Üritused

Paul Kuimet „Kompositsioon punase, sinise ja rohelisega“ (2018)
Paul Kuimeti isikunäitus "Five Volumes"
03.01.2020 kuni 25.01.2020
Olete oodatud Paul Kuimeti isikunäituse “Five Volumes” avamisele EKA Galeriis 3. jaanuaril kell 18:00.   Filmiprojektsioonidest, slaidiesitlusest, fotodest ja installatsioonist koosnev näitus oli esmakordselt eksponeeritud Narva kunstiresidentuuris aastal 2018. Kuimet tegeleb oma loomingus ruumiga alates aastast 2013. Teda huvitab arhitektuurse ruumi suhe fotograafiasse ja filmi ning nende suhe omakorda näituseruumi arhitektuuri. Läbimõeldud on ka nende juurde kuuluv stsenograafia ja koreograafia, nii külastajate kui ka teoste oma. Kuimeti jaoks on oluline näitusesisu ümberpaigutamine uude ruumi ja konteksti: „Need viis ühikut, mis olid Narvas laotatud igaüks eraldi ruumidesse ja projitseeritud kahepoolsetele ekraanidele, on EKA Galeriis tõstetud ruumi keskele kokku. Installatsioon “Display for Optical C-Prints”, mis võõrustas Narvas kahte fotot, on siinsel näitusel kasutusel paviljonina projektoritele.“  
Toomas Altnurme näituse „Neljajalaline Kvantiteeriv Trohheiline Värss“
Toomas Altnurme näitus avatakse Tallinna vanalinnas Kuninga 6 teisel korrusel 27. detsembril kell 17.00.    Avamisel esinevad muusikud Margus Ermast ja Triin Lellep.   Näitus on avatud 27 ja 30 detsember 10.00-18.00   Toomas Altnurme on rahvusvaheliselt tunnustatud maalikunstnik ja skulptor, kes on õppinud Aasias kujutavat kunsti (Tais Rajamangala Ülikoolis, Lõuna-Koreas Kyonghee, Seouli Rahvusülikoolis, lisaks magistratuur Hongik Ülikoolis Seoulis). Tema töid leidub 50 maal erakogudes, muuseumides ja avalikus ruumis skulptuuridena.  
Tiina Tammetalu kunstnik ja graafiline disainer
Tiina Tammetalu raamatunäitus Türi galeriis alates 21. detsembrist.   Olen maalikunstiga paralleelselt kujundanud raamatuid pea kolmkümmend aastat, andes visuaalse identiteedi ca paarisajale raamatule ja paljudele raamatusarjadele.  Türi galerii näitus on koostatut peaasjalikult raamatutest, mille kujundustes olen kasutanud materjali, mis pärineb minu n-ö vabakunsti põllult  ̶  kasutatud on maale, fotosid, graafikat, lavastusi ruumis, installatsioone. Enamasti on tegemist täiesti suveräänsete teostega, mis teisese materjalina on pääsenud  ka kujundustesse.    Kuid on ka vastassuunalist liikumist  ̶  mõnikord dikteerib raamat, mille kujundus on teoksil, hoopis maalide sündi, mõjutades isegi pintsikirja, foto lavastamist, installatsioonide loomist, mis oma esialgse ülesande raamatukujunduses täitnuna võivad siis järmise elu leida juba kunstisaalis, siin juba iseseisva teosena.
Näitus „Maire Männik. Eesti legend Pariisis“ Kumu kunstimuuseumis. Foto: Aleš Zahradnik
Laupäeval, 21. detsembril kell 16.00 avaneb publikul ainulaadne võimalus kohtuda Kumu kunstimuuseumi näitusel „Maire Männik. Eesti legend Pariisis“ rahvusvaheliselt tuntud maalikunstniku, graafiku ja vitraažikunstniku Urmo Rausiga, kes nägi lähedalt Pariisi kunstiringkondades tegutsenud Männiku viimase elukümnendi loomingu sündi, tema töömeetodeid ja -võimalusi skulptori ning medalikunstnikuna.   Oma ettekandes viib Urmo Raus meid pildilisele rännakule Maire Männiku ateljeesse Montparnasse’i linnaosas, andes ülevaate selle paiga põnevast ajaloost ja seal töötanud inimestest. Majas number 54 asuvas ateljees ja selle hoovis on sündinud nii mõnedki maailma kunstiajaloo märgilised šedöövrid ning see mängib ühtlasi tähtsat rolli Männiku loomingu taustsüsteemis. Ettekandele järgneb vestlus Männiku loomingust ja tõekspidamistest kunstnikuna, mida modereerib näituse kuraator Juta Kivimäe.  
Fragment Urve Dzidzaria maalist  „Eluilu“ 2019
21. detsembril kell 14.00 avab Kastellaanimaja galeriis oma isiku- ja juubelinäituse „Eluilu“ kunstnik ja õppejõud Urve Dzidzaria   Urve Dzidzaria on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi monumentaalmaali eriala Dolores Hoffmanni õpilasena 1976. aastal. Järgnevatel aastatel on ta loonud arvukalt freskosid ja vitraaže nii ühiskondlikesse hoonetesse kui eratellijatele Eestis ja väljapool Eestit ning olnud hinnatud õppejõud Eesti Kunstiakadeemias, Tallinna Tehnikaülikoolis ja Euroakadeemias.   Kunstnik tutvustab avatavat näitust „Eluilu“ nii: Alates 1990-aastate lõpust olen oma loomingus üha enam pöördunud tagasi oma esimese loomingulise armastuse, õlimaali juurde. Nii nagu monumentaalloomingus, on ka tahvelmaalis minu ammendamatuks inspiratsiooniallikaks loodus ja inimene selle osana, inimese vaimsed otsingud, janu ilu ja harmoonia järele, oma vastutuse tunnetamine Looja ees.
Tartu kunsti aastanäitus Tartu Kunstimajas
Tartu kunsti aastanäitus Tartu Kunstimajas
20.12.2019 kuni 19.01.2020
Reedel, 20. detsembril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimajas traditsiooniline Tartu kunsti aastanäitus, mille kujundajaks on Martti Ruus.   Vastavalt Tartu Kunstnike Liidu liikmete kevadisele otsusele kujundab ja kureerib tänavuse aastanäituse Ruus, kes soovib luua arhitektuurselt ja kompositsiooniliselt tervikliku ning esindusliku näitusemiljöö, mis võimaldaks kunstil särada oma enda ilus. Näitusel osaleb 105 kunstnikku:
Edgar Tedresaare ja Sten Saaritsa näitus „Must kuld“
21. detsembrist on Tallinna Linnagaleriis avatud Edgar Tedresaare ja Sten Saaritsa näitus „Must kuld“, mis püüab maalide, video ja heli vahendusel aimu anda fossiilsete kütuste tööstuse poolt hõivatud maa-ala ulatusest. Näituse kuraator on Siim Preiman.   Näitus avatakse reedel, 20. detsembril kell 18 ning see jääb avatuks 16. veebruarini.  
Mall Paris. „Nimeta 4. XXI sajand.“ Õli, lõuend. 2019 Edith Karlson. Skulptuurigrupist „Elu.“ Betoon. 2019
Õed võivad olla targad ja õelad, salvavad ja valvsad nii, nagu neid kujutab Edith Karlsoni hiigelmadude installatsioon praegu toimuval KUMU kunstinäitusel. Kunstihoone galeriis tõestavad Mall Paris ja Edith Karlson, et mündil on ka teine pool. See kõneleb õdedest nende teineteisemõistmise heas tahtes ja ühises valikus olla kunstnik.   Olete palutud näituse avamisele neljapäeval 19. detsembril kell 18. 00!   Mall Paris ja Edith Karlson on meie kunstipublikule hästi tuttavad. Mall oma vaikse järjekindla kohaloluga, talle omase minimalistlike maalide seriaalsusega, mis võiks olla anonüümne, aga ei ole seda mitte. Sest hoolikas, aga jälge jättev käeliigutus reedab mitmekihilisena lõuendile kantud laseerivat maaliviisi, millest kumab läbi erinevaid valgusi ja faktuure.  Ühes lakooniliselt geometriseeriva kujundiga on Mall niisuguse maalimisviisi nii iseenda kui vaataja jaoks töökindlaks muutnud 1990. keskpaigast alates.   
Alide Zvorovski & Katri Pekri „Jää auditoorium”
Neljapäeval, 19. detsembril kell 17.00 avatakse HOP galeriis Alide Zvorovski & Katri Pekri näitus „Jää auditoorium”.   Kunstnike duo Alide Zvorovski ja Katri Pekri on koos tegutsenud alates 2012. aastast. rühmituse „Emotsionaalsed maastikud” platvormil. Rühmitus on loodud eesmärgiga otsida seoseid kaasaegse mõttemaailma ja metsiku looduse vahel ning tunnetada meid ümbritseva keskkonna valupunkte. Algusaastatel tegutses rühmitus maastikuspetsiifiliselt, ajaga on fookus laienenud - puudutades nii loodusmaastikke kui tehiskeskkondi.   Alide Zvorovski on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli tekstiiliosakonna 1998. aastal ning EKA Vabade kunstide teaduskonna 2007. Katri Pekri on õppinud Turu Kunstiakadeemias (2007—2011) nukuteatri osakonnas, Tallinna Tehnikaülikoolis (2003—2006) tekstiili- ja rõivatehnika ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (2014—2017) kunstide magistratuuris (teatrikunst ja teatripedagoogika).
Kaader Helena Keskküla filmist „Koorirood”
Kolmapäeval, 18.12.2019 kell 18.00 avab Helena Keskküla Hobusepea galeriis näituse „Lilled ja kollid, seebikad on lollid”.   Helena Keskküla on oma varasemas loomingus korduvalt mänginud sentimentaalsusega, põiminud teksti ja muusikat ning sellele loogilise jätkuna jõudnud muusikaližanrini. Teda huvitab jätkuvalt, mis juhtub, kui rääkida hirmudest kasutades laule, huumorit ja otsekohest teksti.   Seekordse näituse keskmes on horror-muusikaliks nimetatud film „Koorirood”, mille sisu võiks kokku võtta nii: „Kui loometegelase kehas avastatakse ohutu, kuid ebatavaline füsioloogiline anomaalia, tekitab sellega silmitsi seismine psühholoogilisi pingeid, mis avalduvad nii isiklikus kui ka professionaalses sfääris.”.  

Lehed