Üritused

Dolores Hoffmanni fresko jäänused lammutatud kino „Rahu” seinal. Foto: Ainar Luik
 Dolores Hoffmanni freskopannoo „Hommik” (1963) hävi(ta)mine ja päästmine „Rahu” kinos Koplis.   Alates 6. augustist on EKA Galeriis avatud uus näitus, mille keskmes on praeguseks terviklikuna kaduviku teed läinud Dolores Hoffmanni ERKI diplomitöö raames teostunud fresko.   1963. aastal maalis hiljem peamiselt vitraažikunstnikuna nime teinud Dolores Hoffmann vastavatud „Rahu“ kinno hiigelmõõtmetes seinapannoo „Hommik”. Teadaolevalt Eesti varaseim nõukogude perioodist pärinev freskotehnikas monumentaalmaal valmis Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi diplomitöö kavandi põhjal.  
Rahvusvaheline akvarellifestival Haapsalus
Augustikuus toimub Haapsalus Eesti akvarellistide ühenduse eestvedamisel Euroopa Akvarelliühenduste (ECWS) tähtsündmus – 22. rahvusvaheline akvarellifestival. Eestisse on tulemas akvarellmaali meistrid üle Euroopa 14 riigist ning tipptasemel akvarellinäitusel on välja pandud 176 kunstniku tööd. Näitus Haapsalu Linnagaleriis ja Kultuurikeskuses on huvilistele tasuta vaatamiseks terve augustikuu. Lisaks toimuvad satelliitnäitused Evald Okase Muuseumis ja Haapsalu Kunstikooli galeriides.   14.08-18.08 toimuva sümpoosioni raames on kavas ettekanded, esitlused ja workshopid aga ka hulgaliselt plein air maalimist, kus Haapsalu külastajad ja kunstihuvilised võivad näha oma silmaga akvarellmaalide sündi rannapromenaadil ja linnatänavatel. Üritus on oluline nii Eesti kui ka Euroopa kunstielu kontekstis - Eestis ei ole enne korraldatud nii mastaapset üritust, mis on pühendatud ainult akvarellimaalile.   
Maagiline musträstas
30. juulil 2019 avati Serbias, Niš’i Rahvusmuuseumi Stevan Stremac’i Kirjandusgaleriis (Aleksandra Nenadovića 2a) näitus „Magijska ptica kos / Maagiline musträstas “.   Avatud näitusega jätkub Serbia ja Eesti, täpsemalt Niš’i ja Tartu kunstnike rahvusvahelise koostööprojekt „Vaadeldes musträstast kolmeteistkümnel viisil”, mis sai alguse 2016. aasta novembris toimunud suure ühisnäitusega Tartus, Kõrgema Kunstikooli Pallas galeriis „Noorus”, kus kunstnike tööde kõrval oli eksponeeritud ka hulgaliselt Kõrgema Kunstikooli Pallas ja Kataloonia Escola d´Art i Superior de Disseny Pau Gargallo de Badalona üliõpilaste joonistusi ja graafikat. Serbia ja Eesti kunstnike ühise kultuuriprojekti raames on toimunud näitused veel 2017 Eestis Rakvere „Art Cafe’s”, Pärnu Linnaraamatukogus ning 2018 Serbias, Bela Palanka kultuurikeskuses „Remesiana”.  
Felix Randel „Pühapäev“. 1924. Eesti Kunstimuuseum
Eesti Kunstimuuseumi kollektsioon Valgas
06.08.2019 kuni 31.08.2019
Teisipäeval, 6. augustil kell 16.00 avatakse Valga Muuseumi galeriis Eesti Kunstimuuseumi juubeliprogrammi kuuluv näitus „Avatud kollektsioonid. Kunstimuuseum sinu linnas“.   Eesti Kunstimuuseum eksponeerib rändnäitusel väärtuslikke 17.–21. sajandi teoseid oma kogust. Väljapanek pakub kaasahaarava sissevaate kunstižanrite ja -motiivide arengusse ajas ja ruumis, luues dialooge eri ajastutest pärit kunstiteoste vahel ning kaasates näiteid portreekunsti, maastiku- ja olustikumaali alalt. Näitusel näeb kunstnike tõlgendusi argistest tegevustest ja perekondlike tavadega seonduvast, aga ka seda, kuidas kunstnikud kujutavad linnaruumi ja valgust. Valikutes seguneb klassika kaasajaga ja väliskunst Eesti kunstiga. Teiste hulgas on näitusel eksponeeritud Julius Kleveri, Eduard Wiiralti, Konrad Mägi, Oskar Hoffmanni, Aleksander Vardi, Jüri Palmi, Ludmilla Siimu, Kiwa, Marko Mäetamme ja Sigrid Viiri looming. Näitus meenutab valgalastele ka kunagist kaaslinlast, Valgast pärit kunstnikku Felix Randelit.  
Margus Tõnnov „Elu maitsed”
Esmaspäeval, 05.07.2019 kell 17.00 avab MARGUS TÕNNOV Draakoni galeriis isiknäituse „Elu maitsed”.   Näitusel on väljas komplekt paarikümnest akrüül- ja segatehnikas teostatud maalist, mille kaudu edastab kunstnik erinevaid, talle osaks saanud taju- ja meelekogemusi. Abstraktses laadis, faktuuririkkad teosed on kui materialiseerunud tükid elu mitmetahulisest ja meeltele avatud tervikust. Tõnnovi maalide omapäraks on vastuolu nende tugeva materiaalsuse, mis väljendub paksus ja kohati brutaalses värvikihis ning taotletud õrna ja täpse meelelisuse vahel. Viimast edastab kunstnik eelkõige läbitunnetatud värvistuudiumi kaudu, mille tulemusel värvitoonid maalidel mõjuvad eelkõige isuäratavalt, aga ka kummastust, üllatust või distantsi tekitavalt.  
Piret Rohusaar „Naine ja tema kann“
Maalija ja keraamik Piret Rohusaar toob augustis Kastellaanimajja iidse Rooma hõngu ja antiikkultuurist inspireeritud punakuldseid küllastunud toone. Esmaspäeval, 5. augustil kell 17 avatakse Eduard Vilde muuseumi Kastellaanimaja galeriis Piret Rohusaare isikunäitus „Naine ja tema kann“. Eksponeerimisele tulevad maalid ja keraamika.   Piret Rohusaare maalidele on viimastel aastatel ilmunud kurvikad naised, vahel ka otsekui idamaistelt miniatuuridelt pagema pääsenud elegantne araabia hurdakoer.
Ede Raadiku isikunäitus „Menopausi Klubi NB! Eksklusiivne“
Ede Raadik: „Patriarhaalse ühiskonna hoiakuid menopausi ja suhtumist vanematesse naistesse võtab hästi kokku Inglise Panga asepresidendi 2018. aasta kommmentaar tolleaegse majanduse kohta, kirjeldades seda menopausis olevana, tähenduses „oma aja ära elanud ja potentsiaalitu “.   Inimesed, koos nelja hammasvaalalisega - mõõkvaal, valgevaal, narval ja lühiuim pilootvaal-, on 8.7 miljonist liigist teadaolevalt ainsad, kel esineb menopausi fenotüüp ehk emaslooma reproduktiivse eluea ja totaalse eluea vahele jääb pikk, keskmiselt 20 aastane, periood. Arvatakse, et menopausi puhul on tegemist pigem kultuurilise kui bioloogilise fenomeniga.   Nii loomulikku kui ka meditsiinilist menopausi (reproduktiivorganite kirurgilise eemaldamise järgne) võib vaadelda kui mässu evolutsiooni reeglite vastu. Üksikisendi eksistentsi eesmärgiks on liigi taastootmine.“  
I korruse galeriis Leho Rubise maalinäitus „Peidetud geomeetria“   31. juuli-30. august 2019 Avamine 31. juulil kell 17   Näitus asetab vaataja seeria kaduvate hõimukultuuride figuuride ette, küsides me olemuslike juurte ja peidetud mustrite järele. Kogu elav loodus ja kosmos on täis sarnaseid ülesehituse mudeleid, mis korduvad kõige väiksemas ja suuremas. Need maalid on poeetiline kummardus kaduvatele kutuuridele ja tunnetusele, mis ei valluta ümbritsevat, vaid on üks sellega. Nagu üks kaasagseid tippfüüsikuid Lawrence Krauss on sõnastanud: „Me kõik oleme kosmosetolm“.   ***  
Klaasikunstinäitus „Koosmõju“
Alates 29. juulist kuni 3. augustini toimub Evald Okase Muuseumis Haapsalus rahvusvaheline kuuma klaasi sümpoosion. Näitus sümpoosionil valminud töödest avatakse 3. augustil kell 16.30   29. juuli - 3. august toimub Haapsalus taas kuuma klaasi sümpoosion, sellel aastal on märksõnaks "Koosmõju" - klaas ja valgus. Tegeletakse eelkõige klaasi ja valguse koosmõjuga - peegeldused, varjud, optika - kõik see, millega klaasikunstnikud igapäevaselt kokku puutuvad; materjali maagia kõige paremas tähenduses. Samas on "Koosmõju" teema kunstnikele vabalt tõlgendatav - klaasiga koos pannakse toimima ka erinevaid materjale, taustasid jms.   Sümpoosionil osalevad klaasikunstnikud: Simone Fezer, Louise Lang, Torsten Rötzsch, Cornelius Reer Saksamaalt, Marta Gibiete Lätist, Svetlana Fedorova Venemaalt ja Kai Koppel, Sofi Arshas, Kai Roosaar, Kairi Orgusaar, Herbert Orgusaar, Erki Kannus, Eili Soon, Kati Kerstna Eestist.  
August Künnapu maalinäitus „Suvised spordimängud“
See on kunstniku kolmas näitus Viljandis. Eksponeeritud on viimase kümmekonna aasta jooksul valminud tosin spordimaali.   „Sporditemaatika on üks olulisemaid teemasid minu loomingus kasside ja arstide-patsientide kujutamise kõrval. Olen aegade jooksul maalinud umbes 16 erinevat spordiala, sh jooksmist, jalgpalli, teivashüpet, aerutamist, võimlemist, odaviskamist ja vibulaskmist. Mind huvitab spordi dünaamika tasakaalustamine läbi maali staatilise olemuse,“ kommenteerib autor oma loomingut.   „Künnapu paigutab oma sportlased mererannale, tenniseplatsile, liuväljale, jalgpalliväljakule. See, mis neid tegelasi ühendab, on igast poorist pakatav innukus. Mis sest, et liigutused on tihti naljakalt kohmakad ja nurgelised. Künnapu on siin oma irooniaga segatud huumorit täismahus rakendanud. Ja need läti või eesti iluuisutajad on tõesti äärmiselt jaburad, vähem naljakad ei ole ka võimlejad või mitmed muud tegelased,“ arvab Tartu kunstiteadlane Mare Joonsalu.

Lehed