KOOSTÖÖ HAMILTONI KUNSTINÕUKOGUGA
Eesti Kunstnike Liit alustas novembris 2017 kunstnike vahetuse pilootprojekti koostöös Hamiltoni Kunstinõukoguga (Hamilton Arts Council), koostöö partner on ka Eesti Suursaatkond Ottawas, Kanadas. 2019. aasta alguses allkirjastasid Eesti Kunstnike Liidu toonane asepresident Elin Kard, Hamiltoni Kunstinõukogu tegevdirektor Annette Paiement ja Cotton Factory juhtiv partner nõukogus Robert Zeidler edasiseks koostööks omavahelise vastastikuse mõistmise memorandumi.
1969. aastal asutatud Hamiltoni kunstinõukogu on suuruselt teine ja üks vanimaid kogukonna kunstnõukogusid Ontarios. Algselt nimetati seda Hamiltoni ja maakonna kunstinõukoguks ja hiljem Arts Hamiltoniks, millel on pikaajaline ajalugu kohaliku kunsti ja kultuuri toetamiseks avaldamise, propageerimise ja kogukonna partnerluse kaudu.
Selle põhitegevuseks on kunsti populariseerimine, turundus ja näitusetegevuse võimaluste laiendamine. Nõukogu toetab kunstnike iseorganiseerumist, kunstnike ettevõtlus– ja kuraatoritegevust ning interdistsiplinaarsete projektide ja ettevõtete loomist.
Hamiltoni linnasüdames asuv puuvillavabrik Cotton Factory tegutseb aktiivse loomekeskusena, kus tegutsevad loomeettevõtted, ühiskasutuses olevad töökojad ning kus paiknevad kunstnike ateljeed ja lühiajaliselt renditavad bürooruumid loome-tegevusega seotud ettevõtetele. Kogukonna poolt omaks võetud ja aktiivselt külastatav loomekeskus on pidevalt arenev ja kasvav. Enam kui 60 rentnikuga vabrikus tegutsevad igapäevaselt kunstnikud, fotograafid, disainerid ja kuraatorid. Puuvillavabrik on ka populaarne filmi- ja telesaadete tootmisel.
Projekti raames lähetavad Eesti Kunstnike Liit ja Hamilton Arts Council tulevikus vastastikku kunstnikke resideeruma Hamiltoni, Ontariosse ja Tallinna, soodustades kunstnike enesetäiendamisvõimalusi ja kontaktide vahetamist.
Esimese kunstnikuna resideerus Hamiltoni puuvillavabriku loomekeskuses Marko Mäetamm. Residentuuri raames toimusid Marko Mäetamme vestlusõhtud Ottawas Enriched Bread Factory's ja Talik Cotton Factory's, Urban Space Gallery's ning AHG Annex'is Hamiltonis. Residentuuris olles valmis Marko Mäetammel uus teoste sari „Sit Back and Relax“.
Eesti Kunstnike Liidu kutsel resideerus Tallinnas 21.09.–21.10.2018 Kanada kunstnik Tor Lukasik-Foss. Tor Lukasik-Foss on oma kunstnikupraktikas tegelenud sotsiaalse ärevuse teemaga, eriti huvitab teda selle ilmnemine avalikus ja privaatses ruumis. Eestis huvitasid teda kohaliku rikkaliku pärimuskultuuri ja -muusika rakendamisviisid tänapäevases kontekstis.
2018. aastal resideerus vahetusprogrammi raames Kanadas Peeter Laurits. Residentuuri kestel toimusid Peeter Lauritsa kunstnikuvestlused Ontario provintsis, kus ta rääkis kunstnikuteest ja Eesti tõusvast kunstimaastikust.
2019. aastal resideerus vahetusprogrammi raames Kanadas Kai Kaljo, Eestis viibis Kanada kunstnik Tyler Tekatch. 2021. aastal resideerus vahetusprogrammi raames Kanadas Britta Benno, Tallinnas resideerus multidistsiplinaarne kunstnik ja filmide looja Vanessa Crosbie Ramsay. 2022. aastal resideerusid vahetusprogrammi raames Kanadas Johanna Ulfsak ja Kärt Ojavee. 2023. aastal resideerus vahetusprogrammi raames Kanadas Taavi Talve ning Eestis Kanada visuaalkunstnik Andrew McPhail.
Alates 2019. aastast valitakse residendid avaliku konkursi teel, konkursi korraldab Hamiltoni Kunstinõukogu ja vahendab Eesti Kunstnike Liit.
KOOSTÖÖ SIHTASUTUSEGA GREZ-SUR-LOING
2018. aasta detsembris alanud läbirääkimiste tulemusel allkirjastasid Rootsi sihtasutuse Stiftelsen Grez-sur-Loing president Bo Myhrman ja Eesti Kunstnike Liidu toonane president Vano Allsalu kokkuleppe Eesti kunstnikele resideerumisvõimaluste loomiseks Prantsusmaal Grez-sur-Loingis Hôtel Chevillonis tegutsevas kunstiresidentuuris.
Grez-sur-Loing on maaliline vähem kui pooleteise tuhande elanikuga maakoht, mis asub 9 km Fontainebleau'st lõuna pool ning jääb ühtlasi 70 kilomeetri kaugusele Pariisist. Selle esimesed aktiivsed „vallutajad“ olid 19. sajandi teisel poolel ameeriklased, inglased, šotlased ja iirlased. Tol ajal asus Grez-sur-Loingi maaliliste müüridega ümbritsetud aedade vahel kulgeva peatänava ääres kaks pansionaati: Hôtel Chevillon ja Hôtel Laurent. Alates 1880. aastatest kogunesid siia looma, mõtteid vahetama ja sidemeid sõlmima ka skandinaavlased – kuulsaimad neist Rootsi maalikunstnikud Carl Larsson ja Anders Zorn, Rootsi kirjanik August Strindberg, samuti Šoti kirjanik Robert Louis Stevenson ja Soome skulptor Ville Vallgren. Vahetult enne sajandivahetust võtsid teatepulga üle Jaapani kunstnikud ja Grezis algas nn Jaapani impressionistlik ajastu.
20. sajandi alguses paiga populaarsus kunstnike ja kirjanike seas vähenes. 1987. aastal asutas rühm tuntud Rootsi ärimehi sihtasutuse, mille kaudu omandati Hôtel Chevillon ja avati uuesti renoveerituna 1994. aastal.
Grez-sur-Loingi sihtasutuse eesmärgiks on pakkuda kunstnikele ja teistele loomeinimestele korter-tüüpi residentuure ja ateljeesid. Fond ei paku loojatele stipendiume, vaid rendib soodushinnaga ruume partneritele, kes omakorda vahendavad neid avaliku konkursi teel loojatele. Sihtasutuste parteriteks on Rootsi Kultuuri Sihtasutus Soomes, Creative Scotland, Stockholmi Kuninglik Kunstiakadeemia, Kuninglik Kunsti- ja Teadusühing Göteborgis, Norra visuaalse kommunikatsiooni organisatsioon Grafill, Rootsi etenduskunstide liit ja paljud teised – nüüd juba mõnda aega ka Eesti Kunstnike Liit.
EKL tasub apartemendi ja stuudio rendi; kunstniku kanda jäävad sõidu- ja elamiskulud, mille katmiseks on võimalik taotleda toetust Eesti Kultuurkapitalilt. Lisatasuta võib residendiga koos viibida pereliige (laste kaasavõtmine eeldab eelnevat kooskõlastust sihtasutusega); külastada soovivate sõprade majutamiseks pakutakse vabade külalistubade olemasolul võimalust soodsa hinnaga majutumiseks. Konkurss kuulutatakse üldjuhul välja varakevadel ning resideerumise ajaks on septembrikuu. Taotleja peab olema Eesti Kunstnike Liidu liige. Taotlused vaatab läbi residentuurikomisjon, kuhu kuuluvad liidu juhatuse ja volikogu esindajad (aastatel 2019-2024 Vano Allsalu, Pille Kivihall ja Tanja Muravskaja).
Grez-sur-Loingi residentuuris on viibinud Sirja-Liisa Eelma (2019), Anna Litvinova (2022), Urmas Lüüs (2023) ja Darja Popolitova (2024).
VANTAA RESIDENTUUR
Eesti Kunstnike Liidu koostöökokkulepe Vantaa Kunstnike Liiduga pakub alates aastast 2020 ühele EKLi või selle alaliidu liikmest kunstnikule aastas võimaluse elada ja töötada kuu aega Soomes Vantaa kunstnike külaliateljees Gjutars. Vastavalt koostöökokkuleppele viibib igal aastal ka EKL külalisateljees Tallinnas omakorda üks Vantaa kunstnike liidu poolt lähetatud kunstnik.
Vantaa residentuur asub romantilises puumajas, jalutuskäigu kaugusel Tikkurila raudteejaamast. Lisaks tutvumisele Vantaa kunstnike tegemistega ja rahulikus keskkonnas töötegemisele pakub residentuur hea võimaluse tegutsemiseks Soome pealinnas – rongisõit Tikkurilast Helsingi linnasüdamesse kestab kõigest paarkümmend minutit.
Kuuajalise residentuuri kestel on kunstniku käsutuses tasuta elu- ja tööruum, lisaks kaasneb toetus reisikuludeks. Eelneval kokkuleppel on võimalik oma loomingu esitlemine, näituste ja ürituste korraldamine. Konkurss kuulutatakse üldjuhul välja varakevadel ning resideerumise ajaks on suvi või sügis. Taotleja peab olema Eesti Kunstnike Liidu liige või selle alaliidu liige. Taotlused vaatab läbi residentuurikomisjon, kuhu kuuluvad liidu juhatuse ja volikogu esindajad (aastatel 2019-2024 Vano Allsalu, Pille Kivihall ja Tanja Muravskaja).
Vantaa kunstnike külaliateljees Gjutars on Eesti kunstnikest elanud ja töötanud Tiiu Rebane (2020), Kai Kaljo (2021), Mari-Leen Kiipli (2022), Kelli Valk (2023), Tarrvi Laamann, Maryliis Teinfeldt-Grins ja Francesco Rosso (2024). EKL külalisateljees on vahetusprogrammi raames tegutsenud Soome kunstnikud Jan Heinonen (2020), Jaana Tuomisto ja Jaana Kangas (2021), Paula Pitkänen (2022), Johanna Rytkölä (2023), Tarja Polari, Jan Heinonen ja Rosa Maria Ruotsalainen (2024).