Breadcrumb

Üritused

Harry Liivranna loeng näitusel „Projekt nr 2. Guido Mambergi graafiline disain 1930.–1940. aastatest“
18. detsembril kell 18:00 toimuma pidanud loeng näitusel “Projekt nr 2. Guido Mambergi graafiline disain 1930.–1940. aastatest“ lükkub edasi uude aastasse. Kunstiteadlase ja näituse koostaja Harry Liivranna loengule ootame 15. jaanuaril kell 18:00! Loengul saavad külastajad tutvuda lähemalt Mambergi elu ja loominguga ning laialdase panusega Eesti tarbegraafikasse. „Projekt nr 2. Guido Mambergi graafiline disain 1930.–1940. aastatest“ on disaini püsinäituse projektiala lisanäitus, mis tutvustab Eesti esimese professionaalse tarbegraafiku ja art deco suuna ühe olulisema esindaja Guido Mambergi (3.september 1895- 3. oktoober 1954) loomingut. Käesoleval aastal möödub 130 aastat Mambergi sünnist.
Ants Laikmaa 160. sünniaastapäeva logo
5. mail 2026 möödub 160 aastat silmapaistva Eesti ja Läänemaa kunstniku Ants Laikmaa sünnist. Ants Laikmaa muuseum andis juubeliaasta puhul välja kunstniku kalendri ja pakub juubelišokolaadi. Samuti saab uuel aastal  muuseumis näha mitmeid Eesti kunstnike näitusi. Ants Laikmaa (5.05.1866-19.11.1942) oli Eesti kunstiajaloo üks kirevamaid isiksusi, tuntud kui portretist ja maastikumaalija, kelle lemmiktehnikaks kujunes pastell. Ta on jätnud olulise jälje Eesti kunsti- ja kultuurielu arengusse. Nii asutas Laikmaa 1902 Tallinnas esimese ateljeekooli ja 1906 korraldas esimese Eesti kunsti ülevaatenäituse Tartus.
Aastalõpp EKKM-is
Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) 2026. aasta graafiline disainer on selgunud. Tuleva aasta kevadel võtab Agnes Isabelle Veevolt teatepulga üle Rasmus Einman. Et uut graafilist disainerit tutvustada, küsis Agnes Rasmuselt mõned sissejuhatavad küsimused.  Agnes: Kui sa saaksid eelnevatelt hooajalistelt disaineritelt midagi õppida, siis mis need asjad oleksid? Rasmus: Kuidas teha viie minuti plakat kolme minutiga. A: Mis on praegu kohalikul disainiskeenel erilist, sütitavat? R: Mul on tunne, et disain on muutunud aina illustratiivsemaks ja käelisemaks, vähem on näha mingisuguste trendide järgimist ning aetakse oma asja.
Anu Raud
Jaanuarikuus näeb ilmavalgust Anu Raua elutööraamat „Anu Raud“, mis käsitleb armastatud tekstiilikunstniku eluteed ja loometööd. Raamatu koostas kunstnik Ene-Liis Semper. Raamatut esitletakse Eesti Rahva Muuseumis 21. jaanuaril.
Tartu Kunstimaja jõululaat ja avatud ateljeede päev
Laupäeval, 20. detsembril kell 11–16 toimub Tartu Kunstimajas (Vanemuise 26) teistkordselt jõululaat ning avatud ateljeede päev, mil Kunstimajas töötavate kunstnike uksed on lahti kõigile huvilistele. Pühadehõngulisel laupäeval saab ateljeedes ringi vaadata, kohtuda loojatega ning nautida isetegemist töötubades, imetleda kunsti vastavatud Tartu kunsti aastanäitusel, kuulata muusikat ja teha sisseoste jõululaadal. Oma ateljee ukse avavad: Eva Krivonogova, Pille Tammela, Kaire Nurk, Piret Kullerkupp, Eva Labotkin, Irina Grigonogova, Kaie Luik, Margus Lokk, Tõnis Paberit, Mati Leppik ja Jevgeni Zolotko. Päeva jooksul saab osaleda avatud töötoas, kus suured ja väikesed saavad tunda meisterdamisrõõmu Marika Saguri juhendamisel.  Avatud on kohvik.
Ilmub Kiwa 20 aastat kirjutatud raamat „Tagasi Hukkunud Alpinisti hotelli“
Kirjastus ;paranoia avaldab Kiwa raamatu „Tagasi Hukkunud Alpinisti hotelli“, mis on näiliselt monograafia või loovuurimus, kuid tegelikult metamodernistlik autofiktsionaalne romaan, performance raamatu kujul. Raamatuesitlus toimub 17. detsembril Tallinnas plaadipoes Terminal, kus Kiwaga vestleb kultusfilmi „Hukkunud Alpinisti hotell“ muusika autor Sven Grünberg. Raamat on kirjutatud 20 aasta jooksul kuhjunud märkmetest reisidel paikadesse, mis tunduvad filmiga seoses olulised. Tekst põimib dokumentaalsust ja filosoofilist spekulatsiooni, isiklikku mälutööd ja kultuurianalüüsi.
Petra Vehviläinen & Tuomas Lehtomaa näitus “Amuse”
Neljapäeval, 18. detsembril kell 18.00 avavad Petra Vehviläinen & Tuomas Lehtomaa Hobusepea galeriis näituse Amuse. Näitus jääb avatuks kuni 11. jaanuarini 2026. Amuse on kahe skulptori koostöös sündinud näitus mängust ja selle tähendusest nende jaoks. Näituse vorm kujunes materjalimängu ning ruumiliste ja funktsionaalsete võimaluste ja tegevuste kaudu. Hobusepea galeriis näeb nende mõtiskluste, tunnetuste ja ideede skulpturralset lõpptulemust.   Petra teose lähteaine pärineb mitmetest mängudest: õuemängudest kuni laua- ja arkaadmängudeni. Näitusetöö keskmes on suur käsitsi painutatud metallstruktuur, mille kaudu kunstnik uurib erinevaid mänguskeeme, liikumisi ja trajektoore. Need elemendid kujundavad teose rütmi ning ruumilise kohalolu. Igapäevaseid materjale ja objekte kasutades loob Tuomas skulpturaalseid süsteeme ja kollaaže. Tema töös põimub dialoog näitusepaiga ning Petra praktikaga, samuti segunevad tarbimise, rõõmu ja rahutuse teemad.
Neeme Külma isikunäitus "en face"
Neeme Külma isikunäitus "en face"
to
Oled oodatud skulptori ja installatsioonikunstniku Neeme Külma isikunäituse "en face" avamisele neljapäeval, 18. detsembril kell 18 Tütar galeriis. Neeme Külma loomingut iseloomustavad kohaspetsiifilised ja ruumi manipuleerivad teosed. Ka käesolevale näitusele loodud tööd tõukuvad ruumilisest keskkonnast. Kasutades ja nihutades galeriiruumi võimalusi ja piiranguid, töötab kunstnik välja uue näitusesaalis liikumise loogika ja viisi selle keskkonnaga suhtlemiseks.
Tartu kunsti aastanäitus Tartu Kunstimajas
Reedel, 19. detsembril kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimaja kolmes saalis Tartu kunsti aastanäitus, mille kujundajaks on Karmo Mende.  Näitusetööd valis kujundaja Karmo Mende. Valikuga aastanäitusel esitletud töödest saab tutvuda kunstikeskkonnas NOBA.ac, kust neid saab soovi korral ka osta.
Art Allmägi isikunäitus „Sundmõtted“
Neljapäeval, 18. detsembril avaneb Draakoni galeriis Art Allmägi isikunäitus „Sundmõtted“. Näitus jääb avatuks 11. jaanuarini 2026. Art Allmägi: „Algse plaani järgi pidin Draakoni galeriis avama esimese näituse TÖÖ teemal. Näitust kavandades hakkas järjest enam segama peas taas tärganud mäng vormidega – justkui jätk 2024. aasta oktoobris toimunud näitusele „Sümbioos”. Olin pärast toonast näitust veendunud, et ei loo enam teoseid, mis kuuluksid samasse vormikategooriasse, kuna sellised vormimängud ei tundunud mulle edasises töös ei vajalikud ega sisult põhjendatud.