EKL-i juhatuse töölaualt

Head Eesti Kunstnike Liidu liikmed ja nädalakirja saajad!

Lisame kord kuus nädalakirja regulaarse rubriigi – väikese ülevaate sellest, millega EKL-i president ja asepresident viimase kuu jooksul tegelenud on. Esimesel korral teeme veidi pikema tagasivaate, kuidas esimesed kuud läinud on.

Kuigi EKL-i poolt oli ootus, et asume kohe peale suurkogu toimumist ja valituks saamist tööle, ei olnud see päris nii võimalik, kuna mõlemal oli otsi kokku tõmmata oma senistes töökohtades Eesti Kunstiakadeemias ning Tallinna muinsuskaitses. Kuni jaanipäevani, kui ametis oli ka senine juhatus, toimuski asjade üleandmine, mis tähendas palju koosolekuid. Tegime mais-juunis-juulis ka pikemaid kohtumisi kõigi EKLi töötajatega, et kuulata, kuidas on töö liidus käinud, mis on nende ülesanded olnud ning millised on nende nägemused tulevikust. Kuna olime valimisprotsessi käigus kohtunud juba pea kõigi alaliitudega, siis oli meil juba palju väärtusliku vaadet kogunenud, nüüd tutvusime köögipoolega, mh ka mitmete partneritega – käisime Kunstiasutuste Liidu aastakoosolekul, kohtusime Riigikogus toimuvate näituste asjus jne. Võib öelda, et Eesti Kunstnike Liit on veel suurem ja veel keerulisem organism kui eemalt paistis, siin on palju-palju tegevussuundi ning nende kõigi suhtes kõrged ootused nii kogu kunstivaldkonnal, liikmetel kui alaliitudel. Kuidas nüüd nende ootuste ja meie poolt kaasa toodud tulevikuvisioonide vahel navigeerida, peaks välja joonistuma tegevuskavas, mida lähimate kuude jooksul koostame ning mis kehtiks järgmise suurkoguni.

Paar konkreetsemat asja ka:
Juunis andsime valdkonna nimel Sotsiaalministeeriumile tagasisidet ravikindlustuse seaduse muutmise eelnõule, mis puudutas just vabakutseliste ravikindlustust. Lühidalt kokkuvõttes: positiivne areng on kindlasti bürokraatia vähenemine, mistõttu rohkematel vabakutselistel tekiks võimalus endale vabatahtlikku ravikindlustust sõlmida. Kuid problemaatilisena tõime välja, et kui vabatahtliku ravikindlustuse kuumakset hakatakse arvestama keskmise palga järgi nagu plaan on, siis ei ole see meie valdkonna vabakutselistele tegelikult kättesaadav (257.- kuus). Lisaks, praegune plaan nägi ette, et seda saaks endale osta vaid terveks aastaks korraga, aga meie valdkonda aitaks palju just võimalus seda kuu kaupa, siin-seal juurde soetada, vastava ettepaneku ka tegime. Lisaks pakkusime, et kuutasu võiks arvutada pigem alampalaga järgi ning tuletasime meelde omalt poolt ka meelde nö rulluva sotsiaalmaksuga edasi liikumist, millest meie valdkonna väikeste ja hajusate töötasude kontekstis oleks ka abi. Ootame edasisi arenguid ja täname Airi Triisbergi, kes aitas tagasisidet kokku panna!

Juunis toimusid ka koos KAEL-a tegevjuhi Kadi-Ell Tähistega KOV valimiste-eelsed kohtumised erakondadega Tallinnas – kohtusime Parempoolsete, Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatide, Eesti 200 ja Isamaa esindajatega. EKRE pakkus kohtumist sügisesse ja Keskerakonnast ei õnnestunud vaatamata korduvatele kirjadele kellegagi ühendust saada. Teemad, mida kunstivaldkonnale olulistena rõhutasime, olid: kunstnike toetamine ja koostöö (mh pakkusime välja, et võiks luua Tallinna kunstnikupalga (vt ka Tartu linnakirjanik), koostöös EKL-iga teoste laiema deponeerimissüsteemi avalikesse asutustesse (muidugi tasu eest kunstnikule) ning kunstnike residentuurid või pikemad projektid koolides); soovisime pikka iga praeguse linnavõimu algatatud kolmeaastastele tegevustoetustele, nelja suure kunstifestivali toetamisele ning loodetavasti peatselt jõustuvale nö linna protsendikunstiseaduse meetmele. Pakkusime omalt poolt välja ka viise, kuidas linna toetuste puhul vähendada bürokraatilisi takistusi ja panna õlg alla näiteks rahvusvahelises kommunikatsioonis.

Juulisse jäi aga ka Sandra Jõgeva advokaadi poolt saadetud pöördumine liidule, milles ta esitas pretensiooni EKL-i galeriide (täpsemalt Hobusepea, Draakon ja Hop) 2026. aasta näituseprojektide konkursi korralduse üle ning mis nõudis nende konkursside tühistamist. Võtsime sellist pöördumist väga tõsiselt ning kuna uue juhatusena ei olnud ka meil veel täielikku ülevaadet, palusime oma galeristidelt koostada põhjalikumad protsesside sissevaated, arutasime asja oma advokaatidega ning koostasime vastuse. Loomulikult näeme ka ise, kuidas asju saaks paremaks teha ning olime galeriide töökorraldust arutanud juba põgusalt ka volikogu juuni kokkusaamisel. Seega oma vastuses tänasime Jõgevat väärtusliku sisendi eest. Konkursi tulemusi ei oleks me siiski nõus tühistama, kuna nende tulemustest on kõiki osapooli juba enne pöördumise laekumist teavitatud ja valitud kunstnikud on oma projektide raames saanud juba kindluse, et saavad näituseid läbi viia. Nende konkursside osas ei saa kella tagasi keerata ja selleks ei ole ka häid (õiguslikke) perspektiive. Lisaks, me ei soovi ka uute lahenduste väljatöötamist teha kiirustades ja nagu öeldud, on mh galeriide tegevuse laiem ülevaatamine juba käsil ning võib kinnitada, et järgmise kevade näituseprojektide konkursid saab välja kuulutada juba uuendatud tingimustel. Augustis seisab ees ka kohtumine S. Jõgevaga, aga tahamegi oma liikmetele rõhutada, et oleme teie ettepanekute osas kuuldel ka ilma advokaatideta ja nende kaasamine võiks ehk jääda selliseks juhuks, kui muud suhtlusviisid enam ei tööta.

Jätkame tegutsemist ning uued kokkuvõtted juba augusti lõpul,
Maarin Ektermann, president
Tüüne-Kristin Vaikla, asepresident