Breadcrumb

Kordoni kunstnikufilmide festival (KOFF)

02.08.2022

Kordoni kunstnikufilmide festival (KOFF) leiab aset 04.–05.08.2022 Kordoni kunstiresidentuuri õuel Kärdlas, Hiiumaal. KOFFi fookuses on eksperimentaalfilmi valdkonda kuuluvad audiovisuaalsed teosed ja kunstnike filmid. 2022 aasta festivalil linastuvad Diana Tamane (EE/LV) ning Julie Pfleidereri (DE/BE) poeetilised dokumentaalfilmid koha identiteedist, keskendudes peaasjalikult inimese ja keskkonna vahelistele suhetele. Mõlemat filmi iseloomustavad filmitegijate isiklikud (pere)sidemed oma filmi subjektidega. Filmidele järgneb vestlus filmitegijatega. Paralleelselt filmiprogrammile saab Kordoni konteinergaleriis vaadata Ingel Vaikla (EE/BE) 2019. aastal Ukrainas filmitud videoteost „Topeltsäritus“. Festivali jooksul saab teha  annetusi Ukraina sõjapõgenike toetuseks.

AJAKAVA

Neljapäeval 4. augustil 
20:00 Uksed avatud: Kordoni konteinergaleriis on eksponeeritud videoteos „Topeltsäritus“, avatud baar
21:00 Julie Pfleidereri uue filmi Hiiumaa esilinastus (40min, saksa keeles, inglise keelsete subtiitritega)
21:45 Kordon Artist Talk: vestlus filmitegija Julie Pfleidereri ja filmitegija ning KOFFi kuraatori Ingel Vaikla vahel (vestlus inglise keeles).

Reedel 5. augustil 
20:00 Uksed avatud: Kordoni konteinergaleriis on eksponeeeritud videoteos „Topeltsäritus“, avatud baar
21:00 Diana Tamane filmi „Sama taeva all“ Hiiumaa esilinastus (54min, vene keeles, inglise keelsete subtiitritega)
21:45 Kordon Artist Talk: vestlus kunstniku Diana Tamane ja filmitegija ning KOFFi kuraatori Ingel Vaikla vahel (vestlus eesti keeles).

Kontakt: Ingel Vaikla / ingel(ät)kordon.ee

Sündmust toetab: Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapital ja Hiiumaa ekspertgrupp; Sika Estonia; Interstudio.

Julie Pfleiderer on Berliinis ja Brüsselis resideeruv multimeediakunstnik, kes töötab nii performance'i kui ka eksperimentaalfilmi žanritega. Julie uurib oma loomingus dokumentalistika ja fiktsiooni ääreala. Teda köidab ruum, kus väljamõeldis muutub tõeks ja tõde saab väljamõeldiseks. Julie Pfleiderer on lavastanud teatri- ja perfomance lavastusi Saksamaal, Šveitsis, Austrias ja Belgias: HAU Berlin (DE), Freischwimmer Festival Sophiensaele Berlin (DE), Kampnagel Hamburg (DE), Gessnerallee Zurich (CH), Viini Schauspielhaus (AU), Staatstheater Mainz (DE), Schauspielhaus Wuppertal (DE), Troubleyn//Jan Fabre, Antwerpen (BE), Kaaitheater Brussels (BE) ja Steirischer Herbst Graz (A) "Theater Heute" - ajakiri nimetas ta 2007. aastal andekaimaks nooreks lavastajaks. Tema viimane show SAFE koostöös helilooja Oxana Omelchuki ja Ictus Ensemble’iga tuuritas aastatel 2019–2021 Belgias, Saksamaal ja Austrias.

Diana Tamane on sündinud Riias, ta elab ja töötab Tartus ja Riias. Tema teosed põhinevad isiklikel lugudel, mis kujunevad enamasti nii tema enda kui ka sugulaste igapäevaste kogemuste, muljete, harjumuste ja mälestuste kogumise ja kombineerimise kaudu.
„Oma foto- ja videotööde aluseks on autobiograafilised elemendid - mälu, igapäevane rutiin ja isiklikud sündmused. Pidev intiimsete kauguste mõõtmine, paikade uurimine, kuhu kuulun, ja enda identiteedi küsitlemine on protsessid, mis seovad minu olemasolu ja kunstipraktika. Tihti huvitab mind, mis on katki või mittetoimiv, vaiksed pinged inimestevahelises suhtluses. Kasutan igapäevaseid sündmusi ja sisemisi konflikte vahendina tänapäeva elu üle mõtisklemiseks. Oma pere narratiivide kaudu tahan näidata tänapäeva erinevaid sotsiaalseid protsesse ja liikumisi, luues portree kaasaegsest ühiskonnast.“
Tamane on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli (BA), LUCA Kunstiülikooli Brüsselis (MA) ja HISKi järelakadeemilise residentuuri programmi Gentis. Tema töid on eksponeeritud Kiievi biennaalil 2021, esimesel Riia rahvusvahelisel kaasaegse kunsti biennaalil, kim? Kaasaegse Kunsti Keskus (Läti), Tartu Kunstimuuseum, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (Eesti), S.M.A.K Munitsipaal Kaasaegse Kunsti Muuseum (Belgia), Winterthuri Muuseum (Šveits), Katmandu Triennaal (Nepal), Surplus Space (Hiina) ja mujal.

Ingel Vaikla on Hiiumaa juurtega visuaalkunstnik, kes hetkel elab ja töötab Brüsselis. Vaikla tegeleb oma loomingus peamiselt koha identiteedi, ruumi  ja selle kasutaja vaheliste suhete mõtestamisega ning arhitektuuri kujutamisega  kaamera-põhistes meediumites. Vaikla on  pideval visuaalkeele otsinguil, mis ei kujutaks arhitektuuri kui skulpturaalset vormi, vaid avaks ka selle eksistensiaalseid, kontseptuaalseid ja ideoloogilisi külgi. Ta usub, et majad ja hooned ei paku meile vaid füüsilist peavarju, vaid et  nad on ka vaimseks vahendajaks meie endi ja maailma vahel.
Vaikla on kureerinud mitmeid kunstnike filmide linastusi kinos Sõprus, Rahvusvahelisel Sisearhitektuuri Sümpoosionil SISU, Tallinna Fotokuu Biennaalil, Narva Kunstiresidentuuris ja Beursschouwburgi kunstikeskuses. Ingel Vaikla lühifilmid “Majavalvur”, „Roosenberg“, „Topeltsäritus“, „Papagalo, mis kell on?“ ja „EUR42“ on linastunud Euroopa filmifestivalidel nagu PÖFF ja Docpoint Tallinnas, IDFA, Amsterdamis; EMAF, Osnabrückis; Videonale, Bonnis ning näitusesaalides nagu Kunsthalle Wienna, CIAP, Manifesta Marseilles jne. Hetkel on ta Pxl-Mad/UHasselt ülikoolis audiovisuaalmeedia- ja arhitektuuriteaduskonna doktorant.  Ingel Vaikla on üks Kordoni kunstiresidentuuri asutajaliige ning Kordoni kunstnikufilmide festivali (KOFF) kuraator.

Tagasi algusesse