Üritused

Neljapäeval, 23.05.2019 kell 18.00 avab ANNA KAARMA Hobusepea galeriis isiknäituse „PIIRIMAIL / ON THE THRESHOLD”. Näitus jääb avatuks kuni 10. juunini 2019. Näitusega kompab kunstnik isikliku ja avaliku, une ja ärkvelolu, püsiva ja muutuva piire. Vaatluse all on Lasnamäe elukeskkond – arhitektuurne ja sotsiaalne superstruktuur harutatakse lahti isiklike tähenduste ja kogemustega laetud fragmentideks. Lasnamäel on suurlinnale omaseid jooni. Matemaatiliselt paika pandud elamublokkides ja nende vahel on üksikindiviidil kerge anonüümseks jääda – isegi läbi akende ja seinte avanev intiimne sissevaade naabrite argiellu mõjub siin pigem taustamüra kui inimliku kontaktina. Sellele vastandudes tuuakse näitusel esile ühe n-ö anonüümsesse massi kuuluva korterielaniku mikrokosmos. Argised elemendid põimuvad isikliku ruumitunnetuse, mänguliste lapsepõlvemälestuste ja lugude ning unenäolise ruumiloogikaga.

Teisipäeval, 21.05.2019 kl 18.00 avab HEDI JAANSOO Draakoni galeriis isiknäituse „Kõik on kohe mälestus ja väiksed kuldsed asjad põrandal”.   2018. aasta kevadel pälvis Hedi Jaansoo magistritöö „Argused, nõrkused, ilud, sõlmed ja peaaegu mitte midagi” eest Eesti Kunstiakadeemia Noore Kunstniku preemia. EKA Noore Kunstniku preemiat kujutava kunsti magistritaseme tudengeile annavad Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Kunstnike Liit koostöös välja alates 2011. aastast ning alates 2016. aastast ka tarbekunsti magistritaseme tudengeile. Preemiaga kaasneb kujutava kunsti tudengile näituseaeg Hobusepea või Draakoni galeriis ja tarbekunsti tudengile Hop galeriis.   Hedi Jaansoo on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna fotograafia osakonna bakalaureuseõppe (2014) ja kaasaegse kunsti magristiõppe (2018). Õpingute ajal on ta täiendanud end Bergeni Kunsti- ja Disainiakadeemias, Norras.

Näitus TEKOÄLYTÖN toob kokku kolm tekstiilikunstnikku, keda ühendab pika õppejõukogemuse kõrval tekstiili olulisuse väärtustamine üha virtuaalsemaks muutuvas maailmas. Pärand, argipäev ja jutustused on kootud uude vormi traditsiooniliste kangaspuude, digitaalsete tehnoloogiate või lego-klotside abil.   Aet Ollisaar (s.1966) on Eesti tuntud tekstiilikunstnik, kes on uuendanud traditsioonilist gobelääntehnikat mitmel viisil. Aet Ollisaar on Kõrgema Kunstikooli Pallas tekstiiliosakonna juhataja. Tuiti Paju (s.1974) ja Tiina Karhu (s.1965) on mõlemad Helsingi Metropolia Rakenduskõrgkooli tekstiilidisaini õppejõud. Tuiti Paju kasutab oma teoste sõnumi edasiandmiseks digitaalse kudumise võimalusi. Tiina Karhu töödes on kasutatud erinevatest ajastutest pärit argiesemeid, mis on muutunud osaks teose valmimise protsessist.   Aet Ollisaar: „Minu jaoks on oluline teada ja jagada lugusid, mis on teostega seotud.

Olete oodatud Mall Parise näituse “Sõna” avamisele Vabaduse galeriis reedel, 17. mail kell 17. Näitus on avatud 17. V – 5. VI 2019. Mall Paris on üks järjekindlamaid puhta abstraktsionismi ja minimalistliku maali viljelejaid Eestis, poetiseerides ümbritsevat tagasihoidlikult, kuid järjekindlalt ja veendunult. Nii seisis Kristjan Raua auhinna põhjenduses möödunud aastal ning selles võtmes on tema loomingust räägitud juba enam kui kümme aastat.     Mall Paris on maalikunstnik, ükskõik kas ta on kasutanud õli- või akrüüli- või akvarellitehnikat, kuid ta on maalikunstnik just praeguses tähenduses, sest teda on ümbritsevat poetiseerivate ?estide kõrval huvitanud ka maal kui meedium ning selle võimalused tungida kahemõõtmelisest pinnast ruumi kolmemõõtmelisteks objektideks. Kuigi Mall Paris ei armasta oma teoseid selgitada, neid sõnadesse panna, on keel – seda eelkõige tähtede ja sõnade kui märkide, aga ka tähenduste mõttes – teda pikka aega huvitanud.   

Tuntud kunstnik Inga Heamägi sõitis Tallinnast Viljandisse oma isikunäitusele paadiga. Võimalik, et see on Sakala Keskuse 65-aastase ajaloo jooksul esimene kord, kui keegi on majja sõudepaadiga tulnud.   Teemad, millest graafik Inga Heamägi oma näitusel läbi kujundite räägib on sügavalt puudutavad ja väga tõsised, ometi on  töödes helgust, lohutust ja huumoritki. Sotsiaalse närviga kunstnik on leidnud oma viisi, et toime tulla rändekriisi valusate siiretega.    Inga Heamägi on koos tütre Gudrun Koppeliga Wiiralti preemia 2019 laureaadid.   *** Kunstnik Inga Heamägi tegeleb oma isikunäitusel "PS.

Kaose Koguduse näitus "Retrospektiiv avatakse Kogo galeriis Tartus Aparaaditehases 17. mail kell 18. Näitus on avatud kuni 22. juunini.   Näitus vaatab inimkultuuri ja universumi igikestvale konfliktile Kaost tunnetab kõikjal – poliitikas, majanduses, inimhingedes ja -peades. Püüd luua korda inimkultuuris suurendab vastuolu meid ümbritseva keskkonnaga. Kuidas mõtestavad kaost kunstnikud?

Avamine 17.05. kell 18.00   Liustik. Igikelts. Kaamos. Virmalised. Hangunud meri.   Meresügavusi ja neis luuravaid koletisi valitseb inuitide jumalanna Sedna. Tema juurde laskuvad surnute hinged. Tema juurde läheb šamaan külla, kui meri märatseb või kui jahisaagiga on kehvasti.  Kui Sedna juukseid hoolega kammida, võibolla ta siis halastab ja saadab jahimehele mõne hülge. Mitte kerge südamega: hülged on Sedna lapsed, sündinud tema sõrmedest.    Sest et Sedna otsis keelatud armastust. Mõned inuitid räägivad, et ta võttis omale meheks koera, mõned, et koletise - kes seda nüüd täpselt teab. Aga isa pahandas ja viskas Sedna merre.

Kolmapäeval, 22. mail kell 17 avab kunstnik Sirje Petersen Pärnu Linnagalerii Kunstnike Majas isikunäituse „Maailma puudutades“. Olete oodatud näituse avamisele!   Maailma puudutades.  Maailm pöörleb, on pidevas liikumises. Meile on antud vaid piiratud aeg sellel “karusellil”. Ära oota liiga kaua.

Alates reedest, 17. maist on Kumu kunstimuuseumis avatud näitus „Aiapagu. Tuglaste koduaed Tanja Muravskaja fotoobjektiivis“, mis ühendab nõukogudeaegset fotoarhiivi ja kaasaegset fotouurimust.   Näituse „Aiapagu. Tuglaste koduaed Tanja Muravskaja fotoobjektiivis“ lähtepunktiks on Elo ja Friedebert Tuglase koduaia fotodokumentatsioon – esteetiliselt ja kontekstuaalselt väga põnev materjal. Tuglaste – praeguseks Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse – aia fotorepresentatsiooni, aeda ennast ja laiemalt aeda kui sümbolit on aastatel 2016–2019 uurinud kaasaegse fotokunsti meetodite abil Tanja Muravskaja. Näituse fookuses on fotograafia kui võimas jutustusvahend, narratiivilooja. 1959.–1961. aastal võtsid Tuglased ette põhjaliku jäädvustamise ning valmis kolm albumit „Meie aed“ Paul Horma fotodega. Need aiafotod räägivad looduse imetlemisest, kirjainimeste oskusest säilitada kontakt loodusega ja korrastada keskkonda enda ümber.

Kolmapäeval, 15. mail kell 17 avatakse Physicumi galeriis Kaire Nurga näitus “Peegel & mitte-peegeldus”.