Üritused

Leonhard Lapini näitus „Noor Lapin“
Leonhard Lapini näitus „Noor Lapin“
01.11.2019 kuni 30.11.2019
1. novembril kell 17.00 avatakse Karksi-Nuia kultuurikeskuses Leonhard Lapini näitus. „Noor Lapin“, kohal viibib ka autor.   Näitus jääb avatuks 30. novembrini.    Lisainfo: Kai Kannistu Karksi-Nuia kultuurikeskuse juhataja Gsm: +372 5198 1363   Karksi-Nuia Kultuurikeskus E-post: kultuurikeskus [at] karksi.ee Viljandi mnt. 1 Karksi-Nuia, 69104 Viljandimaa
Olete oodatud Mariann Kallase näituse „Jagatud mälestused“ avamisele Vabaduse galeriis reedel, 1. novembril kell 17. Näitus on avatud 1. – 20.11.2019.   Mariann Kallas (1949) on üks neist tekstiilikunstnikest, kes on truuks jäänud vanale ja õilsale tehnikale – gobeläänile. Nagu ikka traditsiooniliste tehnikate puhul, võib neist rääkida instrumentalistikast lähtudes: kas inspiratsiooni on saadud lakoonilise, kuid väga mõjusate värvidega aastatuhandete tagustest  kopti vaipadest või gobelääni kõrgajast, mõeldes XVI – XVII sajandi Prantsuse gobeläänimeistrite peale või kuidas seda on edasi arendatud. Aga võib rääkida ka koloriidist lähtudes: Mariann Kallase puhul võib eristada n-ö sinist ja punast perioodi, tänavu on ta üllatuslikult kasutanud ka kollast koloriiti. Kuid nagu pildiliste kujutiste puhul ikka, ei ole sugugi vähema, vaataja tarvis on pigem esmase tähtsusega kujutatav lugu ja loo jutustamisviis.  
Roosa taevaga. 1987. Õli, lõuend. 92,7×122. Autori omand
Kahel järgneval pühapäeval, 3. ja 10. novembril kell 13 toimuvad Helle Vahersalu juubelinäitusel „Lumi, rooste, värv” tasuta kuraatorituurid. 3. novembril juhib ringkäiku Tiiu Talvistu ja 10. novembril Kadri Asmer.   Värvid on juhtinud Helle Vahersalut suurema osa tema elust. Neil põhineb ka tema pildimaailm, väljendagu seda portreed, vaikelud või abstraktsed kompositsioonid. Vahersalu ei maali selleks, et edastada sõnumit või parandada maailma, kuid ometi muudab ta meie ümbrust. Ta loob, et tuua vaataja ümber rohkem värvi, pakkuda selle kaudu esteetilist kogemust ja rahustada meeli. Ta maalib, sest teisiti ta ei saa.  
Anglers. Silvia Jõgever and Kadi Estland
Reedel, 1. novembril kell 16.30 avatakse Kumu kunstimuuseumi projektiruumis näitus „Õngitsejad. Silvia Jõgever ja Kadi Estland“. Avaüritusel esitab singing songwriter Kaja Kann kolm uut laulu, mis on koostatud Jõgeveri kirjutatud mälestusvihikute põhjal, kus Jõgever meenutab 1960. aasta mitteametliku kunstinäituse korraldamist.   „Kunstnik kirjutas toimunu üles mitte selleks, et avalikkus teaks, tema enda sõnul oli eesmärk selles, et ta ise ei unustaks. Laulud sisaldavad sõnumeid, mis me siiski oleme unustanud ja seepärast on vaja neid nüüd avalikult ette laulda,“ kirjeldab etteastet Kaja Kann.  
Выставка «Тили-били-тили-бом, призрак вдруг пришел к нам в дом»
Olete oodatud näituse avamisele 1. novembril kell 19:00.   Näitus „Tiira-taara, tuia-taia, pimesikk tuli meie majja“ räägib õõvast ja lootusetusest. See peegeldab enesehävituslikku olukorda, kus inimeste enda loodu on pöördumas üha jõulisemalt meie vastu. Koos näitusel osalevate kunstnikega luuakse teekond, mis on juhitud teadmatusest eelseisva suhtes.   Esimest korda kureerib Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus (KKEK) kollektiivselt, et tuua kokku erinevad kogemused ja mõttesuunad, hoida kokku ressursse ja vähendada ületootmist. Näitusel osalevad kunstnikud Ivana Bašić, Pakui Hardware, Anu Juurak, Jussi Kivi, Raul Keller, Johanna Maria Parv, Hanna Samoson, Emilija Škarnulytė, Peeter Ulas, Brit Pavelson & Sissela Jensen, Aaloe-Ader-Flo-Künnap-Soosalu. Näitusega kaasnevad üritused loovad Mare Tralla ja Üle Prahi kollektiiv. Näitus jaguneb EKKMi, linnaruumi ja ürituste programmi vahel.
Rait Rosina näitus „Väikelinna fenomen”
„Väikelinna fenomen” näitus avatakse Pärnu Linnagaleriis 30. oktoobril, kell 17.00.  
Kristina Norman
Kristina Norman „Kergem kui naine“
31.10.2019 kuni 09.11.2019
„Kergem kui naine“ on dokumentaal-poeetiline lavastus elu raskuse ületamisest otseses ja kaudses tähenduses. Norman vaatleb Itaalia seni ainukest naisastronauti Samantha Cristoforettit kui inimest, kes on elu raskuse päris otseses tähenduses ületanud, jõudes avakosmose kaalutusse. Paralleelselt vaatleb Norman Itaalias töötavaid Ukraina võõrtöölisi, kellest on saanud omastehooldajad Itaalia peredes ning kes kannavad itaalaste elude lõpuaastate metafoorset, aga vanureid tõstes ka päris otsest raskust. Ometi ei vaju need naised võõraste elude raskuse all looka. Vastupidi, nemadki suudavad, ka avakosmoseta gravitatsiooni ületada. Kuidas on see võimalik ja mis on töö roll inimese eluõnnes - seda uuribki Normani teos, milles segunevad dokumentaalne uurimus, poeetilised paralleelid ning raskusjõudu trotsiv pilk inimelu kõige raskematele hetkedele.  
 Ülo Sooster „Tartu tänava asfalteerimine“ 1949
EKA kutsub 105. sünnipäeva näitusele
30.10.2019 kuni 18.11.2019
Olete oodatud Eesti Kunstiakadeemia 105. sünnipäeva tähistava näituse Algusaegadest tänasesse: 1+1 avamisele kolmapäeval 30. oktoobril kell 15.30 aatriumi 2. korrusel   Näitus on avatud EKA aatriumi 2., 3., ja 4. korrusel ning satelliitnäitusena raamatukogus kuni 18. novembrini 2019   EKA erialasid tutvustaval väljapanekul on eksponeeritud ca 40 üksikteost, seeriat või õppetööde komplekti 52 autorilt. Kõik näitusel eksponeeritud teosed kuuluvad EKA muuseumi kogudesse, mille rikkalikud varasalved alles ootavad läbiuurimist.  
Liia Lüdig-Algvere „Hiiutriibulised. Aastaring”
Tartu loodusmajas pakub hilis-sügisesse värvisärtsu Liia Lüdig-Algvere akvarellinäitus „Hiiutriibulised. Aastaring”.   Näituse avamine ja kohtumine autoriga toimub Simunapäeval, 28. oktoobril kell 18 Tartu loodusmajas.   Hiiumaal sündinud, seal elav ja töötav kunstnik tutvustab oma aastatepikkust tööd nii: „Maalisin-kopeerisin Hiiumaa muuseumile vanaemade küütkuubede mustreid. See andis mulle huvitava ja põhjaliku ettekujutuse meie esiemade poolt eelistatud värvitoonide tohutust rikkusest. Vaimustusin, nähes samu värvikooskõlasid looduses. Tekkis selline hiiutriibuline maailm – metsast, aasalt, mereäärest, kõikjalt korjasin küidutriipe… Küit või küüt tähendab hiiu murdes mistahes triibulist asja, kuid tänased hiidlased nimetavad nii just rahvariideseelikut.  
Stanislav Netšvolodovi näitus „Graafika”
Olete oodatud Stanislav Netšvolodovi näituse „Graafika” avamisele Tartu Jakobi galeriis teisipäeval, 29. oktoobril kell 17.00.    Stanislav Netšvolodov on eelkõige tuntud kui medalikunstnik ja skulptor, kuid viimastel aastakümnetel on kunstniku jõud raugenud ning ta on piirdunud põhiliselt maali ja graafikaga. Kunstniku väga omapärane stiliseering ja laad, mis on iseloomulikud ka tema skulptuuridele, on kandunud üle ka kunstniku kahemõõtmelisse loomingusse. Olulisteks elementideks autori loomingus on  satiir ja värviküllane huumor, mis on läbi põimitud elurõõmuga. Teisalt tegeleb Netšvolodov ka tõsisemate teemadega, kuid neis on alati tunda teatud heasoovlikkust.    Näitamisele tulevad Stanislav Netšvolodovi viimase kahekümne aasta jooksul tehtud erinevates tehnikates tööd, samuti on väljas kaks kunstniku poja Gleb Netšvolodovi teost. Näitusel tuleb kahtlemata välja kunstniku omapärane ikonograafia, teemadevalik ja areng.   

Lehed