Üritused

Uue Kunsti Muuseum kutsub reedel, 15.mail kell 16.00 Jaan Elkeni kuraatorituurile Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitusel IDEAALMAASTIKUD !   Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitus 2026. IDEAALMAASTIKUD / IDEAL LANDSCAPES

Alates reedest, 22. maist näeb Kumu kunstimuuseumi suures saalis maalikunstnik Kristi Kongi mastaapset isikunäitust „Kromaatiline triiv“.  Maalikunstnik Kristi Kongi mastaapne isikunäitus on Kumu kunstimuuseumi juubeliaasta üks tähtsündmusi. See on esimene Eesti naiskunstniku isikunäitus Kumu suures saalis ja eksponeeritud on spetsiaalselt selle väljapaneku jaoks valminud uued teosed. Näitus loob tervikliku taju- ja ruumikogemuse, mille keskmes on Kristi Kongile omaselt värv. Väljudes lõuendi piiridest, on värvid ja motiivid kandunud edasi põrandale, seintele, aknale ja väliruumi.

KOFF on kunstnikufilmidele pühendunud filmifestival, mis toob kokku visuaali ning struktuuriga eksperimenteerivad teosed kunsti-, filmi- ja arhitektuurimaastikelt ning Eesti Filmiarhiivi sügavustest. Viies KOFF toimub 12.–13. juunil, Tahkuna tuletornis ning saab teoks koostöös Hiiumaa Muuseumiga. Kõik huvilised on oodatud ja väga teretulnud!   Tänavune filmifestival võtab fookusesse kunsti ja arhitektuuri, linnaruumi ja maastike dialoogi inimesega. Filmiprogramm on seotud KORDONi residentuuriprogrammiga PINHOLE, mis tegeleb militaarpärandi taaskasutamise ja ümbermõtestamisega. Linastuvad filmid kunstnikelt Jona Kleinlein ja Nelly Haag, kes elavad ja tegutsevad Norras Lofootide saartel ning filmitegijalt Anu Pennanen Soomest. Eesti autoritelt linastuvad värsked dokumentaalid: Keiti Väliste “Karp”, legendaarsest Eesti arhitektist Raine Karbist ning Johan Huimerinna “Laskumine orgu”, kunstnik Peeter Lauritsast.  

Väljasõit Maajaama 15.5.2026 kell 18.45–21.30 Maajaam, Neeruti küla, Otepää vald Kogo galeriis äsja avatud Timo Tootsi ja Mari-Liis Rebase näituse „Õieatlas“ publikuprogrammi raames toimub väljasõit Maajaama. Maajaam on tehnoloogilise kunsti talu ja residentuur, mida Timo ja Mari-Liis veavad ning kus nad ka ise elavad ja töötavad. Külastuse käigus tehakse tuur Maajaama maadel, tutvutakse talu mesitarude asukatega ning kohtutakse residentuuris töötavate kunstnikega, pakutakse ka kohalikke toite ja jooke. Eribuss stardib Tartust Aparaaditehase eest kell 18.00, koguneme ukse nr 3 juures. Tagasi Tartusse algab sõit 21.30, buss on tagasi Aparaaditehase ees kell 22.15. Autoga tulles on kohtumispaigaks Maajaama parkla kell 18.45.

LÄTE 23.5.–10.6.2026 Näituse avamine 22.5 kell 18.00. Ilona Treimani juubelinäitus "Läte" on Promenaadigaleriis avatud alates 23.5.2026. Näitusel eksponeeritakse maale ning pronksist, hõbedast ja UV-vaigust valmistatud pisiplastikat ja ehteid, milles põimuvad orgaanilised vormid, tundlikkus ja tugev sümboolika. Läte käsitleb elu voolamist, muutumist ja uue sündi – mälestuste, materjalide ja looduse vahelist dialoogi. Promenaadigalerii Vaiveronkatu 10, 05900 Hyvinkää, Soome T–R 10–18, L 10–15, P 13–18

KRISTA MÖLDER Lindude keel. Meri tagatoas 16.05-21.06.2026   Laupäeval, 16. mail kell 17 avatakse Rüki galeriis Krista Mölderi näitus "Lindude keel. Meri tagatoas". "Lindude keel" ei ole üleloomulik võime, pigem on see lihtsalt tähelepanu keel. Nagu muinaslugudes, kus metsa eksinu saab juhatust lindudelt, kel võime mitme maailma vahel liikuda ja kel seetõttu teistsugused teadmised ja ligipääs tundmatule. Ligipääs tundmatule avaneb kuulamises, vaatlemises, unistamises. Krista Mölderi uus näitus seab samale teljele vaated Lõuna-Eestist pärit talunaise pitsiraamatust ja Rooma Medici villa valvurimaja laemaalingu, sest ikka on tahetud näha ka tagatoas kõrgemat taevast, sinavamat horisonti või lugeda traagelniitide vahelt tikitud sõnumit.

METROOGA METROPOLI Metropol HUUTO galeriil külas 7.5.–31.5.2026 @galleriahuuto Kunstnike juhitud omaalgatuslikud galeriid Metropol ja HUUTO käivad sel kevadel üksteisel külas ning korraldavad vastastikuseid vahetusnäitusi. Aprillis toimus Tallinnas HUUTO kunstnike näitus „TÜHJUSEST”, millele Metropol vastab nüüd väljapanekuga Helsingis.

23.05.2026–25.10.2026 Tartu Kunstimuuseumi teisel korrusel avaneb 23. mail Tartu silmapaistva joonistaja Albert Gulgi isikunäitus. 1990. aastate alguses hakkas Albert Gulk (snd 1969, Antsla) joonistama hariliku pliiatsiga suuremõõtmelisi teoseid, mille pinnad täitusid tihedalt asustatud maailmadega. Näitus „Polaaröö“ koondab valiku selle perioodi joonistusi ja akvarelle. Gulgi piltidel muutuvad maastikud olenditeks ja olendid maastikeks. Liigid pole selgepiirilised: putukas võib omandada inimlikke, inimene loomalikke jooni. Ka elusa ja tehisliku vahe hägustub: lind meenutab masinat ja maastik näib hingavat.

14. mail 2026 toimub Eesti Kunstiakadeemias ruumis A501 avatud konverents "Metamorfoos kui tulevikulooja", mille peakülaline on tunnustatud itaalia filosoof Emanuele Coccia. Konverents toimub inglise keeles. Konverentsi fookus lähtub Emanuele Coccia filosoofiast, mille keskseks mõisteks on metamorfoos. Coccia käsitluses on eluvormid pidevas muutumises, organismi ja keskkonna piirid aga liikuvad. Elu võib mõista kui lakkamatute metamorfooside jada, mis toimuvad kõikjal meie sees ja meie ümber. Üheks esimeseks looduslikuks tehnoloogiaks selles ahelas on kookon, ruum, kus muutumiseks valmistutakse. Konverentsi peaettekande peab Emanuele Coccia. Sõna saavad kunstnikud ja mõtlejad, kes on oma loomingu kaudu uurinud muutusi ning nende mõju meie ümber. Kaasaegne kunst ei üksnes peegelda keskkonnamuutusi ja inimtegevuse mõju loodusele, vaid toimib ise metamorfoosi praktikana – kujundades ümber meie tajukogemust ning pakkudes uusi viise maailma mõtestamiseks jagatud keskkonnana. Konverentsi ajakava: 14.40 Kogunemine

9. mail avati Haus galeriis Mauri Grossi näitus „Selge pilt”. Mida autor selle ootamatult lakoonilise, ent äärmiselt mängulise pealkirjaga mõelnud on? Või mida võiks siin mõelda vaataja? Või on pilt igas mõttes niivõrd selge, et siin ei olegi midagi mõelda? Selgus valitseb Mauri Grossi piltides sel või teisel moel mitmekihilisena. Teame teda tema viimase aja loomingu põhjal stiilselt filigraansete lilleväljade maalijana, mediteerijana lõuendipinnal, kelle pintslijoone täpsuse teostamine ja jälgimine haarab ilmselgelt võrdselt nii kunstnikku ennast kui vaatajat. Mauri Grossi peen atmosfääritaju aimdub võluvalt nii talle omases soojalt punapruunis koloriidis kui ka äärmiselt detailses ja tihedalt põimunud kõrte ja õite kaasolemuses.