Should we have stayed at home and thought of here?
Where should we be today?
Is it right to be watching strangers in a play
in this strangest of theatres?
/…../
Is it lack of imagination that makes us come
to imagined places, not just stay at home?
Or could Pascal have been not entirely right
about just sitting quietly in one’s room?*
(Elizabeth Bishop “Questions of Travel”, 1965)
Ajal, mil meie horisonte varjutavad jäigad piirid ja selgelt määratletud geograafilised asupaigad, muutub eriliseks reisimine kujuteldavate kaartide kaudu – kauged maastikud, siidised tekstuurid, soolased lõhnad ja erksad värvid – kokku põimunud lummavaks keskkonnaks. Sel ajal, kui füüsilised sillad asendatakse kujuteldavate konstruktsioonidega, oleme me paratamatult, kuid samas harmooniliselt juurdunud oma asupaikadesse, meie enda tuttavatesse tänavatesse, mis ümbritsevad meie kodusid; kinnitatuna oma magamistubadesse rohkem kui eales varem. Sellises olukorras muutub asjakohaseks Jonathan Friedmani** kirjeldus juurtest. Friedmani sõnul pole juured fikseeritud, need on pidevas liikuvuses ja moodustuvad globaliseerumise, võrgumajanduse ja reisimise kontekstis, muutudes seega teekondadeks.
Projekt “Roots to Routes” esitab väljakutse seotusele konkreetse territooriumi ja ruumiga ning käsitleb võõra kontseptsiooni*** (pärit Georg Simmeli raamatust “The Stranger” (Võõras) (1908)): võõras kui keegi, kes saabub kogukonda ja kes, läheduse ja kauguse keerulise koosmõju kaudu, toob sellesse kogukonda omadusi, mis ei tulene ega saa tuleneda grupist endast. Projekti “Roots to Routes” eesmärk on kutsuda võõraid suhestuma, kohtuma tundmatu ja harjumatuga, ja leidma tajul põhinevaid viise üksteisega suhtlemiseks.
Vahetult enne pandeemiat ja selle ajal loodud projektina tegeleb “Roots to Routes” psühholoogilisi traumasid põhjustavate kuuluvuse ja mittekuuluvuse mõistetega. Pandeemia ajal kaotatud või piiratud geograafiline lähedus ja füüsilised suhted aktiveerivad kummaliselt meie kujutlusvõimet ja tuletavad positiivselt meelde inimeste, kohtade, ruumide ja ideede vahelist seotust. Kas me muutume liikuvust kaotades üksteisest kaugemaks või pigem rohkem seotuks läbi mittefüüsilis(t)e ruumi(de)? Millised suhted elavduvad sellises olukorras? Milliseid uusi kogemusi ja isiklikke sidemeid me loome?
“Roots to Routes” on Marseille' ja Baltimaade kunstnike, kuraatorite ja mittetulundusühingute vaheline koostöö, mis toimub osana Manifesta 13. biennaali “Les Parallèles du Sud” programmist. Projekti kureerivad Merilin Talumaa, Maija Rudovska ja Justė Kostikovaitė ning selle raames toimuvad näitused, performance'id, linastused, töötoad, loengud ja jalutuskäigud Marseille's (28. august – 25. oktoober) ja veebis kuni 2020. aasta lõpuni.
*Bishop, Elizabeth. “Questions of Travel”, 1965.
**Friedman, Jonathan. “From roots to routes: Tropes for trippers”, 2002.
***Simmel, Georg. “The Stranger” (Võõras), 1908.
Kunstnikud:
Anastasia Sosunova
Anne-Sophie Turion
Antoine Nessi
Daria Melnikova
Dovydas Strimaitis
Eglė Budvytytė
Emilija Škarnulytė
Evita Vasiļjeva
Flo Kasearu
Ieva Epnere
Ingel Vaikla
Katrīna Neiburga
Kristina Norman
Lina Lapelytė
Maarja Tõnisson
Kirjutajad:
Natasha Marie Llorens
Valentinas Klimašauskas
Eglė Rindzevičiūtė
Graafiline disain:
Viktor Gurov
Meie veebilehe leiate siit!