SA Kunstitaristu põhikiri

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Kunstitaristu (edaspidi Sihtasutus). Sihtasutuse ingliskeelne nimi on Foundation Art Infrastructure.

1.2. Sihtasutuse asukohaks on Tallinn, Eesti Vabariik.

1.3. Sihtasutuse asutaja on MTÜ Eesti Kunstnike Liit (edaspidi Asutaja).

1.4. Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ja mis on registreeritud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris.

1.5. Sihtasutus võtab vastu, säilitab ja käsutab rahalisi vahendeid, kinke ja annetusi ning kasutab, maksab välja või annetab saadavat tulu või selle põhiosa oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

1.6. Sihtasutusel on iseseisev pangaarve ja eelarve.

1.7. Sihtasutus on asutatud tähtaega määramata.

1.8. Oma tegevuses juhindub Sihtasutus Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, käesolevast põhikirjast ja juhatuse ning nõukogu otsustest.

 

2. SIHTASUTUSE EESMÄRGID JA NENDE SAAVUTAMISE VIISID

2.1. Sihtasutuse eesmärgiks on:

2.1.1. Kunstnikele, kunstiteadlastele ja kunstitöötajatele paremate töö-, loome- ja esitlustingimuste loomine.

2.2. Oma eesmärgi saavutamiseks Sihtasutus:

2.2.1. tegutseb loomemajanduse edendamisel, loob korraldusliku ja arendustegevuse kaudu valdkonnas tegutsejatele paremaid töö- ja loometingimusi nii erialaste ja interdistsiplinaarsete projektide algatamise ja elluviimise kui sihipärase, professionaalsele kunstiloomele keskenduva, kinnisvarahalduse ja renditegevuse kaudu;

2.2.2. koondab ja vahendab erialast professionaalset kompetentsi kunsti valdkonnas, soodustades ideede ja praktikate jagamist, hariduslikke tegevusi ning informatsioonivahetust; haldab, kasutab ja käsutab kunstikogu;

2.2.3. tegutseb kunstikeskuste arendusplaanide, turunduskommunikatsiooni, koostööprojektide jmt. väljatöötamisel ja elluviimisel;

2.2.4. arendab ja haldab loometaristut (ateljeed, töökojad, laoruumid jm), sealhulgas kunstikeskuste keskseid funktsioone kandvaid ruume (galeriid, projekti-, koolitus-, esitlus- ja ühistegevusruumid jm);

2.2.5. tegeleb majandustegevusega, mis toetab Sihtasutuse eesmärgi elluviimist.

 

3. SIHTASUTUSE ÕIGUSED

3.1. Sihtasutusel on õigus:

3.1.1. omada varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kanda kohustusi, olla hagejaks või kostjaks kohtus;

3.1.2. asuda lepingulistesse suhetesse Eesti Vabariigi ning välisriikide juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii vahetult kui ka vahendusorganisatsioonide kaudu, arendada nendega koostöösidemeid, olla välis- ja rahvusvaheliste organisatsioonide liige;

3.1.3. omandada, rentida ja võõrandada nõukogu otsusel põhikirjaliseks tegevuseks vajalikku kinnis- ja vallasvara;

3.1.4. anda üürile ja muul viisil kasutusse oma valduses olevaid ruume;

3.1.5. korraldada oksjoneid, näitusmüüke, heategevus- ja tuluüritusi ning rahakogumise algatusi;

3.1.6. anda välja stipendiume ja toetusi Sihtasutuse eesmärkide täitmiseks;

3.1.7. osta, müüa ja laenutada kunstiteoseid, kunstialaseid trükiseid, tooteid jms.;

3.1.8. osaleda teise sihtasutuse, mittetulundus- või äriühingu asutamises või äriühingus osaluse omandamisel üksnes Asutaja eelneva otsuse alusel;

3.1.9. teha muid õigusaktidega kooskõlas olevaid Sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks vajalikke toiminguid.

 

4. JUHTIMINE

4.1.        Sihtasutuse juhtorganid on nõukogu ja juhatus.

4.2.        Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik:

4.2.1.    kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;

4.2.2.    kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise;

4.2.3.    kellel on ärikeeld;

4.2.4.    kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;

4.2.5.    keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud;

4.3.        Põhikirja alapunktides 4.2.1-4.2.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist ning põhikirja alapunktis 4.2.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.

4.4.        Sihtasutuse juhtorgani liikmetel ei tohi olla isiklikku huvitatust Sihtasutuse poolt jagatavate hüvede saamiseks. Huvide konflikti puhul, samuti kui otsustatakse Sihtasutuse juhtorgani liikme ja Sihtasutuse vahelise tehingu teostamise või tema vastu kohtuvaidluse alustamise või lõpetamise küsimust, ei osale Sihtasutuse organi antud liige vastava küsimuse otsustamisel ega hääleta selles küsimuses.

 

5. NÕUKOGU

5.1.        Nõukogu kavandab Sihtasutuse tegevust, korraldab juhtimist ja teostab järelevalvet Sihtasutuse tegevuse üle.

5.2.        Nõukogul on kolm liiget.

5.3.        Nõukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi Asutaja. Asutaja määrab nõukogu liikmed kolmeks aastaks. Asutaja võib nõukogu liikme tagasi kutsuda igal ajal olenemata põhjusest.

5.4.        Nõukogu liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest, et 2 liiget määratakse Asutaja

volinike koosoleku poolt, kellest vähemalt 1 on Asutaja juhatuse liige, ning 1 liige

määratakse Asutaja juhatuse poolt, võttes arvesse seda, et tegemist on tunnustatud

kunsti-, majandus-, finants- või õigusala eksperdiga.        

5.8.        Nõukogu pädevuses on:

5.8.1.    juhatuse poolt esitatud Sihtasutuse arengukava kinnitamine;

5.8.2.    Sihtasutuse algava aasta tegevusplaani, tegevuseesmärkide ning eelarve kinnitamine hiljemalt majandusaasta alguseks ning nende edaspidine muutmine;

5.8.3.    Sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamine;

5.8.4.    Sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine;

5.8.5.    Sihtasutuse struktuuri kinnitamine;

5.8.6.    nõukogu töökorra kehtestamine;

5.8.7.    Asutajale ettepaneku tegemine kutsuda tagasi asutaja määratud nõukogu liige, kes puudub regulaarselt nõukogu koosolekutelt, on kahjustanud Sihtasutuse eesmärkide elluviimist või head nime, on jätnud oma kohustused korduvalt täitmata või on võimetu osalema nõukogu töös, samuti muudel seaduses ettenähtud juhtudel;

5.8.8.    juhatuse liikme nimetamine ja tagasikutsumine. Juhatuse liikme võib tagasi kutsuda sõltumata põhjusest;

5.8.9.    vajadusel juhatuse liikme esindusõiguse piiramine;

5.8.10.  juhatuse liikmele makstava tasu suuruse määramine;

5.8.11.  juhatuse liikmele tulemustasu ja selle suuruse määramine;

5.8.12.  Sihtasutuse esindaja määramine vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmega;

5.8.13.  juhatusele nõusoleku andmine igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemiseks, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb:

5.8.13.1.             kinnisasjade, samuti registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või asjaõigusega koormamine;

5.8.13.2.             finantseerimislepingute sõlmimine;

5.8.13.3               Sihtasutusele kuuluvate kunstiteoste võõrandamine või asjaõigusega koormamine.

5.8.14. Sihtasutuse liitumine mittetulundusühingu liikmeks.

5.9 Nõuded nõukogu liikmele

Nõukogu liikmeks ei või olla isikud, kellele see on keelatud seadusega, või kes on kahjustanud Asutaja või Sihtasutuse mainet või majanduslikke huve.

 

5.10.      Nõukogu liikme tasustamine

5.10.1.  Sihtasutuse nõukogu liikmete tasumäärad ja tasustamise kord määratakse Asutaja otsusega.

5. 10.2. Nõukogu liikmele hüvitatakse Sihtasutuse tegevusega seotud põhjendatud kulud teiste nõukogu liikmete eelneval kirjalikult taasesitatavas vormis antud nõusolekul ning eelarve vahendite olemasolul.

5.10.3.  Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.

5.11.      Nõukogu töökorraldus

5.11.1.  Nõukogu täpsem töökord on kinnitatud punktis 5.8.6 nimetatud korras. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes esindab nõukogu, korraldab selle tegevust ja juhatab nõukogu koosolekuid. Nõukogu esimehe asendamise kord määratakse punktis 5.8.6 nimetatud korras.

5.11.2.  Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kuue kuu jooksul nõukogu esimehe poolt määratud ajal ja kohas. Nõukogu liikmetele teatatakse koosolekute toimumise aeg, koht ja päevakord lihtkirjana või elektronposti teel ette vähemalt neliteist päeva enne koosoleku toimumise aega.

5.11.3.  Erakorraline koosolek kutsutakse kokku audiitori, juhul, kui audiitor on nimetatud vastavalt punktile 9.5.1, nõukogu liikme või juhatuse kirjalikul nõudel. Kutse erakorralise koosoleku toimumisest saadetakse lihtkirjana või elektronposti teel igale nõukogu liikmele tema poolt näidatud aadressil vähemalt seitse päeva enne koosoleku toimumise aega. Kutses peab olema märgitud koosoleku toimumise aeg, koht ja koosoleku päevakord.

5.11.4.  Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest.

5.11.5.  Nõukogu võib teha e-koosolekuid, mille täpsem kord on kinnitatud punktis 5.8.6 nimetatud korras. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu liikmete poolt allkirjastatud kirjalikud arvamused lisatakse protokollile.

5.11.6.  Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat häälteenamuse nõuet. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav nõukogu esimehe hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda või erapooletuks jääda, välja arvatud põhikirjas ja seaduses sätestatud juhud, mil nõukogu liige ei võta osa hääletamisest. Kui nõukogu liige ei saa osaleda nõukogu koosolekul, on tal õigus osaleda hääletamisel, edastades oma hääle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

5.11.7.  Iga Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokoll peab sisaldama nõukogu otsuseid ning selle ärakirjad peavad olema kättesaadavad kõigile nõukogu liikmetele. Koosoleku protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed ning protokollija.

5.11.8.  Asutajal on õigus saada informatsiooni nõukogu päevakorra kohta ning tutvuda nõukogu koosoleku protokolliga.

5.11.9.  Nõukogu esimees peab Asutajale esitama:

5.11.9.1.             nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist ja protokolli koopia koos koosoleku materjalidega ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku toimumist;

5.11.9.2.             nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõu samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist.

5.11.10.               Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi Sihtasutuse dokumentidega ja kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti Sihtasutuse tegevuse vastavust seadusele, põhikirjale ja nõukogu otsustele.

 

6. JUHATUS

6.1.        Juhatus juhib ja esindab sihtasutust.

6.2.        Juhatuse liikme nimetab ja kutsub tagasi nõukogu.

6.3.        Juhatus koosneb ühest liikmest.

6.4.        Juhatuse liikme volituste tähtaeg on kuni viis aastat.

6.5.        Juhatuse liikmega sõlmib nõukogu tähtajalise lepingu, milles fikseeritakse juhatuse liikme õigused ja kohustused ning tasu juhatuse liikme ülesannete täitmise eest.

6.6.        Juhatuse pädevuses on:

6.6.1.    Sihtasutuse esindamine ja selle majandustegevuse tagamine;

6.6.2.    vähemalt kolm korda aastas nõukogule ülevaate esitamine Sihtasutuse tegevusest, majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti koheselt sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest Sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest teatamine; järgneva aasta tegevuskava ja aastaeelarve koostamine ja esitamine nõukogule kinnitamiseks hiljemalt iga aasta 15. novembriks;

6.6.3.    Sihtasutuse töötajatega töölepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine;

6.6.4.    Sihtasutuse vahendite kasutamise üle otsustamine, sh Sihtasutusele vara ostmise või muul viisil hankimise, Sihtasutuse nimel laenude võtmise või laenude andmise arvestades põhikirjas või põhikirja alusel sätestatud piiranguid;

6.6.5.    Sihtasutuse poolt osutatavate teenuste hindade kinnitamine;

6.6.6.    Sihtasutuse nimel kõikidele dokumentidele alla kirjutamine, seaduses näidatud juhtudel ja tähtaegadel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri informeerimine;

6.6.7.    läbirääkimiste pidamine, lepingute sõlmimine ja sõlmitud lepingute täitmise tagamine.

6.6.8. sisekontrolli süsteemi toimimise tagamine vastavalt punktile 9.6.

6.7.        Juhatus järgib Sihtasutuse juhtimisel nõukogu seaduslikke korraldusi, kusjuures tehinguid, mis väljuvad Sihtasutuse igapäevase tegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Nõukogu eelnev nõusolek on vajalik eelkõige tehingute tegemiseks, mis on nimetatud põhikirja punktis 5.8.13.

6.8.        Juhatuse õigust esindada Sihtasutust võib piirata nõukogu otsusega. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. Juhatuse liikmel on õigus määrata enda ajutise eemalviibimise ajaks (lähetus, puhkus jne) esindaja volikirja alusel. Volikirjas määratakse muu hulgas volituse ulatus ja ajaline kehtivus ning see kooskõlastatakse eelnevalt kirjalikult nõukogu esimehega.

6.9.        Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks Sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid Sihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes nõukogu eelneval kirjalikul otsusel.

6.10.      Juhatuse liikmele võib maksta tulemustasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab Sihtasutusele seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava tulemustasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud kolmekordset keskmist kuutasu.

6.11.      Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses. Lahkumishüvitise maksmise otsustab nõukogu.

6.12. Juhatusel on õigus nõuda nõukogult otsuse vastuvõtmist ka muudes juhatuse pädevusse kuuluvates küsimustes kui punktis 5.8.13 nimetatud küsimused. Sellisel juhul vastutavad nõukogu liikmed nagu juhatuse liikmed.

 

7. STRUKTUUR

Sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitab nõukogu juhatuse ettepanekul.

 

8. VARA JA SELLE MAJANDAMINE

8.1.        Sihtasutuse vara moodustab:

8.1.1.    Asutaja poolt Sihtasutusele üleantavad rahalised vahendid ja muu vara;

8.1.2.    varalised kingitused, annetused ja pärandused;

8.1.3.    tulud põhitegevusest ja muust majandustegevusest;

8.1.4.    toetused fondidest, abiprogrammidest jms;

8.1.5.    tehingud vallas- ja kinnisvaraga;

8.1.6.    kunstiteoste, kunstialaste trükiste, toodete jms müügist saadud tulu;

8.1.7.    muudest seadusega lubatud toimingutest laekuvad vahendid.

8.2. Sihtasutusele üleantavad mitterahalised vahendid võtab vastu juhatus. Juhatus teeb vajalikud toimingud vara üleminekuks Sihtasutuse omandisse ja koostab vajalikud dokumendid. Sihtasutusele üleantavad rahalised vahendid tuleb kanda Sihtasutuse arveldusarvele. Vara üleandmise täpsema korra võib kehtestada Sihtasutuse nõukogu.

8.3.        Oma eesmärkide saavutamiseks tegeleb Sihtasutus majandustegevusega Eesti Vabariigi seadustega lubatud piirides ja kooskõlas põhikirjaga.

8.4.        Sihtasutus kasutab oma tulusid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ning ei anna laenu ega taga laene asutajatele, juhatuse ega nõukogu liikmetele, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavatele isikutele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 

9. ARUANDLUS JA KONTROLL

9.1.        Sihtasutuse raamatupidamist korraldab juhatus lähtudes õigusaktidest.

9.2.        Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

9.3.        Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab majandusaasta aruande hiljemalt nelja kuu jooksul nõukogule kinnitamiseks.

9.4.        Sihtasutus kohustub esitama hiljemalt viie kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates Asutajale nõukogu poolt kinnitatud majandusaasta aruande. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on Sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse nõukogu ja juhatuse liikmeile majandusaasta jooksul makstud tasude summa.

9.5.        Audiitor ja erikontroll

9.5.1.    Sihtasutuse audiitori nimetab ning audiitori tasustamise korra ja tagasikutsumise ja volituste tähtaja otsustab nõukogu juhul, kui audiitori nimetamine on seadusega kohustuslik.

9.5.2.    Asutajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist.

9.6.        Siseaudiitor

9.6.1.    Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise ja moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust, kui aruandeaasta bilansipäeva seisuga on sihtasutuse bilansimaht suurem kui kaks miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui kaks miljonit eurot. Lepingu siseaudiitoriga sõlmib nõukogu esimees.

9.6.2.    Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada Asutajaga.

 

10. SIHTASUTUSE PÕHIKIRJA MUUTMINE JA SIHTASUTUSE LÕPETAMINE

10.1. Sihtasutuse põhikirja muutmise, Sihtasutuse lõpetamise või Sihtasutuse ühinemise või jagunemise otsuse tegemise ettepaneku võib teha nii Asutaja kui Nõukogu.

10.2. Sihtasutuse põhikirja võib muutunud asjaolude arvesse võtmiseks muuta Nõukogu Asutaja eelneval nõusolekul ning Asutaja iseseisvalt, järgides Sihtasutuse eesmärke.

10.3. Põhikirja muutmine Nõukogu poolt on vastu võetud kui selle poolt hääletas 2/3 Nõukogu liikmetest.

10.4. Sihtasutuse ühinemise, jagunemise ja lõpetamise otsustab Asutaja. Sihtasutuse ühinemine, jagunemine ja lõpetamine toimub seaduses sätestatud korras. Sihtasutus lõpetatakse Asutaja otsusega, kui Sihtasutuse lõpetamiseks on mõjuv põhjus, eelkõige siis, kui Sihtasutuse tegutsemine osutub mittevajalikuks või kui Sihtasutuse vara on Sihtasutuse eesmärgi saavutamiseks ebapiisav.

10.7. Sihtasutuse likvideerijateks on juhatuse liikmed, kes lõpetavad Sihtasutuse tegevuse, avaldavad viivitamata teate Sihtasutuse likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, nõuavad sisse võlad, rahuldavad võlausaldajate nõuded, realiseerivad Sihtasutuse varad ja annavad ülejäänud vahendid üle Asutajale või Asutaja poolt määratud isikule, eeldusel, et vastav isik on kantud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja.