Breadcrumb

Üritused

Liina Keevallik „Traviata on elus“
Liina Keevallik „Traviata on elus“
to
ARS Projektiruum 21.11.–2.12.2025 E–R 12–18, L 12–16 Avamine neljapäeval, 20.11 kell17.30 Heli: Ann Reimann Kui ”Traviatalt” ära võtta Chanel № 5 aurud, tikk-kontstel publik, läikivad poognad, sportlikud noodid ja prožektorikiir - liiga ere, selleks, et ka viimase rea kissis silmad ikka näeksid kogu raha eest - siis mis jääb järele? Vana hea muusika vajab värskendavaid vorme. Nii visuaalselt kui heliliselt.
Näitusetuur: Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus
Pühapäeval, 30. novembril kell 13.00 toimub Kai kunstikeskuses näitusel „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“ avalik näitusetuur koos giidiga. Näitus koondab valiku teoseid 1970. aastatest tänaseni ning avab Runget otsijana, kelle loominguline praktika on uurimus värvist kui valgusest ja õpetamisest kui kunstipraktikast. Eraldi ruum on pühendatud tema isikukesksele õpetamisviisile, taastades eksperimentaalseid harjutusi värviliste paberitega, mis on oluline osa kunstniku esteetikast ja loomingulisest praktikast. Lisaks on väljas näituse jaoks kogutud endiste tudengite meenutused, mis avavad Runge tundide poeetilise ja meditatiivse keskkonna ja tema omanäolised õpetamisviisid. Tuur toimub eesti keeles ning osalemine näitusepiletiga.  Lisainfo: Kai kunstikeskus Peetri 12, 10415 Tallinn K–P kell 12.00–18.00 https://www.kai.center/
Grete Tiigiste viimane tuur näitustele „Joonistatud paralleelilmad” / “Into the Droame” ja „Kui ma parajasti maju välja ei mõtle…“
Neljapäeval, 27. novembril kell 17.30 kuraator Grete Tiigiste viimane tuur näitustele „Joonistatud paralleelilmad” / “Into the Droame” ja „Kui ma parajasti maju välja ei mõtle…“. Osalemine muuseumipileti ja Muuseumikaardiga Lisainfo: Eesti Arhitektuurimuuseum Ahtri 2, Tallinn 10151 Tel: +372 625 7000 E-post: info@arhitektuurimuuseum.ee T–P 11:00–18:00  Ilmar Torni teos “Arhitekt” (1975) (Eesti Kunstimuuseumi kogu)
Jaan Pärna ehtenäitus „Lõikuskuu 2025”
21. novembrist 2025 18. jaanuarini 2026 on Meistrite Hoovi galeriis avatud Jaan Pärna ehtenäitus „Lõikuskuu 2025”.  20. novembril kell 16-19 oontab kunstnik näituselt läbi astuma. Meistrite Hoovi galerii Vene tänav 6, Tallinn T-P 11.00-17.00
Kunstnikuvestlus: Kai Kiudsoo-Värv
Olete oodatud kunstnikuvestlusele Okapi galeriisse 20. novembril kell 18.00,  kus Kai Kiudsoo-Värv avab oma loomingulise protsessi, räägib tööde sünniloost ning jagab mõtteid teoste taga peituvatest ideedest. See on haruldane võimalus kohtuda kunstnikuga vahetult, esitada küsimusi ning piiluda loomeprotsessi telgitagustesse. Vestlus toimub kunstniku isikunäituse „Lõpuks tahavad kõik ikkagi teada…” raames — näitus, mis uurib inimese sisemist rännakut tõe ja tajude piiril. Näituse lähtepunktiks on Rein Õunapuu mõte, et kõige mõõdetava kõrval on alati olemas määramatu lõpmatus, mille poole oleme kõik teel. Just selle ideega põimub kunstniku valgusküllane klaasgraafika, kus kohtuvad klaasimaal ja peenetundeline reljeefne joon.
Maailmakohvik: ENKKLi muudatusettepanekud Tallinna koalitsioonileppele
Kolmapäev, 19. november 19.00–21.00 Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (Kursi tn 5, 10415 Tallinn) Valimised on läbi. Keskerakond on taas võimul. Kõik on jälle nii nagu alati… kuid ei! Alles nüüd need rattad hakkavadki pöörlema! Tallinna koalitsioonileppe vestlusring on kõigile avatud poeetilispoliitiline ettevõtmine. Koos vaatame otsa koalitsioonileppe sisendile, ehk Isamaa ja Keskerakonna valimislubadustele – kiidame, pahandame, pakume lahendusi – ning lisame veidi vürtsi sellesse fetišeeritud dokumenti. ENKKL viib kogu selle kupatuse Tallinna linnavalitsuse ukse ette koos kaamerate ja fanfaaridega. Nõuame Tallinnat, kust sa ei taha pidevalt lahkuda!
Näitus „Hinge pime öö“
Näitus „Hinge pime öö“
to
21.11.2025.–28.03.2026 Kuraatorinäitus „Hinge pime öö“ on visuaalne rännak kolmes vaatuses. Näituse pealkiri „Hinge pime öö“ tuleneb hispaania katoliku müstikult püha Ristija Johanneselt, kes kirjeldas nõnda hinge teekonda läbi pimeduse valguse suunas. „Hinge pime öö“ (La noche oscura del alma) sümboliseerib vaimset kriisi, mille inimene peab läbima enne, kui jõuab vaimse puhastumiseni. Carl Gustav Jung tõlgendas hinge pimedat ööd kui psühholoogilist transformatsiooni – aega, mil inimene seisab silmitsi oma varjuga. Hinge pime öö on sisemise muutuse aeg, mil kõik vana kaob, et saaks sündida uus. Pimedus kannab potentsiaali, kus heiastub valguse võimalikkus.
Karin Kalmani ja Kairi Kalmanni näitus „Kahe kõne“
Neljapäeval, 20. novembril kell 18.00 avatakse keraamik Karin Kalmani ja disainer Kairi Kalmanni näitus „Kahe kõne“ Hop galeriis. Näituse „Kahe kõne“ keskmes on inimese loodud ja looduses esinevad sarnased vormid. Kahe kõne ehk kahekõne avastasid kunstnikud kui koos teineteise loomingut vaatlesid. Karin näitas valmivaid keraamilisi teoseid ning Kairi jagas loodusretkedel jäädvustatud fotokaadreid. Reflektsioon teineteise loomingule kulmineerub ühise väljapanekuna galeriiruumis. Kunstnikud kirjeldavad oma loomingulist dialoogi järgmiselt: „Mõlemad kergitasime kulme ja küsisime: kuidas on see võimalik? Nähtav sarnasus keraamilistel vormidel ja fotodel jäädvustatul oli niivõrd suur! Mõlema looming valmis aga teineteisest sõltumata.“
Näitus „Fööniks 2“
Näitus „Fööniks 2“
to
Olete kõik oodatud reedel, 21.11.2025 kell 18:00 naiskunstnike rühmituse Fööniks näituse avamisele Rapla Kaasaegse Kunsti Keskuses.
Virge Jõekalda „Sfinks“ 1999
Virge Jõekalda näitus „Pihtimus“
to
18. novembril avaneb Haus galeriis Virge Jõekalda varasema loomingu näitus „Pihtimus“. Näitusel on eksponeeritud tuntud ja tundliku graafiku Virge Jõekalda pikalt nägemata looming - teosed tema 1990ndatest aastatest. Eesti Kunstiinstituudi oli autor lõpetanud äsja eelmisel kümnendil 1988 aastal vabagraafikuna. Tema Pihtimus on tagasipöördumine iseenda kunagise kunstnikumina juurde, mil algas üks isikupärane ja emotsionaalselt läbitunnetatud loojateekond. Virge Jõekalda sügavad sissevaated inimese psühholoogilistesse seisunditesse on saanud autori loomingu läbivaks käekirjaks. Just 1990ndad aastad on need, mil selline kunstisisend võimalikuks sai. Ajad olid muutunud ja teismoodi tegelikkus inspireeris julgemateks tundelaenguteks suuremas ja abstraktsemas formaadis, mis kaugenes graafika tavapärasest detailsusest ning võimendas selle maalilikkuse võimalikkust.