Breadcrumb

Eesti loomeliidud liitusid meeldetuletuskampaaniaga „Ravikindlustus kõigile!“

31.08.2022

Eesti Arhitektide Liit, Eesti Balletiliit, Eesti Disainerite Liit, Eesti Esitajate Liit, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Kinoliit, Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing, Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit, Eesti Lavastuskunstnike Liit, Eesti Maastikuarhitektide Liit, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit ja Eesti Teatriliit liitusid Eesti Kunstnike Liidu algatatud meeldetuletuskampaaniaga „Ravikindlustus kõigile!“.


Eesti Kunstnike Liit alustas 15. augustil tähtajatut meeldetuletuskampaaniat „Ravikindlustus kõigile!“, et tuletada eelseisvate Riigikogu valimiste eel Eestis tegutsevatele erakondadele taaskord meelde, kui hapras ja haavatavas olukorras on juba aastaid või isegi aastakümneid olnud loovisikud, ning et olukord halveneb mitte päevade, vaid tundidega.

Riik on viimastel aastatel järjepanu tellinud sotsiaaltagatiste kättesaadavust puudutavaid uuringuid. Neist viimane, esmakordselt loovisikute olukorda analüüsiv, 2021. aastal valminud Praxise läbi viidud uuring „Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus“ on senistest uuringutest kõige põhjalikum ja mahukam ning seeläbi ka tulemustelt trööstituim. Uuringu tulemuste ja viiruskriisis eriti teravalt esile kerkinud probleemide tõukel on alanud protsess 2005. aastast kehtiva loovisikute ja loomeliitude seaduse (LLS) kaasajastamiseks seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse loomisega. Loovisikute sotsiaalse kaitse olulisust rõhutab ka kultuuri valdkonna peamisi strateegilisi eesmärke koondav ning järgnevate aastate tegevusi suunav ja neid eesmärke ka riigieelarvega siduv „Kultuuri arengukava 2021–2030“ (Kultuur 2030). 

Kuid miks ikkagi ravikindlustus kõigile, mitte kitsamalt kunstnikele, kirjanikele või loovisikutele? Erisuste loomine ei ole kunagi olnud kerge ega riigile odav ja ei ole ka tunnetuslikult olnud viimaste valitsuskoosseisude esimene valik. Lisaks ei ole siiani olnud otsustajate silmis ilmselt ka piisav loovisikute suhtarv hääleõiguslike valijate hulgas (Praxise 2021. uuringu hinnangul on Eestis 10 200 ebaregulaarsete või ebapiisavate sissetulekutega vabakutselist loovisikut). Sotsiaalministeeriumi 2018. aastal Praxiselt tellitud uuringu „Ravikindlustus valitutele või ravikaitse kõigile — kuidas täita lüngad Eesti ravikindlustuses?“ oli vaid hinnanguliselt 86% tööealistel elanikel ravikindlustus püsiv. Püsiva ravikindlustuse või osalise ravikindlustuseta oli sel hetkel enam kui 100 000 tööealist elanikku. 

Uuringust on nüüdseks möödunud neli aastat. Olukorda tööhõives on selle lühikese aja jooksul muutnud erinevad kriisid ja olulisel määral paindlikumaks on muutnud ka tööhõive vormid. Vabakutselisus ja sellega kaasnevad probleemid ei ole enam ammu vaid looviisikute pärusmaa ning üha muutuvate töövormide ning -suhete valguses vajab kiiret muutmist ravikindlustuse ning sotsiaalsete garantiide süsteem laiemalt. Päev-päevalt suureneb palgavaesus, muutunud töövormid ei taga töötajale ravikindlustust ega sotsiaalseid garantiisid. Seeläbi väheneb maksulaekumine, suureneb tööturult heitunute ning abivajajate hulk, kuna ravikindlustuse, töötushüvitise ja teiste sotsiaalsete garantiide puudumine
ning ennetava ja õigeaegse ligipääsu puudumine arstiabile toob endaga kaasa suurenenud ravikulud haigekassale ja toimetulekuprobleemid üksikindiviididele ka pensionieas.

Loomulikult on ravikindlustuse süsteemi kaasajastamine ning selle tagamine seeläbi kõigile ühiskonnaliikmetele kallis ja suur samm, ent hoogu selle sammu astumiseks on nüüdseks võetud juba piinlikult kaua, on ülim aeg jõuda tegudeni.


Ravikindlustus kõigile!
 

Tagasi algusesse