„Volbriöö omailm“ ERMis

Kunstiline juht: Al Paldrok
Idee autor: Märt-Matis Lill

Mastaapse aktsiooni sündmusel „Volbriöö omailm“ / “Umwelt of Walpurgis Night” seob kokku Al Paldroki ja rühmituse Non Grata tegevuskunst. Põnev hilisõhtune aktsioon on ruumiliselt liikuv ja mitmekesine, hõlmates nii esemetest ja lugudest küllastunud näitusealasid kui ka silla-ala avarusi. 

Erinevate kunstivormide sidumise poolest on tänavuse festivali üks haaravamaid ettevõtmisi 30. aprilli hilisõhtul Eesti Rahva Muuseumis (ERM) toimuv suursündmus, kus volbriöine salapära põimitakse läbilavastatud elamuseks. Külastaja kohtub järgemööda Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi Ansambli (EMA) esituses kuue elektroonilise uudisteosega, Sami Klemola modulaarsüntesaatori omapärase kõlailmaga ning Repoo Ensemble’i ja Andrus Kallastu ühisloominguna sündinud sürrealistliku mousikē-etendusega “Keemiseni viidud ajupudru”. Mastaapse aktsiooni seob kokku Al Paldroki ja rühmituse Non Grata tegevuskunst. Põnev hilisõhtune sündmus on ruumiliselt liikuv ja mitmekesine, hõlmates nii esemetest ja lugudest küllastunud näitusealasid kui ka silla-ala avarusi.

Idee autor: Märt-Matis Lill
Kunstiline juht: Al Paldrok
Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi ansambel (EMA)
Repoo Ensemble, dirigent Andrus Kallastu

Tegevuskunstirühmitus Non Grata: 
Anonymous Boh
Taje Devil Girl
Toomas Kuusing
Billeneeve
Arvo Sailev
Greta Altmets
Mona Tarn
Eliise Saar
Jürgen Rooste

Heliloojad: 
Margo Kõlar – “Hunti jooksmas” (2024, esiettekanne)
Doris Hallmägi – “Yakamoz” (2024, esiettekanne)
Jakob Juhkam – “Väike öömuusika” (2024, esiettekanne)
Matis Leima – “Mirror Maze Mind” (2024, esiettekanne)
Markus Robam – “Clockworks” (2024, esiettekanne)
Sami Klemola improvisatsioonid ja omalooming modulaarsüntesaatoril
Repoo Ensemble “Keemiseni viidud ajupudru”, mousikē-etendus (2024)
Non Grata performance’id
Sami Klemola

Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi Ansambel (EMA) on kuueliikmeline koosseis elektroonilistele muusikainstrumentidele ja helitekitajatele, mis on pühendunud elektroonilise kammermuusika mängimisele. 

„OMAILM“

Omailma mõtles välja baltisaksa loodusuurija Jakob von Uexküll. Uexküll oli eesti päritolu baltisaksa bioloog, kes pühendas oma elu küsimusele, kuidas loomad maailma tajuvad. Selle kirjeldamiseks võttis ta kasutusele omailma (Umwelt) mõiste. Jakob von Uexküll õppis Tartu ülikoolis zooloogiat (1884-1889) ja jätkas seejärel oma teadustööd Saksamaal Heidelbergis ja Hamburgis. Hamburgi Ülikooli zooloogiaprofessorina rajas ta loomade omailma uurimise instituudi, mille juhataja ta oli aastatel 1926-1940. 1930ndail aastail veetis ta oma suved Eestis. Jakob von Uexkülli suveresidents asus Läänemaal Puhtulaiul, tema suvemajja rajati hiljem Puhtu bioloogiajaam.

MIS ON OMAILM?

Iga loom tajub maailma isemoodi, olenevalt sellest, kuidas on loodud tema kehaehitus ja meeleelundid. Kuigi me ei saa maailma vaadata päris lõpuni kellegi teise silmadega, on väga põnev ette kujutada, kuidas tajub ja mõistab maailma sajajalgne, rohutirts, kala või liblikas. Niiviisi jõuame oma kujutlustes uute tajuvormideni, libiseme unenäolisse maailma, mis kannab meid tunnetusliku universumi äärealadele. Ka ühe inimese sees võib olla mitu erinevat omailma, mis üksnes osaliselt kattuvad – kõrvad jutustavad meile ühest, silmad ja sõrmed aga hoopis teistsugusest maailmast.

Kuidas jutustada lugusid, mis jäävad inimkeskse ilmatunnetuse äärealadele? Kuidas rääkida keeltes, mida kõnelevad mitte-inimesed? Kas inimese ja mitte-inimese vahel saab olla ühendav sild? On see keel, muusika või hoopis mõni tundmatu tajuvorm?

FB üritus: https://www.facebook.com/events/752411606959824