Üritused

Kolmapäeval, 11. novembril kell 17.30 peab ehtekunstnik Kadri Mälk loengu „Vääriskivi“ oma näitusel "Buldog" Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi galeriis.   Loengus räägib Kadri Mälk eri vaatenurkade alt oma loomingus kasutatud vääriskividest. Kunstnik kirjeldab isiklikku teekonda vääriskividega kokkukasvamiseni: esmalt tõukus see välisest veetlusest ja kaunidusest, seejärel, olles kivide koostist, tähendusi, päritolu ja mõju järjepidevalt uurinud, nende sisemistest omadustest. Juttu tuleb kivi lihvimisel kogetud kivide vastupanust ja isekusest. Autoril on kaasas erialakirjandust, nii toorkive kui ka juba lihvitud kive ning lisaks näitusel väljas olevatele töödele saab näha ka varasemaid teoseid muuseumi kogust.    Kadri Mälk (1958) on rahvusvaheliselt tuntud Eesti ehtekunstnik, elukutselt kunstnik, kutsumuselt metafüüsik.

Alates reedest, 6. novembrist saab Hop galeriis vaadata tekstiilikunstnik Ülle Saatmäe isikunäitust „Rippuvad aiad“.   Avataval näitusel eksponeerib Ülle Saatmäe taimetrükis siidkangaid ja fotosid. Väljapaneku keskmeks on vihje looduse olulisusele läbi taimede otsese puudutuse tekstiilile.Taimede aastaringne tärkamise ja hääbumise ringkäik on jäädvustatud siidile kontakttrükis kuumas ja niiskes keskkonnas. Kunstnik ei kasuta sünteetililisi värvaineid, vaid taimed ise on jätnud oma jäljed. Saatmäe arendab oma loomingus edasi tehnikat, kus tulemus rõhutab taimepigmentide varjatud mitmekesisust. Kangad on näitusel dialoogis fotodega, mis on kunstniku pikaaegse praktika tulemus selles valdkonnas.   Kõik, mis on kunagi alanud, lõpeb millalgi.Seitsme Maailmaime hulka arvatud Babüloni „Rippuvad aiad“ rajas legendi kohaselt kunungas Nebukadnetsar, leevendamaks oma abikaasa Amira koduigatsust. Selle ehituse käigus kulutati palju vet ja vaeva.

Tallinna Keskraamatukogu galeriis avati 3. novembril Paša Semjonovi joonistuste näitus „Pasuna hääl“. Näitus jääb avatuks 30. novembrini. Isiknäitusel on esitatud viimase kahe aasta jooksul teostatud portreed, kui ka loomingulised tööd. Viimane teos antud ajaperioodist, nimega „Pasuna Hääl“ ning mis vene keeles kõlab kui „Трубный Глас“ on seotud apokalüpsise ilukirjanduslike viidetega. Sellele lisaks pärineb autori inspiratsioon igapäeva elu-olust.   Paša Semjonov kutsub näitust vaatama ning soovib tänada: EKA vabade kunstide teaduskonda ja selle õppejõude, Matti Pärki, Maria-Kristiina Ulast, meister Peeter Rulli, modelle ja inimesi, kellega on kohtunud eluteel.   Lisainfo: Tallinna Keskraamatukogu Estonia pst 8, Tallinn E–R 10 – 20, L 10–17

Kondase Keskuse neljas näituseruumis saab kuni 6. detsembrini 2020 näha suurepärast rahvusvahelist köitekunstinäitust Scripta manent VI „Mine metsa!“   Näituse korraldaja Eesti Köitekunstnike Ühendus on lähtunud väljakujunenud tavast, kus kõik kunstnikud köidavad üht tekstikogumikku, milleks on seekord eesti kirjaniku, semiootiku ja eestluse mõtestaja Valdur Mikita kultuurifilosoofiline kolmes keeles trükitud teos „Forestonia / Estwald / Mine metsa!”. Kolmekeelne kogumik on välja antud koostöös Eesti Kirjanduse Teabekeskusega.

Teisipäeval, 10. novembril kell 17 avame EKA Galeriis Juss Heinsalu isikunäituse „AL₂SI₂O₅(OH)₄“ ning Lauri Kiluski, Martin Melioranski ja Urmas Puhkani korraldatud rahvusvahelise keraamika töötoa-näituse „Keraamiline dimensioon“. Näitused jäävad avatuks kuni 28. novembrini. Sissepääs avamisele toimub Kotzebue tänavalt. Palume üritusel kanda maski! Maskid ja desifitseerija on saadaval ka kohapeal.   Al₂Si₂O₅(OH)₄

04.11–05.12.2020 Pärnu Linnagaleriis, Raekoda.   Näituse avamine kolmapäeval, 4. novembril kl 17.   2020. aasta väljapanek koosneb Pärnu ja Pärnumaaga seotud kunstnike ja harrastuskunstnike uuemast loomingust.

Alates 05.novembrist 2020 on Meistrite Hoovi galeriis avatud Eesti Metallikunstnike Liidu aastanäitus „Peegel“.   Seekord näitavad oma loomingut 26 autorit kokku 54 tööga. Esinevad Mari Pärtelpoeg, Riin Somelar, Tamara Sergijenko, Alo-Allar Altmets, Ilona Treiman, Ülle Voosalu, Ülle Kõuts, Viktorija Lillemets, Kadi Kübarsepp, Kertu Vellerind, Andrei Balaśov, Kairi Sirendi, Caius Kull, Keesi Kapsta, Aino Kapsta, Margit Paulin, Krista Lehari, Anne Roolaht, Jaan Pärn, Harvi Varkki, Krista Laos, Indrek Päi, Merike Balod, Heigo Jelle, Ene Valter ja Anne Reinberg.   Näitus on avatud iga päev 11.00-17.00 ja jääb lahti kuni 31.jaanuarini 2021.   Lisainfo: E-post: info@hoov.ee Meistrite Hoov Vene 6, Tallinn

Skulptor ja installatsioonikunstnik Elo Liiv avab teisipäeval, 3. novembril galeriis Noorus oma esimese isikunäituse Tartus. “Useful (AB)use” on kogumik elamise tõsiste ja valusate teemade käsitlusi visuaalsete lühivormidena installatsioonide kujul. Näha saab nii uusi kui ka remixitud vanemaid töid.   Näituse tähelepanu keskmes on vägivaldsus ja pahatahtlik manipuleerimine, oma lähedaste ning ümbritseva maailma #kasutamine (#use) või pigem #ärakasutamine (#abuse). Elame maailmas, kus igale tootele antakse kaasa mitmekeelsed kasutus- ja hooldusjuhendid, aga elamiseks koos oma lähedastega tuleb igaühel justkui ratast leiutada ning leida tee õnneliku suhteni vahel liigagi valusate katsumuste kaudu. Maailm on ohtlik paik, kus vägivallatsejal jätkub alati õigust ja põhjendusi ning ohvrid omandavad jumaliku ande transformeerida kõik heaks.

ARS-i Projektruumis 5.11.20-28.11-20   Kunstnikud / artists: Charlotte Biszewski (UK), Sarah Epping (USA), Outimaija Hakala (FIN), Sirkku Ketola (FIN), Katharina Lewonig (GER), Paulis Liepa (LAT), Hilda Lindström (SWE), Tobias Stengel (GER), Evelyn Grzinich, Inga Heamägi, Kalli Kalde, Kaija Kesa, Gudrun Koppel, Tiina Kraav, Maiu Mooses, Lilli-Krõõt Repnau, Lembe Ruben, Mirja-Mari Smidt, Angela Soop, Helen Tago, Kadri Toom, Maria Kristiina Ulas   Trükimust levitab lõputus korduses sedasama, mis matriitsi pealt tuleb.   Inimpsüühika võimendab mehhanisme, mis levitavad kellelegi kasulikke tõekspidamisi.

Kolmapäevast, 4. novembrist 2020 on Hobusepea galeriis avatud Art Allmägi ja Keiu Virro näitus „Ei näinud ta unes midagi erilist”. Näitus kestab 23. novembrini 2020.   Selle aasta alguses tegi Art Allmägi oma tööde seas inventuuri. Erinevad näitused on tähendanud palju skulptuure ja installatsioone, millel erinevalt linnaruumiskulptorite töödest suurt muud funktsiooni ei ole. Nende hulgas olid 2012. aasta Hobusepea galerii näitusel „Nägin täna öösel unes…“ eksponeeritud skulptuurid. Need kujud pidanuks lattu jääma. Mitte hiirte näritud aukude ja lömmis voodite pärast. Unenäod, millest Art tööde juures kirjutas, olid, kuidas seda öeldagi, vastuolulise sisuga(?).   Aga kui juba tekib mõte, et midagi ei peaks, on Arti nägemus kunstnikuna üldiselt üks: järelikult peab.