Üritused

Tartu Linnaraamatukogu II ja III korrusel saab 22. maini vaadata maalikunstnik Ove Büttneri ja graafik Tiit Rammuli ühisnäitust „Jant alailma“. Raamatukogus juba 14. ühisnäitusega üles astuvad kunstnikud lasid end seekord inspireerida peatselt algava kirjandusfestivali Prima Vista juhtmõttest „Naljast kaugel!“ ja avasid näituse kümmekond päeva enne festivali algust.   Nalja on aegade hämarusest saati väljendatud piltidel väga erinevalt, nii vahedam-teravamalt kui ka subtiilsemalt. Nii on ka Ove Büttner leidnud igas maalis või seerias mitte-just-otsesõnu esitatud nalja, mille toob vaatajani kirgas ja elav värvivalik. Elavad on ka tema piltidel toimetavad tegelased, kelle näoilmed, poosid, aksessuaaride valik ja taust on mõneti nihkes klassikalise maalikaanoniga.   Neljal fantaasiamaalil kujutatud Merineitsi on kõige literatuursem ja samas kõige eksistentsialistlikum.

Marko Mäetamme isikunäitus Tartu Kunstimajas Neljapäeval, 9. mail kell 17.00 avatakse kirjandusfestival Prima Vista raames Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Marko Mäetamme isikunäitus „Ükskord Tartus” ja esitletakse samanimelist trükist. Avamisele järgneb lühivestlus kunstnikuga. Alates 4. märtsist on Mäetamm viibinud Tartu Kunstimajas residentuuris ning avastanud ja kaardistanud enda jaoks Tartu linna. Selle käigus meenutas Lõuna-Eestist Karksi-Nuiast pärit kunstnik oma Tartuga seotud sageli tormilisi ja tihti lausa ebameeldivaid mälestusi ning visandas erinevaid tartulikke ja mitte-tartulikke kohti. Valminud raamat on ka eeldatavasti esimene eesti keelne ilukirjandusteos, milles sisaldub peatükk pealkirjaga „Fibrinogeen”. Mäetamm lisab: „Ma lähtusin joonistusteseeria juures sellest tundest, mis mul Tartuga seoses on siiamaani olnud ja mis valitses sel hetkel, kui ma siia tulin. Aga need kaks siin veedetud kuud on minu jaoks asjad täiesti paigast nihutanud. Linn on läinud kuidagi teist nägu ja hakanud mulle iga päevaga üha enam meeldima.”

Reedel, 3. mail kell 17.00 avatakse Sven Saagi maalinäitus “Layer 23”   Sven Saag läheneb maalimisele sügavuti, ta kasutab nn kraapimistehnikat oma teoste loomisel. Protsessi käigus koorub värvikihtide alt järjest uusi ja vanu mälupilte. Näitusel on eksponeeritud “kahekümne kolmas maalikiht’’. "LAYER 23" on järg Sveni eelmisele näitusele Karjamaa galeriis "LAYER 22" detsembris 2017.   Lisainfo: Karjamaa galerii   Tel: +372 55697818 Kopli 76A-1 10416 Tallinn Külastamine kokkuleppel

Hiljuti oma 80. juubelit tähistanud üks Eesti tuntumaid klaasikunstnikke Maie-Ann Raun esineb laupäeval, 18. mail Järvakandi Kultuurihallis.   Eesti seni ainsa ehk Järvakandi klaasimuuseumi suur sõber, Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor Maie-Ann Raun räägib autoriõhtul enda 60-aastasest loometeest, tööst Eesti Kunstiakadeemias ning huvitavatest kogemustest Eesti klaasiajaloo uurijana. Erilise tähelepanu all on viimased 15 aastat, mil Maie tegevus on olnud tihedalt seotud Järvakandiga.

Olete oodatud Haus Galeriis, neljapäeval, 2. mail, kell 17.00. Avame nimeka maalikunstniku ja kirjaniku Toomas Vindi juubelinäituse. Käesoleva aasta 5. märtsil sai kunstnik 75 aastaseks.    Kas Toomas Vint on maastikumaalija?   Kui kunstnik maalib maastikku, mida ta siis näeb ja kujutab – on need vaid maanteelõpmatused, suvised silmapiirid, metsade värvid, taevased pilverütmid või pargid aastaaegade mängudes?

Reedel, 03.05.2019 kell 18.00 avab MIHKEL MARIPUU Hobusepea galeriis isiknäituse „Ex Nihilo”.   Mihkel Maripuu on kunstnik, kelle tegevust iseloomustab meediumiülene praktika. Ta manipuleerib oma loomingus heli ja pilti, mõtet ja materjali eesmärgiga kanda vaimseid väärtusi maisesse vormi. Maripuu on õppinud Tartu Ülikooli filosoofia teaduskonna kultuuriteaduste ja kunstide instituudi maalikunsti õppetoolis (BA) ja lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna maalikunsti osakonna (MA).   Näitus „Ex Nihilo” käsitleb tehnoloogia adapteerumist argiteadvusega (ka vastupidi), mõjutades seeläbi kaasaegse visuaalkeele kujunemist. Näitus on väljakutse aktuaalselt ootuspärastele ja kehtivatele põhimõtetele, tõstes esile olulisi küsimusi tehnoloogia ja inimese vahelistest suhetest, arengu potentsiaalidest, originaalsusest ja anonüümsusest ning sellega kaasnevast eksistentsiaalsest olemusest.

Neljapäeval, 2. mail kell 18.00 avatakse HOP galeriis klaasikunstnik Maret Sarapu näitus “Kapijaanalind”.   “Mind huvitab ilu - nii esteetika kui headuse tähenduses. Kas poliitikavaba esteetikaga tegelemine on eskapism või enda eest hoolitsemine? Kas oma aia harimine on egoistlik tegevus või sügavalt vastutustundlik? Ma hoolitsen enda ja oma aia eest, et mul hästi oleks, aga ka selle pärast, et keegi teine võiks nautida minu aia ilu, saada sealt inspiratsiooni,seemet ja varjupaika. Ja et minu umbrohi ei roniks naabri aeda. Seda näitust luues meeldis mulle tegeleda erinevate hõrkude vaadetega. Luua kooslusi, näha, kuidas tuhmi pinna tagant pärast läike andmist uus maailm vastu vaatab. Mis juhtub, kui valgus sinna langeb, sealt peegeldub? Mis juhtub, kui see võimendub? Kuidas suhtlevad väike originaal ja tema suur koopia?

Olete oodatud Aime Kuulbuchi isikunäituse "Hommage" avamisele neljapäeval 2. mail kell 16.30 Tallinna Jaani kiriku galeriis.   Skulptor Aime Kuulbschi isikunäitus on omamoodi tagasivaade  aastate jooksul tehtud töödele, kipsis ja pronksivalus teostatud portreedele ja büstidele. Käesoleva näituse tarvis on kunstnik teinud juba valminud portreedest kipsmaskid ja taasesitleb oma modelleeritud loomingut uues võtmes. Kipsportreed on valminud 2019. aastal Jaani kiriku galerii näituse tarvis. Vaataja tunneb neis ära mitmeid tuntud kultuuritegelasi, näiteks; Juhan Viiding, Juta Lehiste, Tiit Pääsuke, Malle Leis jt.   Esmakohtumisel meile võõra inimesega saame esmamulje teisest inimesest just näo järgi, see esmane kogemus ei pruugi kesta, kuid annab siiski arusaama inimesest kellega on tegu. Kui skulptor kohtub modelliga, siis on vaja hoopis enam kui juhuslikult suunatud pilk ja hetkeline emotsioon.

Neljapäeval, 2. mail kell 17.30 avatakse Haus Galeriis Andrus Joonase isiknäitus „The Meaning of Life“, kus eksponeeritakse viimaste aastate maale ja toimub performance.   Valdavalt on tegemist autoritehnikas maalidega, kus üleilmses ruumis teostatud tegevuskunst jõuab läbi maalikunsti tasapinnalisse reaalsusse. On ka lihtsalt olustikukirjeldusi (“Taastusravi Pärnu Haiglas“ ja müstilist realismi („The Meaning of Life = 111“). Alates aastast 2000 on Joonas kasutanud abstraktset kontseptsiooni, mis tema hinnangul sobib ideaalselt just tänapäeva ja mida ta eksponeeris ka esimese Aledoia maalikomplekti juures aastal 2001 Raatuse galeriis Tallinnas.   Autori sõnum algab küsimusest. „Mida teha, kui eesmärgiks seatakse kõrgtehnoloogiline postmodernne meediaühiskond? Esindusdemokraatia vaikne, kuid visa tasalülitamismehhanism, mis välistab kõik kõrvalekalded.

7. mail kell 17 avatakse Eduard Vilde muuseumi Kastellaanimaja galeriis Rein Raamatu isikunäitus „Nostalgilised mälupildid“. Näitamisele tulevad meisterliku portreteerija lille- ja portreemaalid.   Vanameister Rein Raamat (s. 1931) on laialt tuntud filmikunstnik-lavastaja, joonisfilmide autor, dokumentaalsete portreefilmide looja kultuuriinimestest. Tema tööde nimekirja kuuluvad nt „Viimne reliikvia“, „Mäeküla piimamees“, „Põrgupõhja uut vanapagan“, „Põrgu“, „Suur tõll“ jpt.   Viimasel ajal on kunstnik jätnud kõrvale „liikuvad pildid“ ja pühendunud peamiselt lillede ja portreede maalimisele. Lillemaal pole kaugeltki ainult naiskunstnike pärusmaa, kujutlegem meie kunstiajaloost kasvõi Võerahansu pojenge, Mägi või Raua sireleid, Tederi või Vardi kirjusid kimpe. Ka Rein Raamatut on köitnud loodus ja kaunid õied: lillavahused sirelikobarad, lopsakad pojengid, mida ta meelsasti korduvalt on kujutanud.