Kunstnikupalk

Eesti Kunstnike Liidu president Vano Allsalu ja Eesti Kirjanike Liidu esimees Karl Martin Sinijärv kuulutasid koostöös Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumiga 2. novembril 2015 ametlikult välja esimesed kunstniku- ja kirjanikupalga konkursid. Kultuuriminister Indrek Saar ja loomeliitude esindajad tutvustasid ühisel pressikonverentsil konkursside tingimusi ja hindamiskriteeriume ning kutsusid loomeinimesi üles kandideerima.
 
Kunstnikupalga eesmärk on võimaldada professionaalsete kunstnike pühendumist loomingulisele tegevusele ja panustada seeläbi Eesti kultuuri arengusse. Palga erinevuseks loomestipendiumitest on lisaks pikaajalisusele ka kaasnevad sotsiaalsed garantiid ja sellest tulenev suurem stabiilsus.
 
Alates 2019. aasta algusest suurenes kunstnikupalga saajate arv ja palga suurus. Kultuuriministeerium suurendas kunstniku- ja kirjanikupalga eelarvet, nii et tulevikus oleks igal aastal palgal 15 kirjanikku ja 15 kunstnikku. Aastal 2019 võib öelda, et kunstnikupalga meede on ennast siiani igati õigustanud ja loodame eduka koostöö jätkumist ning palgasaajate arvu järkjärgulist suurendamist koostöös Eesti Kultuuriministeeriumiga.
 
Kunstnike liit kuulutab avaliku konkursi kunstnikupalgale kandideerimiseks välja iga kalendriaasta oktoobrikuu jooksul.
 
Nõuded kunstnikupalgale kandideerimiseks:
 
•        Kunstnikupalgale võivad kandideerida erialaselt aktiivsed loomingulises
          tippvormis kunstnikud, kuraatorid või kunstiteadlased/kriitikud, kes soovivad
          järgneva kolme aasta jooksul  pühenduda erialasele loometööle.
•        Kandidaat ei pea olema loomeliidu liige.
•        Kandideerida võivad Eesti kodanikud või isikud, kellel on Eestis elamis- ja
          tööluba.
 
Kunstnikupalgale kandideerimiseks tuleb esitada:
 
•        loominguline biograafia koos ülevaatega viimaste aastate tunnustustest ja
meediakajastustest;
•        viimase viie aasta loomingu portfoolio, mis sisaldab selgelt sõnastatud kunstnikupositsiooni;
•        avaldus ja motivatsioonikiri koos kolme järgneva aasta loominguliste
eesmärkidega.
 
Taotluste hindamisel võetakse arvesse:
 
•        eeskätt kandidaadi kolme aasta loometöö plaani;
•         taotluse esitaja haridust ja/või kogemust, eelnevate aastate loomingulist tegevust;
•         taotleja erialast professionaalsust ja motiveeritust, loominguliste eesmärkide ajakohasust ja uuenduslikkust nii Eesti kui ka rahvusvahelises kontekstis;
•         kunstnikupositsiooni ning kandidaadi potentsiaali Eesti kunsti tutvustamisel rahvusvahelises mastaabis;
•         mitme võrdväärse kandidaadi vahel valides peetakse silmas mitmekesisuse tagamise põhimõtet.
 
Konkursi võitjatega sõlmib kunstnike liit lepingu vastavalt töölepingu seadusele. Palga saaja kohustub andma loomeliidule lepinguperioodil iga-aastaselt erialasest tegevusest vabas vormis ülevaate. Kunstnikupalga suurus arvestati aastatel 2016‒2018 komisjoni otsusele eelneva aasta keskmise palga kogukulu järgi, alates aastast 2019 on palga suuruseks 1,1-kordne kultuuritöötaja miinimumpalk.
 
Kunstnikupalk 2016‒2018
Avalduste esitamise tähtajaks 30.11.2015 laekus liidule 73 taotlust. 16.12.2015 otsustas Eesti Kunstnike Liidu poolt määratud komisjon koosseisus Vano Allsalu ja Elin Kard (Eesti Kunstnike Liit), Sirje Helme (Eesti Kunstimuuseum), Rael Artel (Tartu Kunstimuuseum), Anders Härm (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum), Taaniel Raudsepp (Tallinna Kunstihoone), Markus Toompere (Tartu Kunstimaja), Maria Arusoo (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus), Kai Lobjakas (Eesti Tarbekunsti- ja Disaini Muuseum) ja Kadri Laas (Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus) määrata kunstnikupalk esitatud taotluste alusel kunstnikele: Kaido Ole, Marge Monko, Kris Lemsalu, Mark Raidpere ja Anu Vahtra.
 
Kunstnikupalk 2017‒2019
Avalduste esitamise tähtajaks 30.11.2016 laekus liidule 41 taotlust. Kultuuri-ministeeriumi poolt eraldatud kolmele kunstnikupalgale lisas liit neljanda kunstnikupalga omavahenditest. 09.12.2016 otsustas Eesti Kunstnike Liidu poolt määratud komisjon koosseisus Vano Allsalu ja Elin Kard (Eesti Kunstnike Liit), Sirje Helme (Eesti Kunstimuuseum), Rael Artel (Tartu Kunstimuuseum), Marten Esko (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum), Taaniel Raudsepp (Tallinna Kunstihoone), Maria Arusoo (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus), Kai Lobjakas (Eesti Tarbekunsti- ja Disaini Muuseum) ja Kadri Laas (Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus) määrata kunstnikupalk esitatud taotluste alusel kunstnikele: Dénes Farkas, Kiwa (Jaanus Kivaste), Flo Kasearu ja Jaanus Samma.
 
Dénes Kalev Farkas on Tallinnas elav ja töötav eesti-ungari postkontseptualistlik fotokunstnik. Farkase teoste läbivaks jooneks on alates 2000. aastate teisest poolest olnud eesmärk redutseerida vaadeldav sotsiaalne struktuur võimalikult lakoonilise fotot ja pildiallkirja ühendava esitlusmudeli kujule. 2013. aastal esindas Dénes Farkas Eestit Veneetsia kunstibiennaalil. Farkas soovis kunstnikupalga toel süvendatult keskenduda ning jätkata seniseid praktikaid ja lähtuvalt projektidest leida koostöövõimalusi uute kuraatorite ja galeristidega.
 
Kiwa (Jaanus Kivaste) on eesti kunstnik, helilooja, kuraator ja literaat. Õppis Eesti Kunstiakadeemias skulptuuri ja Tartu Ülikoolis filosoofiat. Alates 1990. aastate algusest on ta praktiseerinud eksperimentaalse interdistsiplinaarse kunstnikuna ja sünteesinud erinevaid valdkondasid nagu tegevuskunst, tekst, heli, visuaal ja organisatoorne tegevus. Kiwa soovis kunstnikupalga toel keskenduda loomingus ruumi mõistele tänapäevases tähenduses ja selle interdistsiplinaarsetele väljunditele.
 
Flo Kasearu on kunstnik, kes seob oma loomingus tegevuskunsti praktikaid video, foto, maali ja installatsiooniga. Peamiselt huvitavad Kasearu avalik ruum ja ühiskonda puudutavad teemad. 2013. aastal asutas ta Flo Kasearu Majamuuseumi, mis on igapäevaselt ümberkujunev koha- ja teemaspetsiifiline ekspositsioon kunstniku loomingust tema kodu kahel korrusel, pööningul, keldris ja sisehoovis. Kasearu soovis kunstnikupalga toel keskenduda erinevatele projektidele – kogumik loomingust, erinevad isik-ja ühisnäitused ning residentuurid.
 
Jaanus Samma õppis Eesti Kunstiakadeemias graafikat ja vabade kunstide magistrantuuris, täiendades end 2006 École superieure Estienne des Arts et Industries graphiques'is ja 2007 Université Paris 8 Saint-Denis Vincennes'is Prantsusmaa. Alates 2011. aastast õpib kunsti ja disaini doktoriõppes. 2015. aastal esindas Eestit 56. Veneetsia kunstibiennaalil. Samma töötab kõikide kaasaegse kunsti meediumitega installatsioonist ja videost ehete ja kudumite kujunduseni. Lisaks kunstnikutööle on Samma kujundanud ning koostanud kümneid näituseid ja kunstiraamatuid. Kunstnikupalga toel soovis Samma jätkata tulevaste näituseprojektide ettevalmistamist ja edasi arendamist.
 
Kunstnikupalk 2018‒2020
Avalduste esitamise tähtajaks 30.11.2017 laekus liidule 37 taotlust. 15.12.2017 otsustas Eesti Kunstnike Liidu poolt määratud komisjon koosseisus Vano Allsalu ja Elin Kard (Eesti Kunstnike Liit), Sirje Helme (Eesti Kunstimuuseum), Signe Kivi (Tartu Kunstimuuseum), Marten Esko (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum), Taaniel Raudsepp (Tallinna Kunstihoone), Maria Arusoo (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus), Kai Lobjakas (Eesti Tarbekunsti- ja Disaini Muuseum), Markus Toompere (Tartu Kunstimaja) ja Kadi-Ell Tähiste (Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus) määrata kunstnikupalk esitatud taotluste alusel kunstnikele Edith Karlson, Tanja Muravskaja ja Tõnis Saadoja.
 
Edith Karlson on Tallinnas elav ja töötav skulptor. Karlson on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri eriala bakalaureuse- ja magistriõppe. Aastal 2006 võitis Karlson Eesti Kunstiakadeemia Noore Kunstniku preemia ja 2015. aastal Köler Prize publikupreemia. Karlsoni skulptuurilooming kujutab peamiselt loomi ja inimesi ning käsitleb üldinimlikke probleeme, ühiskonna pealiskaudsust, obsessiivsust ja egoismi. Tema skulptuurid valmivad segatehnikas, sidudes klassikalisi ja ebatraditsioonilisi materjale. Karlsonil on olnud hulk isik- ja ühisnäituseid nii Eestis kui välismaal. Aastal 2010 oli ta välispraktikal Leonardo da Vinci rahvusvahelise programmi raames Berliinis Veronica Brovalli assistendina. Aastal 2015 tegi Karlson koostööd Sarah Lucasega Lucase isiknäituse „I Scream Daddio” jaoks Veneetsia Biennaali Briti paviljonis. Karlson soovis kunstnikupalga toel keskenduda erinevatesse töös olevatesse projektidesse – isik- ja ühisprojektid ning residentuurid.
 
Tanja Muravskaja on Tallinnas elav ja töötav fotokunstnik. Muravskaja on hariduse omandanud Eesti Kunstiakadeemia fotokunsti osakonnas aastatel 2002‒2010 ja jätkab õpinguid Eesti Kunstiakadeemia doktorikoolis. Ta on täiendanud end Westminsteri Ülikoolis aastatel 2004–2005 ja õppinud ajakirjandust Tallinna Ülikoolis. Alates 2007. aastast on tal olnud kümmekond isiknäitust nii Eestis kui välismaal. Muravskaja on üks järgmise aasta Köler Prize’i nominentidest. Peamiselt foto- ja videoportree žanris töötav Muravskaja käsitleb loomingus identiteediproblemaatikat globaalsel „postideoloogilisel“ ajastul, nii rahvusüleseid kui ka etnosekeskseid küsimusi külma sõja järgses postsovetlikus ruumis. Muravskaja soovis kunstnikupalga toel süvendatult jätkata töös olevaid projekte – erinevad isik- ja ühisnäitused ning trükised.
 
Tõnis Saadoja on Tallinnas elav ja töötav maalikunstnik. Ta lõpetas Eesti Kunstiakadeemia 2004. aastal maali erialal ja kaitses 2006. aastal magistrikraadi Ida-Londoni ülikoolis Inglismaal. Peamiselt fotorealistliku maalijana tuntud kunstniku loomingusse kuuluvad ka fotoinstallatsioonid ning 2011. aastal ilmunud raamat „Urmas Ploomipuu valge maja” ning laemaal Teater No99-s. Saadoja loomingu moodustavad fotograafilisel kujutisel põhinevad maaliseeriad, mis seovad mehaanilise kujutise maalitehnilise konteksti ja esitusviisiga. Saadojat huvitab võrdluse tekitamine erinevate foto ja maalitehnikate vahel, kus kompaktne tulemus laiendab valitud temaatilist konteksti. Saadoja on pälvinud kolmel korral Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2006, 2008, 2012), Köler Prize’i publikupreemia (2011), Kristjan Raua nimelise kunstipreemia (2013) ning Konrad Mägi preemia (2015). Saadoja soovis kunstnikupalga toel tegeleda süvenenumalt loominguga.
 
Kunstnikupalk 2019‒2021
Avalduste esitamise tähtajaks 5.11.2018 laekus liidule 48 taotlust. Eesti Kunstnike Liidu poolt määratud komisjon koosseisus Vano Allsalu ja Elin Kard (Eesti Kunstnike Liit), Sirje Helme (Eesti Kunstimuuseum), Signe Kivi (Tartu Kunstimuuseum), Marten Esko (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum), Taaniel Raudsepp (Tallinna Kunstihoone), Sten Ojavee (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus), Kai Lobjakas (Eesti Tarbekunsti- ja Disaini Muuseum), Markus Toompere (Tartu Kunstimaja) ja Kadi-Ell Tähiste (Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus) otsustas määrata esitatud taotluste alusel kunstnikupalga kunstnikele Jass Kaselaan, Jüri Kask, Marko Mäetamm, Kärt Ojavee, Laura Põld.
 
Jass Kaselaan on Tallinnas elav ja töötav kunstnik, keda võib pidada üheks Eesti noorema põlvkonna tunnustatumaks skulptoriks. Ta on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli, Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri osakonna magistriõppe ja on täiendanud end Imatra Kõrgemas Kunstikoolis ja Berliinis, Emil Holmeri ja Veronica Brovalli ateljees. Jass Kaselaanele on omistatud Köler Prize’i peapreemia (2014), Kristjan Raua preemia (2014) ja Anton Starkopfi nimeline skulptuuri aastapreemia (2011). Kaselaane projekte iseloomustab installatsioonide totaalsus, mis on samas läbi mõeldud pisimagi detailini, arvestades valitud teemat ja projekti toimumispaigana kasutatavat ruumi. Kaselaane peamisteks väljendusvahenditeks on skulptuuri-, ruumi- ja heliinstallatsioonid, milles kunstnik kasutab esmapilgul lihtsaid, vaid visuaalsele kogemusele või materjaliga seotud emotsioonidele tuginevaid lahendusi.
 
Jüri Kask on õppinud Tartu Kunstikoolis kunstilist kujundamist ja Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis maalikunsti. Näitustel osaleb Jüri Kask alates 1965. aastast ja on siinses maalikunstis üks järjekindlamaid geomeetrilise abstraktsiooni järgijaid. Lisaks enam kui neljakümnele isiknäitusele on Kask osalenud paljudel ühis- ja kuraatori-näitustel Eestis ja välisriikides. Aastal 1992 omistati talle Eesti Vabariigi kultuuripreemia ja Kristjan Raua nimeline kunstipreemia, 2005. aastal Sadolini kunstipreemia, 2009. aastal Ado Vabbe nimeline kunstistipendium ning käesoleval aastal Konrad Mäe nimeline preemia. Jüri Kask on intellektuaalne maalikunstnik, kelle mõttemustrite visualiseeringud on ülimalt esteetilised, teravalt nüüdisaegsed ja rafineeritult teravmeelsed. Jüri Kask on modernistlikust traditsioonist lähtuv ja modernismi väärtuseid postmodernistlikule vaatajale vahendav kunstnik, kelle kompromissitu kunstnikupositsioon ja isikupärase käekirjaga maalilooming on püsinud siinse maalikunsti nö eesliinil juba alates 1970. aastatest.
 
Marko Mäetamm on Tallinnas elav ja töötav kunstnik. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia 1994. aastal magistrikraadiga ja täiendanud end Swedish Royal Art High Schoolis trükitehnoloogiate alal. Ta on töötanud Eesti Kunstiakadeemias meistri, õppejõu ja dekaanina. Alates 2010. aastast töötab vabakutselise kunstnikuna. Mäetamm on olnud Eesti kunstiareenil väga edukas kunstnik juba viimased veerandsada aastat, esindanud Eestit Veneetsia Biennaalil aastatel 2003 ja 2007 ning on pälvinud aastate jooksul mitmeid auhindu ning preemiaid. Lisaks arvukatele isiknäitustele on ta välja andnud projektidel ja loomingul põhinevaid trükiseid ning osalenud aastate jooksul paljudel grupinäitustel ja ühisprojektides. Loomingus käsitleb Mäetamm isikliku ja ühiskondliku sfääri halle kokkupuutealasid, lähtudes peamiselt autobiograafilistest ja igapäevastest kogemustest, jagades vaatajatega enda hirme, kahtlusi ning sageli ka mõningast peataolekut.
 
Kärt Ojavee on doktorikraadiga disainer, kunstnik ja õppejõud. Tema loomingus kohtuvad kaasaegsed tehnoloogilised uuendused ja tekstiilikunst, mille praktilisse ja teoreetilisse arengusse Ojavee mitmekülgselt panustab. Tema installatsioone on eksponeeritud näitustel maailma eri paigus. Alates 2014. aastast on ta Eesti Kunstiakadeemia Sisearhitektuuri osakonna teadur ning on keskendunud eksperimen-taalsete materjalide uurimisele. Ojavee viimase aja projektide ja näituste hulka kuuluvad näitus „Save As” Temnikova & Kasela Galeriis koostöös Johanna Ulfsakiga (2018), teos “58.595272,25.013607” VI Artishoki Biennaalil (2018) ning kostüümid ja lavakujundus koostöös Edith Karlsoniga Peeter Jalakase etendusele „Eesti mängud. TÖNK (2018).
 
Laura Põld on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia 2007. aastal keraamika erialal ja Tartu Ülikooli 2010. aastal maali erialal. Põld on lisaks arvukatele isiknäitustele osalenud paljudel rahvusvahelistel grupinäitustel ja ühisprojektides ning täiendanud end paljudes nimekates residentuurides. Teda on tunnustatud mitmete auhindade ja stipendiumitega – Eduard Wiiralti stipendium (2008), Ado Vabbe stipendium (2013), Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia (2014) ja Köler Prize’i grand prix (2016). Laura Põld on kunstnik, kes loob peamiselt maaliesteetilisi keskkondi ja tema teosed sünnivad tekstiili, puidu, leidobjektide, keraamika ning video ühendamisel. Loomingus käsitleb Põld peamiselt kohataju ja selle loomist, kasutades näituseruumi spetsiifikat ning materjalitundlikke ja jutustavaid elemente. Ta peab oluliseks lisaks materjalivalikule ka selle ajaloolist konteksti, rakendades traditsioonilisi käsitöötehnikaid, nagu (primitiiv)keraamika ja tikand.
 
Tagasi üles