Breadcrumb

Kuulutati välja Eerik Haameri kunstiauhinna konkurss

25.11.2022

Eerik Haameri nimeline kunstiauhind on 2017. aastal Kuressaare linna poolt asutatud auhind, mille eesmärk on tunnustada silmapaistvaid saavutusi kunsti valdkonnas ja jäädvustada kunstnik Eerik Haameri mälestust.

Eerik Haamer (17.02.1908 Kuressaare – 4.11.1994 Kungälv, Rootsi) oli Pallase kunstikoolkonna esindaja ja üks 20. sajandi silmapaistvamaid Eesti maalikunstnikke, kuigi tema elutee pikem osa möödus pagulasena Rootsis elades. Inimese ja teda ümbritseva keskkonna kujutajana lõi ta sisutihedaid ja säravaid teoseid kõigil oma loomeperioodidel.

Eerik Haameri kunstiauhind on Saaremaa Vallavalitsuse poolt välja antav tunnustus, mis omistatakse eesti autorile, kelle 2022. aasta loomingus on kunstiliselt kõrgel tasemel leidnud mõtestamist Eestimaa saatus ja siinsete inimeste elu, kusjuures on eelistatud merega seotud saareline eluviis, kodumaalt välja rännanute käekäik mujal maailmas ning inimsust laiemalt puudutavad eksistentsiaalsed teemad ja üldinimlikud väärtused.

Eerik Haameri nimeline kunstiauhind koosneb mälestusesemest, aukirjast ja stipendiumist suurusega 2000 eurot ja see antakse üle 2023. aasta jaanuaris. Lisaks  saab tunnustuse väärinud autor võimaluse korraldada isiknäituse Kuressaare Raegaleriis 2024. aasta veebruaris.

Auhinna kandidaate võivad esitada kõik kunstiga seotud institutsioonid ning kandidaatideks saavad olla eri valdkondades ja tehnikates tegutsevad kunstnikud nii eksponeeritud üksikteoste kui ka näitusekomplektidega ja kunstiteadlased-kuraatorid näituseprojektide või trükistega, mis on avalikult eksponeeritud või välja antud jooksval kalendriaastal.

Kirjalikke ettepanekuid Eerik Haameri kunstiauhinnale koos asjakohase põhjenduse ning dokumenteeritud materjaliga (fotod, video vms) oodatakse 11.oktoobrist 5. detsembrini 2022 kella 24-ni aadressil raegalerii@kuressaare.ee või aadressil Raegalerii, Tallinna tn 2, Kuressaare 93819.

Eerik Haameri nimelise kunstiauhinna varasemad  laureaadid on: Uno Roosvalt (2017), Karel Koplimets (2018), Juta Kivimäe ja Isabel Aaso-Zahradnikova (2019), Enno Hallek (2020), Aksel Haagensen (2021).

Tagasi algusesse