Üritused

Avamine 1. juunil 2019 kell 14.00 Haapsalu Linnagaleriis ja Kultuurikeskuses.   Haapsalu Graafilise Disaini Festivali (HGDF) 2019 eesmärgiks on   edendada graafilise disaini arengut, propageerida eriala ning   tihendada erialast suhtlust kolleegidega nii Eestis kui piiri tagant.   Tänavusel festivalil eksponeeritakse kahte mahukat kujundusgraafika   näitust: 1. Haapsalu Linnagaleriis eksponeeritakse rahvusvahelist konkurss-  näitust "Isikupära/Individuality '19" teemal ELU/LIFE. Konkursil   osalejad rakendasid graafilise disaini kujundusvõimalusi väga laial   skaalal, kasutades tüpograafiat, kalligraafiat, illustaratsiooni,   fotot, erinevaid maalivõtteid ja palju segatehnikat. Konkursile laekus   kokku 293 teost 114 autorilt Euroopa Liidust, Venemaalt, Ekvadorist,   Mehhikost, Argentiinast, Kuubalt, Valgevenest, Ukrainast, Hiinast,  

Kujurite Ühenduse aastanäitus „Ristuvate teede aed”  toimub Tallinna Botaanikaaias 1. juuni – 31. august 2019   Näituse mitmetähenduslik pealkiri viitab nii mõnelegi olukorrale ja võimalusele meie elus. Viitab hoolitsetud kultuurmaastikule ja jalgradadele selles, mis lubavad turvalist ja mugavat jalutuskäiku läbi kammitsetud territooriumi. Viitab urbanistlikule tehismaastikule, kus teede ristumiskohad nõuavad liiklejatelt üksteise suhtes kõrgendatud tähelepanu või isegi teravnenud ohutunnet. Viitab argentiina kirjanikule Jorge Luis Borges ja tema novellile „Hargnevate teede aed”, milles koos on paradoksid ja mitu lugu ning seeläbi osutub kõik ettenägemuslikult tähenduslikuks. Lugematud võimalused teede ristumisteks aias erineval moel ja vormis. Kordamööda vahelduvad realism, fantaasia, filosoofia ja mäng. Näituse osapooli – kunstitöid ja taimi – koheldakse sel ajal võrdsetel alustel. Neid puudutab seesama vihmahoog, valgus ja vari.

Olete oodatud näituse “Geomeetria ja metafüüsika. Mare Vint ja Arne Maasik” avamisele neljapäeval, 6. juunil kl 17.

Laupäeval, 1. juunil kell 17.00 avab Evald Okase Muuseumis skulptuurinäituse Aime Kuulbusch.   Aime Kuulbusch on tänaseks olnud eesti kunstielus 50 aastat aktiivne. Ta alustas näitustel esinemist 1969. aastal, mil lõpetas Kunstiinstituudi. Koos mitme eakaaslasega, andekate noore naisskulptoritega nagu Ellen Kolk, Hille Palm, Irina Rätsep, Mare Mikoff jt. esindas ta 1970. aastate algul täiesti uuelaadset skulptuurikäsitlust, mis väärtustas taas estetismi eesti skulptuuris. Väljapeetud vormi ning meisterliku pinnatöötlusega figuurid ja portreed haakusid 1970ndate algusaja uue kunstnikepõlvkonna esteetikaga. Aastatega kinnistus temast kuvand kui andekast portreeskulptorist, kelle loomingus paistsid silma portreeskulptuurid noortest muusika- kirjanduse- ja kunstiinimestest. Avarate kultuurihuvidega kunstnikule on tema modellid olnud oluline osa tema isiklikust elumaailmast. 1970.-1980.

Laupäeval, 1. juunil kell 17.00 avab Evald Okase Muuseum Haapsalus suveperioodiks taas külastajatele uksed. Suvehooaega alustatakse 3 näitusega. Muuseumi teise korruse näitusesaalides on väljapanek Evald Okase loomingust (maalid, joonistused, graafika) ja Mai Levini kureeritud näitus „Akvarell Evald Okase loomingus“.Pööningusaalis saab vaadata Jaan Elkeni maalinäitust „Kohad ja paigad“ ja esimese korruse galeriis on avatud Aime Kuulbuschi näitus "Skulptuur"   Näitus "Akvarell Evald Okase loomingus"    Akvarelli, nagu teisigi maalitehnikaid, õppis Evald Okas kasutama juba Riigi Kunsttööstuskoolis. See tehnika sobis visandlike etüüdide või eskiiside tegemiseks, reisimuljete jäädvustamiseks. Akvarelliski avalduvad E.Okase terav pilk, täpne käsi ja maaliline särtsakus.

Jaan Elkeni näitus koondab suureformaadilisi maale, kus hillitsetud värvigammas taasluuakse võimsaid tsitaate eepilistelt tühermaadelt – olgu selleks siis Islandi vulkaanilised tasandikud, kivikõrbed Nevada ja Utah osariikidest või siis eksootilise reljeefi ja/või siluetiga pastoossed ja reljeefirikkad abstraktsioonid metropolidest nagu San Francisco või New York.   Linnakultuur ja linnakultuuri märgid seintel, pindadel, ruumides on hakanud Jaan Elken`i maalidel taganema igavikuliste reeglite ees. „Olen õppinud hindama lagunemise poeesiat, valguslaikude värelemist ehitistel, platoodel ja vertikaalidel, metsas ja mererannas.

Pühapäeval, 26.mail 2019 Kohilas, Tohisoo mõisas kl.12.00 – 16.00   AJAKAVA   12.00 Potilaada algus Tohisoo mõisa pargis, avame keraamikaahju puhkpillihelide saatel. Professionaalsed keraamikud pakuvad otse ahjust tulnud veel sooje keraamilisi taieseid.

Kolmapäeval, 29. mail kell 17 avatakse Pärnu Linnagaleriis Epp Mardi ja Ahti Seppeti ühisnäitus "Kuufaasid".

Alates 24. maist saab HOP galeriis vaadata keraamik Kersti Laanmaa näitust “Roheline”.   Keraamikas on rohelisi toone võimalik saavutada mitut moodi, aga levinuim viis glasuuri sees on vase abil. Nii saab päris laia ulatusega rohelisi glasuure, sinakast türkiisist soojema leheroheliseni või hoopis tumerohelist kuuseokka värvi.  Aga hapnikuvaeses ehk süsinikurikkas keskkonnas põletades muutub vaske sisaldav glasuur roosaks, metalselt punakaks või lausa verepunaseks. Näitus “Roheline” on natuke keraamikast, eelkõige vaseglasuuridest, aga peamine fookus on loodusel ja inimeste mõjul sellele.   Kunstniku sõnul plaanis ta abstraktsemat väljapanekut, aga sattunud ikka ja jälle lugema metsade raiumise kiirusest ja liigirikkuse pidevast kiirest vähenemisest, hakkas ta enese meelerahu säilitamiseks nö loomi juurde tegema.

Tänavusel kevad-suvel esitleb Haus Galerii Maakri Kvartalis (Maakri 19/21, Tallinn) Arne Maasiku allegooriliselt kokkukõlavaid sarju “NYC” (New York City) ja “Tangles” (Sasipuntrad). Kui “puntrad” võib esmapilgul liigitada loodusfotograafia alla, ei kuulu nad sinna tavapärases tähenduses. Neid võib võrrelda viisiga, kuidas autor tabab arhitektuurseid kujundeid, kus tähelepanu on steriilsetel ja monotoonsetel, vahel suisa tuimadel ja pinges struktuuridel. Puntrad hakkavad ühtäkki seestpoolt kõnelema, satuvad segadusse iseenese sees ja iganevad seal vaikselt vaid selleks, et haarata taas õhu järele ja katsumusest välja kasvada.