Üritused

Näituse pressihommik:    Olete oodatud näituse „Mari Kurismaa. Videviku geomeetria“tutvustusele neljapäeval, 25. septembril kella 11-13 Kumu kunstimuuseumis.   Pressihommikul on kohal: Mari Kurismaa, kunstnik Mari Laanemets, kuraator   Intervjuud saab soovi korral eelnevalt kokku leppida aadressil kristjan.roos@ekm.ee või tel 5356 4514. Kumu kunstimuuseumis 26. septembril avanev näitus „Videviku geomeetria“ esitleb kunstniku ja sisearhitekti Mari Kurismaa (snd 1956) loomingut 1970. aastate lõpust 2000. aastate alguseni, tuues vaataja ette kunstniku tegevuse mitmekülgsuse.

Kunstiprojekt #AHA on piiriülene projekt, mis kasutab keraamikat kui üht vanimat ja arhailisemat väljendusvahendit, et algatada diskursust suhtumise, väärtushinnangute, julguse, enesekindluse ja piiride teemadel. Millal ületatakse piire, kuidas saab osutada või nõuda austust ning sallivust või kuidas leida tasakaal inimestevahelises suhtluses? Hoiak käsitleb läbirääkimisi erineva sisu üle ja on side sellega, millega inimesed individuaalselt või kollektiivselt suhestuvad. Nende väljenduslaad võib paljastada sotsiaalseid, eetilisi ja esteetilisi aspekte, mis resoneeruvad vaimsuse, sensuaalsuse, poliitika või emotsionaalsusega. Selles mõttes otsivad osalevad kunstnikud loomingulisi väljendusvahendeid rahututel sotsiaalsetel aegadel koos ähvardavate kriiside ja sõdade, globaalsete muutuste ja ebakindlusega. Nad tahavad olla aktiivsed kunstnikena, midagi teha ja koos seista üha hapramaks muutuvas Euroopas.

Vano Allsalu maalide näituse „Õitsemise mõistatus“ (“The Mystery of Blooming”) raames toimub kolmapäeval, 24. septembril kell 18 vestlusõhtu kunstnikuga, mida juhib Peeter Laurits. Juttu tuleb Vano Allsalu loomingulistest allikatest ja otsingutest, protsessidest kunstis ja looduses, dionüüsilisest ja apolloonilisest, nähtavast ja varjatust. Kunstnik on võrrelnud oma loomeprotsessi aednikutööga. „Kujund kasvab värvist nagu lill mullast,“ ütleb Allsalu.

24. septembril kell 17.00 avatakse Kastellaanimaja galeriis QBA maalinäitus „Päevavarjude igapäev“. „Päevavarjud on rohkem kui lihtsalt varjud – need on lood, mida kogukonnad jutustavad, ja mälestused, mille päikese jälg jätab südametesse. Kui päikesevalgus hellitab nahka ja merelained kutsuvalt sosistavad „tule-tule“, avaneb Magica Ombrelloni võlumaailm – igas varjus peitub lugu, igas laines kajab kohalik kultuur,” sõnas QBA näitust iseloomustades. Näituse idee sündis kunstnikul, kui ta vaatas üle oma rännakute käigus kogutud materjale Itaaliast ja Vahemere äärest.  „Vaatlen päevavarjude rolli ja tähendust kultuuris, kus päikese eest varjumine on ühtaegu praktiline vajadus ning osa esteetikast ja traditsioonist. Päevavarjude all levib eriline fluidum, mis on täis rahu ja õndsust.“

AVATUD 17.09-10.10.2025 Tallinna Õpetajate Majas Raul Meele teoste näitus „Ja vana vares nokib vereklompe”. on meeleline ja hingeline kokkuvõte – mõtisklus sõprusest, aust, kuulsusest, rahast, võimust.     Ja armastusest.     Sellest, mis on oluline, tähtis ja kõige keskmes. Meele võimas graafika-ansambel koosneb kuueteistkümnest digitaalselt lõuendile kantud teosest ja sissejuhatavatest tekstidest ning avab vaatajale ukse maailma, mis ei ole kõigile ja alati avatud. Raul Meele tiivalöögi võnked on vaatamiseks väljas 10. oktoobrini. Teoste vormistus:  Andres Toodo

Neljapäeval, 25. septembril kell 18.00 avatakse keraamik Pille Kaleviste näitus „Loo me lugu“ Hop galeriis.  Pille Kaleviste näituse keskseks teemaks on maastikud, maastike muutumine ning muutuste mõju nii maastikule kui ka inimesele. Samas vastupidiselt ka inimtegevuse mõju maastikule. ”Maastiku teeb maastikuks taevas. Valgus ja vari. Need on alati kohal, olgu kui armetu maastik tahes. Kui me hingame, hingame me seda maastikku, mis meid parajasti ümbritseb, selle maastiku õhku. Oleme vereringe kaudu ümbritseva maastikuga ühendatud. Maastik on meie ümber ja meie sees…” /Viivi Luik/

Järgmisel neljapäeval, 25. septembril avatakse paralleelselt Hobusepea ja FOKU galeriides Tallinna Fotokuu põhiprogrammi kolmas näitus just juuri nüüd nyt. Näitusel osalevad kümme fotokunstnikku Eestist ja Soomest, kes mõtestavad fotograafia rolli kaasaegses kunstis ja katsetavad nii selle kontseptuaalseid kui materiaalseid piire. „Kujutised surisevad meie ümber. Väikesed ekraanid helgivad meie peopesades, tänaval näeme möödumas helendavaid nägusid, meie sõrmede alt libisevad läbi lõputud pildivood. Suuremat osa neist ei pane me tähelegi, need sulanduvad uduna ühte. Kunst aga palub meil seisatuda. Pilti sisse hingata, märgata minimaalseid muutusi, mida ta ümbritsevas ruumis loob. Mõni neist sosistab, mõni karjub. Mõnikord ootavad nad aga vaikselt, et me küsiksime: “Miks sa siin oled? Kes su tegi? Mida sa meist tahad?,“ kirjeldab näituse kuraator, kunstnik ja Soome Fotokunstnike Ühenduse (VTL) juhatuse liige Hertta Kiiski (FI).

25. septembril avaneb Draakoni galeriis Ron Verlini esimene isiknäitus „kes olin elus, selleks jään ka surmas”. Näitus toob moekunsti harvaesineval viisil galeriiruumi, kandes endas eksistentsiaalset ja ühiskondlikku mõõdet.  Draakoni galeriis on välja pandud ruumiinstallatsioon, kus moekunsti, valguse ja heli abil loodud atmosfäär viib vaataja eksistentsiaalsete mõtiskluste maailma. Näituse keskmes on rõivad kui sümboolsed objektid, mis viitavad dekadentsile, lagunemisele ja üleminekule. Need on seisundid ja väsimusmeeleolud, mis eelnevad lunastusele või taassünnile. Väljapanekul lähenetakse neile teemadele sümbolite ja allegooriate kaudu. Projekti algimpulss oli kunstniku unenägu, kus ta rändas linnas, mille südames haigutas põhjatu auk. Hiljem leidis unenäos kogetu äratundmise Dante Alighieri „Põrgu” lehekülgedel ning näituse olulisteks inspiratsiooniallikateks kujunesid Dante teosed „Põrgu” ja „Purgatoorium”. 

24. september kell 18:00 avaneb Artrovert Galeriis kaasaegse maalikunstniku Brenda Purtsaku isiknäitus „Vaiksed kihid“. Brenda Purtsaku kunstipraktika on seni kajastanud teemasid inimese bioloogilisest kehast, sünnist, surmast, perekonnast ning sugulusest. Kaasaegse maalikunsti näitus, mille juures peamisteks märksõnadeks on mittekiriklik kunst, kaastunne ning eneseohverdus, ühendab endas kõik ülalnimetatud teemad. Näitus räägib inimesest, kui kultuurilisest artefaktist ning pakub mõttelisi paralleele näituse jaoks loodud teoste ja tuntud ajalooliste kunstiteoste vahel näiteks nagu Michelangelo Pietà skulptuur ning Madonna teosed lapsega. Mõlema sümboli desakraliseerimine võimaldab kunstnikul käsitleda erinevaid isiklikke ja kultuurilisi tähendusi laiemalt, mis ei ole seotud usukultusega.

Kairi Orgusaar esines Veneetsia klaasinädala raames toimuval grupinäitusel The Venice Glass Week HUB Palazzo Loredan’is installatsiooniga „Harmoonia valem“. Laupäeval, 13. septembril avati ametlikult üheksas Veneetsia klaasinädal pealkirjaga „Klaasimaagia“. Kuni 21. septembrini muutusid Veneetsia, Murano ja Mestre esinemispaikadeks, kus toimus üle 200 klaasikunsti ürituse 130 kohas ja osales üle 300 kunstniku üle kogu maailma. Programm ulatas näitustest ja installatsioonidest kuni töötubade, ekskursioonide, konverentside ja demonstratsioonideni avatud klaasistuudiotes.