Üritused

Eesti Akvarellistide Ühenduse ja Soome Akvarellikunsti ühenduse näitus „Torm“
Teisipäeval, 4. veebruaril kell 15.00 avatakse Võru Linnagaleriis Eesti Akvarellistide Ühenduse ja Soome Akvarellikunsti ühenduse koostöös varakevadine suurnäitus „Torm“.   Selle nimevaliku eesmärk oli ergutada akvarelliste keskenduma ühele kindlale teemale ja sellega tekitada leidmiste võrdlusmomente. Sealjuures oli eelduseks, et antud teema ei peaks piirduma ainult kõrgete lainete ja süngete pilvede kujutamisega ning üleskutses oli sel eesmärgil meenutatud tuntud lausungit liblika tiivalöögist ühel pool maakera, mis võib saada põhjuseks tormile maakera teisel poolel – seega lähtemomente ja seoseid sellel pikal teekonnal leidub igaühele ja rikkalikult.   Esitatud on 65 autori tööd ja inspiratsiooni on käidud otsimas lähedalt ja kaugelt, alates protuberantsidest päikesel kuni tormipilvedeni Saturnil. Loomulikult on kõige oodatum torm see mis sünnib akvarellipaberil ja siinsel näitusel on näha, et nii mõnelgi on see õnnestunud.  
Sten Eltermaa „Läbipaistvuse register“
Sten Eltermaa „Läbipaistvuse register“
04.02.2020 kuni 22.02.2020
Teisipäevast, 04. veebruarist 2020 on Draakoni galeriis avatud Sten Eltermaa isiknäitus „Läbipaistvuse register”.   „Läbipaistvuse register” on pildi- ja keelepõhine projekt, mis toob vaatevälja valitsemis- ja võimuinstitutsioonide aknad ja fassaadid. Töö koosneb erinevatest kihtidest: peegelduvläbipaistvast aknakilest, fotodest seintel ning vitriinlaual ja uurimuslikus laadis trükisest. Näituse pealkiri viitab andmebaasile (“Transparency Register”), mis loodi Ameerika Ühendriikide eeskujul 2011. aastal selleks, et lobistide ning Euroopa Liidu institutsioonide esindajate vaheliste kommunikatsiooniaktide eesmärgid avalikustada. Andmebaasi loomise peamiseks eesmärgiks on luua usaldust institutsioonide ja poliitikate suhtes, mida need institutsioonid või nende esindajad ellu viivad, kuid ühtlasi ka kontroll selle üle, et hämaraid ja korruptiivseid huvisid poleks võimalik realiseerida.  
 „Normaalsed nullindad. Vaateid 2000. aastate Eesti kunstielule“
Olete oodatud reedel, 31. jaanuaril kell 16 artiklikogumiku „Normaalsed nullindad. Vaateid 2000. aastate Eesti kunstielule“ esitlusele Vanalinna Rahva Raamatusse!   Raamatut esitlevad toimetaja Rael Artel ja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse juhataja Maria Arusoo. Sellele järgneb nullindate kunstielu meenutamine koos kahe kümnendil olulist rolli mänginud kuraatori ja kriitikuga, Anders Härmi ja Hanno Soansiga. Vestlust juhib Rael Artel. Õhtu jätkub vabas vormis Noku klubis.   „Normaalsed nullindad“ on artiklikogumik, mille teemaks on 2000. aastate Eesti kunstielu. Eri autorite uurimuste kaudu joonistub välja pilt 1990. aastatega võrreldes küll mõnevõrra rahunenust, kuid endiselt võimalusterohkest ja põnevast, paljuski veel läbiuurimata ja -kirjutamata kümnendi kunstielust.  
Klaasikunstnik Piret Ellamaa näitus „Sagedus”
Neljapäeval, 30. jaanuaril kell 17.00 avatakse HOP galeriis Piret Ellamaa näitus „Sagedus“.   Sagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste arv ajaühikus. Sagedust mõõdetakse hertsides (Hz). Herts väljendab ühte sündmust ühes sekundis. Ellamaa isikunäituste toimumise sagedus on 0,0000000126839 Hz.
Fotokunstnik Diana Tamane raamatu “Flower Smuggler” esitlus
30. jaanuaril kell 18.30 esitletakse Tartu Kunstimuuseumis, Raekoja plats 18 Fotokunstnik Diana Tamane raamatut “Flower Smuggler”. Esitluse raames vestleb kunstnikuga Tartu Kunstimaja kuraator Peeter Talvistu.  
Trükikangas. 1977. Disainer Zoja Saltõkova
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis avatakse 30. jaanuaril näitus „Mustrid: Kreenholmi tekstiilidisain 1963–2005“, mis tutvustab lähemalt Kreenholmi manufaktuuri tekstiilitoodangut ja seda kujundanud kunstnikke.  
III taaskasutusteemaline kunstinäitus „Anna uus elu“
Avamine 30. jaanuaril kell 16.00.   Uue Kunsti Muuseumi iga-aastase traditsioonilise näituse alateemaks on „Meie aeg“. Mis on aeg ja kuidas me seda hindame? Kas aeg on kiiresti mööduvad sekundid või tunne, et just nüüd on meie kord. Teema „Meie aeg“ on kõnetanud kunstnikke nii, et neid võiks nimetada lausa leiutajateks. Vanadest jalgrattavelgedest on saanud tsirkuse abivahendid, kombucha joogitööstuse kõrvalproduktidest on leiutatud biolagunev materjal. Samuti on äraviskamisele mõeldud toidutegemise jääkidest valminud ehtekollektsioon ja autoromulatest korjatud turvavöödest moodsad ülerõivad. Näitusel kohtuvad noored ja kogenud kunstnikud, kes tunnevad südemavalu maailma tuleviku ning meie aja pärast. Loomisrõõmu kogemiseks ei ole vaja alati minna poodi, vaid materjalina võib kasutada seda, mis on - ka seda, mida oleme harjunud väärtusetu või prügina defineerima. Näitus pakub avastamist ja inspiratsiooni, sest peaaegu igast prügikasti visatavast asjast saab luua midagi uut.  
„20.20 – Apokalüptiline Noa laev”
28. jaanuaril avatakse Türi Kultuurikeskuse galeriis „20.20 – Apokalüptiline Noa laev”.   „Oleme oma eluga apokalüptilise olemise serval. Tulekahjud, üleujutused, kõrbestumine, kliimamuutused. Midagi peaks koheselt ja kardinaalselt ette võtma. Vastasel juhul tuleb uus Noa laev ehitada ja loomad ning inimesed katastroofist päästa.”   Näitusel osalevad Christel Allik, Eero Ijavoinen, Ervin Õunapuu, Illimar Paul, Jaan Toomik, Jüri Ojaver, Mara Ljutjuk, Margus Tiitsmaa, Mari Roosvalt, Marje Üksine, Naima Neidre, Paul Rodger, Sirje Eelma, Terje Ojaver, Tiina Tammetalu, Tiit Jaanson, Tiiu Pallo-Vaik, Uno Roosvalt.   
 Kunstnik Taavi Suisalu ja füüsik Siim Pikkeri näitus „Datafanta“
Tartu Ülikooli muuseum ja projekt „Kunstnikud kogudes“ esitlevad: 24. jaanuaril kell 16 avatakse Tartu Ülikooli kunstimuuseumis kunstnik Taavi Suisalu ja füüsik Siim Pikkeri näitus „Datafanta“.   Näitus jääb avatuks 27. märtsini 2020, vt allpool ka publikuürituste kalendrit.   Näituse saateks: Tartu Ülikooli muuseumi (TÜM) kutsel aset leidev projekt “Kunstnik ja teadlane kogudes” (KuTeKo) on edasiarendus 2018. aastal üle Eesti toimunud näitusteseeriale “Kunstnikud kogudes” (KuKo). Sel korral on Kuko formaadiga, kus kaasaegse kunsti meetoditega töötav loovisik viibib muuseumis sise-residentuuris, mille tulemusel sünnib dialoog muuseumi, selle kogude, püsiekspositsiooni, inimeste ja kohaga ning mis avaneb publikule ajutise näituse ja sündmuste kaudu, liitunud ka ülikoolis töötav teadlane.  
Grisli Soppe-Kahari isikunäitus „Tumm karje”
Reedel, 24. jaanuaril kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Grisli Soppe-Kahari isikunäitus „Tumm karje”.   Grisli Soppe-Kahar on antud hetkel üks Eesti kunstivälja võimsamaid ekspressioniste. Tema jõuliste pintslitõmmetega suureformaadiliste teoste tonaalsus on viimasel ajal üha enam sumbunud, aga see ei näi esmapilgul viitavat otseselt negatiivse alatooniga sisule. Kujutatud grotesksed tegelased näiksid justkui osalevat mingit sorti rituaalis või mängus, kuigi toimuva olemus on hermeetiliselt suletud. Samas ei saa siiski välistada, et lõuenditest moodustuvas absurdis peitub appikarje.   Kunstnik ise lisab: Kommunikatsioon, milles oled tagaplaanil, mis räägib üle – hakkab rõhuma. Samaga vastamises pole edasiviivat jõudu. Oma olemust kasvatades saab mõista ülerääkija käitumise põhjuseid. Kuulamise akt ei ole veel jaatamine.

Lehed