Üritused

Kolmapäeval, 4. märtsil kell 17 avatakse Physicumi galeriis Ede Raadiku näitus „Mina ja minu kujuteldavad sõbrad“.   Näitus jääb avatuks 31. märtsini ning on külastatav tööpäevadel kl 8-19 ja nädalavahetustel kl 8-18.  

Olete oodatud Johanna Mudisti näituse „Ajarändur“ avamisele Vabaduse galeriis reedel, 28. veebruaril kell 18. Näitus on avatud 28.02 – 18.03.2020.   Johanna Mudist (sünd 1991) elab ja töötab Tallinnas. Ta on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli maalingute  alal 2014. aastal ja omandanud Eesti Kunstiakadeemias magistrikraadi 2017. aastal maali alal. Ta on ennast erialaselt täiendanud Soomes ja Poolas. 2018. aastast on Johanna Mudist maalikunstnike liidu liige ja 2019. aastast kunstnike liidu liige.   Kunstnik kirjutab oma uue näituse kohta: Minu maalide kolmandaks tegelaseks keha ja koha kõrval on aeg. Benjamin Franklin on öelnud, et „Aeg on aine, millest koosneb elu“.

Olete oodatud Ashot Jegikjani maalinäituse "Kevad ja mummuism" avamisele Haus galeriisse 3. märtsil kell 18.    „Kevad ja mummuism“ on minu uute maalide näitus. Näitusel saab näha minu loomingu hetkeseisu. Mummuism – see on mõned mummud pildil. Mummude lõuendile maalimise protsessis tavaliselt mingit erilist süsteemi pole. Tavaliselt maalin sisemise ja välimise maailma mõjutusel. Võib öelda, et need maailmad ühinevad lõuendil ühiseks tervikuks. Need maalid on maailmadest, mille nähtavaks tegemine on kui sisesund. Siin on põimitud postimpressionistliku, abstraktset ja ekspressionistliku kujundikeelt.  

Kolmapäeval, 26. veebruaril 2020 kell 18.00 avavad Cloe Jancis ja Maris Karjatse oma esimese ühisnäituse „Vahepeal” Hobusepea galeriis. Näitus jääb avatuks 16. märtsini.   Käesoleva näituseprojektiga keskenduvad kunstnikud Maris Karjatse ja Cloe Jancis kehaga seotud objektidele ning avaliku ja intiimse ruumi vahel tekkivale dünaamikale ja pingele. Objektide ja materjalide aktiveerimise kaudu ning nende sisemiste ja välimiste omaduste omavahelist kommunikatsiooni tõlgendades loovad kunstnikud uute tähendustega artefakte. Kunstnike tööprotsess kaasab pidevat, kui mitte igavest saamist millekski, kuju ja vormi lõpmatut muutumist, tulemuse viibimist või isegi tagasipöördumist algusesse, selleks, et taas jätkata.  

28.veebruaril kell 17.00 avatakse Meistrite Hoovi näitusesaalis Vene tn.6 Jaan Pärna ehetenäitus „In memoriam Dieter Lorenz“.   Väljas on 45 autoriehet, mille keskse osa moodustavad saksa kividisaineri Dieter Lorenzi lihvitud poolvääriskivid. Meie tutvus sai alguse 1991.aastal tolle aja Euroopa suurimal ehete ja kellade messil Baselis (`Sveits). Tema kivilihv vaimustas mind ja ärgitas 29 aastat sõitma Saksamaale oma tagavarasid täiendama. Nii on valminud üle mitmesaja ehte tema poolt lihvitud kividega nii hõbedas kui kullas, neist väike osa on eksponeeritud tema mälestuseks sellel näitusel, mis ühtlasi võtab kokku pika perioodi minu loomingulisel teekonnal.   Näitus on avatud iga päev 11:00-17:00 ja jääb lahti mai lõpuni.   Lisainfo:

Teisipäeval, 25. veebruaril 2020 on avatakse Draakoni galeriis Juss Piho isiknäitus „Punctum”.   Juss Piho: „Paljuski on minu maalid segu mingitest läbi elatud sündmustest ja sõnadesse raskesti pandavatest fragmentidest. Nii positiivsete kui ka negatiivsete tundmuste seostest. Lõpuni mitteseletatavatest situatsioonidest, inimeste omavahelistest aistingutest ja hetkedest. Alguses mittetähtsatena näivate detailide taasmeenutustena kokkumängu otsimistega. Mängin erinevate mälukompositsioonidega, talletades enda jaoks kõige mõjuvamat. Värviküllus pole minu töödes eesmärk, küll aga värvide omavaheline kraadimine ja pingestamine, samuti on väga suur roll kompositsiooni ülesehitusel.“   Reet Varblane on Juss Piho maale nimetanud metafüüsilisteks: „... mõeldes eelkõige maalis kujutatud teatraalse, mõne kultuuriliselt laetud detailiga ruumi peale, aga ka sürrealistlikeks, mõeldes eelkõige kummastavate detailide peale. Kuid, kui kasutada

Tallinn Art Space galerii avab reedel, 21. veebruaril kell 18.00 Jaak Visnapi fotonäituse „Udu“.   Fotokunstinäituse „u“ võtmesõnaks on metafüüsika. Fotod on üles võetud Tallinna randades ja ometi on fotodel olevad kõigile tuttavad paigad erilised, neid vaadates saame mõtiskleda maailma pärisolemuse ning aja ja ruumi olemuse üle. Kunstnik Raul Meel on nende fotode kohta öelnud: „Nendel fotodel on üks üsna selgelt ja mõjukalt töötav psüühiline moment – elavat situatsiooni peatav hetk, just kui vaikselt ehmatav lahknemine, just kui vaikusega painav lahtilõige.“  

20. veebruaril kell 15:00 avab Haus Galerii Swedbanki privaatpanganduse ruumides (Liivalaia 8) August Künnapu isikunäituse „Albatross“. Väljapanek on avatud 20. maini.   Sellel kevademeelsel näitusel on August Künnapu oma tuntud headuses. Teda on alati inspireerinud inimesed ja loomad, kelles on lustakust, elevust, sportlikku jõudu, elujanu või lihtsalt vunki – need, kes elavad täiel rinnal. Künnapu stseenid, toimugu need siinsamas Eestis või teisel pool maailma, on argipäevased ning oma motiivides alati äratuntavad – askeldajad, mängijad, mõnulejad ja nõnda edasi. Kunstniku värvipalett on otsekoheselt ergas ning teemad rõhutatult naiivsed. Igat maali iseloomustab pulbitsev vitaalsus. Künnapu ise on öelnud: „Tore, kui maalist saadud energia tekitab head tuju, naeru, rõõmunuttu või muid positiivseid reaktsioone. . . . Hea kunstiga muutub paremaks nii autor, vaataja kui kogu maailm.“  

Neljapäeval, 20. veebruaril kell 17.30 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis näitus „Robert-Rudolf Volk. Kunstitöötaja“. Näituse kuraator on Indrek Grigor (Tartu Kunstimuuseum).   Näitus koondab Tartu Kunstimajja valiku kiviraidur Volki keraamilisi skulptuure ning on nii Tartu Kunstnike Liidu tunnustus oma vanimale liikmele, kui ka akutrell-kuraatori Indrek Grigori siiras kummardus kunstitöötajast kolleegile. Volk ei ole olnud pelgalt kunstitöötaja, vaid on ka hulga hauakivide autor ning on modelleerinud omajagu skulptuure. Täna, kui kunstitöötajate panust kunstiteose loomisesse on hakatud väärtustama, on tagumine aeg Robert-Rudolf Volki esimeseks isikunäituseks.  

Neljapäeval, 20. veebruaril kell 18.00 avatakse HOP galeriis Krista Möldri näitus „enne kui päike meie silmi pimestas“.   * Me kogesime elu, enne kui päike meie silmi pimestas, ja kuulsime seal midagi, mis ei olnud nähtav ega loetav.   Pascal Quignard „Ekslevad varjud“   Valguslõks kui mudel ahvatluse, näivuse, elu, surma, aja tajumiseks.   Krista Mölder (1972) on kunstnik, kes keskendub oma töödes peamiselt ruumi ja inimese suhtele, tundes huvi eelkõige inimtegevuse jälgede, mitte inimese otsese kohalolu vastu. Möldrile on omane vaatleja positsioon, registreerides ja tuues esile tavaliselt tähelepanuta jäävaid detaile ja nüansse ning luues nende märkamiste läbi uusi potentsiaalseid võimalusi ja ruume.