Näituse „Eesti teatrimajad“ teatraalne publikuprogramm

Näitusega „Eesti teatrimajad“ kaasneb teatraalne publikuprogramm
 
Reedest, 17. maist on arhitektuurimuuseumi suures saalis avatud näitus „Eesti teatrimajad“, mis toob rambivalgusesse Eesti teatriarhitektuuri. Teatrimajade arhitektuuri ajalugu algab näitusel siinsete 200 aasta taguste saksa teatritega ning lõpeb Tallinna Linnateatri ehitusega. Arhitektuuriteadlane Karin Hallas-Murula sõnul jääb arhitektuur oma füüsilisuses alati oma aega, teater seevastu otsib sidet pidevalt muutuva kaasajaga. „Vaadates täna 1910. aastatel ehitatud teatris 18. sajandi etendust, oleme me korraga nii 2024. aastas kui ka 1910. aastas ja 18. sajandis,“ toob Hallas-Murula välja.
Näitus annab võimaluse tutvuda teatrimajade lugudega kõikjal Eestis: Tartus, Narvas, Pärnus, Valgas, Viljandis, Rakveres, Kuressaares, Tallinnas ja mujal.
 
Esimene kuraatorituur Karin Hallas-Murula juhatusel toimub laupäeval, 18. mail algusega kell 13, piletid soovitame broneerida või Muuseumikaardi registreerida Fientas.
 
Kolmapäeval, 29. mail kell 18 algab Karin Hallas-Murula loeng “Eesti teatriarhitektuur Euroopa kontekstis” sissepääs muuseumipileti või Muuseumikaardiga.
 
Neljapäeval, 30. mail kell 19 Henri Hüti ja Veiko Tubina lavastus „SISENEMINE SISENEMISSE“ teatrimajade näituse saalis. Piletid hinnaga 22 eurot müügil Fientas.
See on üks suurimaid ettevõtmisi Eesti teatris – ühes lavastuses on korraga laval pea kõik Eesti etendusasutused ja kõlavad helilised publikukutsungid ja seostatud tähistajad. Märguanne, mis reeglina tähistab etenduseks valmisolekut ning on signaal saali kogunemiseks, on lavastuse keskne tegelane. Erinevate kutsungite kuulamisele ja info kuvamisele lisanduvad lavaruumi ka mõtestavad protsessid.
 
Reedel, 7. juunil kell 17 muinsuskaitsja Boris Duboviku tuur Avatud majade sarjas Tallinna vanalinnapäevadel „Teater vanalinnas“. Piletid müügil Fientas.
Vanalinnas on ajalooliselt olnud palju teatrimaju. Nende jaoks on projekteeritud uusi hooneid või ümber ehitatud vanu, osa teatrimaju on jäänud vaid plaanidesse. On leitud, et juba aastal 1529 etendati Tallinna raekoja saalis Terentiuse komöödiat „Androslanna“. Arhitektuuriteadlased lisavad, et algse raekoja hoone kohta ongi 14. sajandi ürikutes kirjas theatrum.
Muinsuskaitsja Boris Duboviku eestvedamisel alustame ekskursiooni tänase Theatrumi juurest, Vene tänav 14.
 
Kolmapäeval, 12. juunil kell 18 ootame Karin Hallas-Murula loengule “Eesti teatrimajad, mida enam pole”, sissepääs muuseumipileti või Muuseumikaardiga.
 
Teatrimajade-teemaline on ka tänavune suvevaheaja alguse laager 18. ja 19. juunil, mille info lisandub lähipäevil.
 
Näituse kataloog on Karin Hallas-Murula põhjalik koguteos „Eesti teatrimajad“, mille Eesti Teatriliit koos arhitektuurimuuseumiga välja andis. Raamatu kujundas Andres Tali, see on müügil muuseumipoes ja e-poes.
Raamat annab ülevaate teatriarhitektuurist Eestis läbi aegade. Peatähelepanu on hoonetel, mis on spetsiaalselt teatriteks projekteeritud. Nende kõrval vaadeldakse ka tähtsamaid teatriks kohandatud maju, alustades talu ja teatri sümbioosist ärkamisajal ning lõpetades hoonetega, mida (peamiselt pärast teist maailmasõda) püsivaks teatritegevuseks kasutatud on.
 
Näituse kuraator: Karin Hallas-Murula
Kujundajad: Pille Jänes, Margus Tammik
Täname Eesti Kultuurkapitali
Näitus on Eesti Arhitektuurimuuseumis avatud 22. septembrini, Rotermanni soolaladu on külastajale avatud teisipäevast pühapäevani kell 11–18.