Esindatud on Eesti kunstiajaloo suurkujud, nende seas Ado Vabbe, Kristjan Raud, Eduard Wiiralt, Lepo Mikko, Richard Uutmaa, Eerik Haamer, Enn Põldroos, Toomas ja Tõnis Vint, Marju Mutsu, Malle Leis, Silvia Jõgever, Jüri Palm, Valdur Ohakas, Leonhard Lapin, Peeter Mudist ja paljud teised.
Kunstiteadlase Mai Levini sõnul põimuvad oksjonivalikus ihaljas klassika ja tänapäevase kunstikeele värskus, luues rikkaliku dialoogi eri ajastute ja põlvkondade vahel. Eesti baltisaksa meistrid, pallaslased, sõjajärgne modernism ja tänapäevased autorid asetuvad ühte laiahaardelisse kunstilisse perspektiivi, mis avab selgelt Eesti kunsti seosed Euroopa kunstitraditsiooniga. Näiteks viitavad August Matthias Hageni 19. sajandi romantilised ja vararealistlikud maastikud paralleelidele Dresdeni koolkonnaga, samas kui Kristjan Raua varane „Kalevipoja laulu“ joonistus näitab tema erakordset vormikontrolli ja iga joone kontsentreeritust väljenduse teenistuses.
Oksjoni üks olulisemaid haruldusi on Ado Vabbe maal „Õu Lõuna-Itaaliast“ (1956–61), mis põhineb kunstniku 1914. aasta Itaalia-mälestustel ja mille atmosfäär toob meelde neorealistlikud filmistseenid. Teose avamisel ilmnes aga erakordne leid: tagaküljelt leiti seni tundmatu Vabbe töö „Jahinatüürmort põdra peaga“, mis pärineb 1930. aastate teisest poolest. See avastus on märkimisväärne nii kunstiteadlaste kui kollektsionääride jaoks, pakkudes haruldast pilku Vabbe loometee varasemasse etappi. Samavõrd tähelepanuväärne on Kristjan Tederi „Tartu vaade Emajõega“ (1926–1929), mis esindab tema loomupärast naivismi ja 1920. aastate värvirõõmsat, humoristlikku uusasjalikku joont – suunda, mis iseloomustas tollal mitmeid eesti kunstnikke, nende seas Karl Pärsimägi ja Adamson-Eric.
Oksjonile jõuab ka üks viimaste aastate hinnatumaid teoseid, Enn Põldroosi „Jalutajad“ (2001), kus argine stseen muutub sürreaalseks rännakuks, tegelased hõljuvad justkui oma mõtte- ja tundemaastikel ning värvikäsitlus avab unenäolise pingevälja reaalsuse ja kujutlusvõime vahel. Kõrgeima alghinnaga töö on Miljard Kilgi monumentaalne „Dionysose triumf“ (2011/2012), mille jõuline kujund maailmast ja joovastusest loob seoseid antiikmütoloogia ja barokse dramatismiga.
Valikus leidub märkimisväärseid teoseid paljudelt klassikutelt: Lepo Mikko sõjaaegsed maalid, Johannes Võerahansu tundlikud maastikud, Märt Bormeistri suurejooneline „Pirita“, Eerik Haameri põhjamaise hingusega Lapimaa stseenid ja kunstnike loominguline õitseaeg, mis kujunes vaatamata keerulisele sõjajärgsele perioodile.
Graafikasõpradele pakub oksjon rikkalikku väljapanekut, mis hõlmab nii klassikuid kui uuenduslikke visioone. Esindatud on Jüri Arraku hilisperioodi koloreeritud tõmmised, Eduard Wiiralti haruldane graafika, Tõnis Vindi 1970. aastate minimalism, Vello Vinna filigraansed allegooriad, Kaljo Põllu „Kodalaste“-eelsed lehed ja Evi Tihemetsa 1960. aastate tippteos "Punane kuninganna". Levin toob eriliselt esile Allex Küti tehnilise virtuoossuse ja mitmekülgsuse, mis on oksjonivalikus esindatud eri kümnenditest.
Lisaks ajaloolisele kunstile on oksjonil mitmeid tähelepanuväärseid kaasaegseid autoreid, kelle looming on juba pälvinud professionaalset tunnustust: Liisi Örd, Paul Kormašov ja Henrik Hürden, kelle teos „Sekkumine“ on valiku kõige atraktiivsema alghinnaga töö ja käsitleb inimese suhet loodusesse.
Kogu oksjonivalik kinnitab, et Eesti kunstipärand on sama elujõuline kui kunagi varem – olgu tegu 19. sajandi baltisaksa realistidega, 20. sajandi pallaslaste värskete otsingutega või tänapäeva kunstnike julgete ideedega. Vernissage sügisoksjon seob need kihistused ühtseks tervikuks, kus kunst kõneleb eri ajastute keeles, kuid üheskoos ja ühes rütmis.
Tutvu oksjoni kataloogiga siin.
Pressile fotod oksjonile tulevatest töödest.
Vernissage kunstigalerii on avatud: T–R 12–18, L 12–15.
Rohkem infot:
Kristiina Radevall
info@vernissage.ee
