Üritused

Helilavastus “Cathexis” on meelelisi aistinguid ühendav, samas lahutav ja lahustav lavastus, milles kõik peale tähenduste saab oluliseks. Kuidas mõista meelelisust? Mis suudab geomeetriliselt tuttavates vormides tekitada üllatusi? Kuidas panevad ruumispetsiifiliselt kohandatud helid külastajaid käituma ning milliseks kujuneb grupitunnetus ja kaaslaste usaldus?   Helilavastus “Cathexis” tegeleb lisaks meeliste aistingute manipulatsiooni fookusele ka performatiivsele installatsioonile omase objektikeskse lavaruumi ja selle anatoomiaga. “Cathexis” on lavastusena väga omanäoline, otsiv ja eksperimenteeriv ning sobib kaasaegse kunsti vaatajaskonnale ja otsingulisust hindavale publikule laiemalt.    Henri Hütt on (etendus)kunstnik, kelle laia loominguspektrisse kuuluvad tehnoloogilise dominandiga etenduskunsti vormid, helilavastused, lavastatud näitused, kureerimine, kirjutamine, installatiivsete etenduste genereerimine ja muu tabamatu.

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis (ETDM) avatakse 10. detsembril seni mahukaim Eesti disaini püsiväljapanek „Sissejuhatus Eesti disaini“. Muuseumi kolmanda korruse näitusesaalis näeb ligi 500 eset, kavandit või fotot enam kui 200 disainerilt või ettevõttelt. Näitus hõlmab perioodi möödunud sajandi algusest tänaseni ning näiteid Lorupi ja Lutheri tehaste toodangust Red Dot'iga auhinnatud Huumi saunakerise ja Mare Kelpmani loominguni.   „Näituse eesmärk on anda ülevaade Eesti disaini kihtidest, eripärast ja mitmekülgsusest; tõsta esile valik näiteid, mis on eri aegadel ja põhjustel siinset disainipilti kujundanud, olgu siis rakenduskunsti, tööstuskunsti või disaini nime all,“ ütleb näituse kuraator Kai Lobjakas.    Kui 20. sajandi alguses oli ühelt poolt oluline industrialiseerimise hoogustumine, siis teiselt poolt olid disaini puudutava keskmes paljuski väikeettevõtted ja töökojad, mille ümber koondusid mitmed 1914.

Teisipäevast, 15. detsembrist 2020 on Draakoni galeriis avatud Erki Kasemetsa isiknäitus „Karl Marx loomariigis“. Näitusel saab näha Eesti kõige kergemat maali ning üle 37 aasta teeb Kasemets koostööd Reet Ohnaga, kes oli tema lapsepõlves välja mõeldud lauamängu kunstnik.   „Seitsmenda klassi õpilasena osalesin looduskaitseteemaliste lauamängude konkursil. Minu mäng sai teise koha, esimest kohta välja ei antud. Mäng otsustati suunata tootmisse, selleks muudeti ja lihtsustati reegleid, kunstnik kujundas loomadega mängulaua ja pakendi. Toode sai nimeks „Matk loomariigis” ja seda trükiti kümneid tuhandeid eksemplare. Tehti isegi kordustrükk.   Näitus „Karl Marx loomariigis” on kui matk lapsepõlve. Loomamängu tegemise ajendiks olid käepärased vahendid ‒ kodus leidunud arvukad loomafotodega raamatud. Neid sageli sirvides sööbisid sealt mõnedki nähtud pildid süvamällu.

12. detsembrist on Tartus Kogo galeriis avatud kevadise koroonaisolatsiooni kogemustest tõukuv viie eesti skulptori ja installatsioonikunstniku näitus „Heade mõtete kodu“. Osalevad kunstnikud otsivad oma töödega paralleele koduse keskkonna ja linnaruumi vahel ning viitavad rikkaliku sisemaailma avardavale võimele ahistavas olukorras.   Näitus vaatleb kevadise eriolukorra ajal koduseinte vahele sunnitute uut reaalsust, kohati ängistavat suletust, millest pääses välja vaid ekraanide või fantaasia jõul, et anda väikesele ruumile vähemalt mõtteliselt avaramad mõõtmed. Näitusel püütaksegi kõrvutada privaatset interjööri ja avalikus kasutuses olevat linnaruumi skulpturaalsete maamärkide kaudu, näidates ühtlasi inimese sisemaailma piiritust ja potentsiaali. Näitusel osalevad kunstnikud Art Allmägi, Eike Eplik, Edith Karlson, Anna Mari Liivrand ja Johannes Luik, näituse kuraator on Rael Artel. Näitus „Heade mõtete kodu“ jääb avatuks 30.

Maret Sarapu näituse „Laava” avapäev N 17.12.20 kl 11-17:30   Maret Sarapu teosed varjavad ja peidavad, kuid peamiselt iseennast. Ühest küljest on need pilkuköitvad ja sihilikult kaunid, teisalt aga ei tähenda see tingimata kergestihaaratavust. Vaataja liikudes muutuvad ka teosed vaid silmapilguga. Puudub hierarhia väikese ja suure, detaili ja tervikpildi vahel – pisiosake võib muutuda terveks maailmaks ja terve maailm võib koonduda valgusvirvendusse, tähelepanu ja hoolt väärivad mõlemad. Näitusel on väljas väikesed klaasobjektid ning suured lentikulaarpildid samadest esemetest.   Maret Sarapu (snd 1978) on õppinud Eesti Kunstiakadeemias klaasikunsti erialal (BA 2002, MA 2005). Ta on täiendanud end erialastel kursustel ning residentuurides nii Eestis kui välismaal.

Olete oodatud Maret Olveti näitusele „Metsamüüt ja müstiline sõõr” Vabaduse galeriis alates  4. detsembrist. Näitus on lahti 04.12.– 28.12.2020.   Maret Olveti (1930-2020) näitus käsitleb põhiliselt kahte kunstnikule südamelähedast teemat, mis suures sõõris omavahel ühilduvad: Eesti liigirikaste metsade päästmine ja Eesti rahvuskultuuri väärtuste säilitamine. 90. sünnipäeva tähistama mõeldud näitusest sai kunstniku viimane etteaste, millele ta küll jõudis anda oma idee ja nägemuse, kuid mille teostust saab ta vaadata juba teispool tähti. Nii on näitus oluline verstapost, markeerides Olveti viljaka elutee lõppu ja avaldades austust tema pikaaegse loomingu vastu.  

Kolmapäeval, 2. detsembril kell 17.17 avatakse Rakvere Teatri galeriis August  Künnapu maalinäitus „ELU. Maalid 2003 – 2020“. Eksponeeritud on valik taieseid Künnapule omaste teemadega – argielu stseenid, inimeste portreed (Ants Antson, Michelangelo Antonioni, jt), sport, arhitektuur ja kassid. Kõik portreteerivad tunnevad elamisest elevust.   Rakvere elanike rõõmuks on välja pandud kunstniku maalid „Pauluse kirik Rakveres“ (2003) ja „Väljakutse Rakvere linnuse varemete lähistel“ (2014).   Künnapu on kirjutanud oma viimases maaliraamatus „∞“ (2018) järgmised read, mis haakuvad hästi käesoleva näituse kontseptsiooniga: „Maalikunst on kõige vahetum, loetavam, kuid samas aeglaseim kunstidest. Tänapäeva rahmeldavas maailmas, sekunditega üles- ja allalaadimisajastul püüab maalikunstnik rahustada tormajaid, tema amet ei nõua akusid, kiiret internetti ega elektrit.

Esmaspäeval, 14. detsembril 2020. a kell 16.00 toimub kunsti ja disaini eriala doktorandi Britta Benno doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva teise isikunäituse „Ruinenlust Lasnamäel” eelretsenseerimine Hobusepea galeriis (ja Zoomis).   Galeriis osalemiseks on vajalik eelregistreerimine SIIN

Tiina Tammetalu Isikunäitus „Mürr ja mesi“ Viimsi Püha Jaakobi kirik 29.11.2020–29.01.2021   Kunstnik Tiina Tammetalu isikunäitus „Mürr ja mesi“ Viimsi pühakojas on juba oma pealkirja tõttu huviäratav ja inspireeriv. Igaühel tekivad hetkega mõtted, tunded ja assotsiatsioonid. Seda eriti siis, kui mõelda, et näitus toimub läbi advendi ja jõuluaja ning viib meid järgmisse aastasse.   Pealkiri on üheltpoolt ürgne ja teisalt piibellik. Meenub mee maitse ja mesilaste töökus. Mesi on oma raviomaduste tõttu talvel kasulik toidulisand. Mürri puhul peab aga veidi mõtlema ja otsima ehk tähendustki. Otsida tasub! Need, kel mürrist vähegi aimu, võiksid mõelda pühitsemisele, salvimisele ja kui kõige pühamale konfirmatsiooni elemendile.

Sten Saarits „Ootamine“ ARS Showroomi galeriis 02.12.–19.12.2020   Kunstnik Sten Saarits esitab ARS Showroomi galeriis 2020 sügisel valminud installatsiooni "Ootamine". Audiovisuaalse teose keskmes on lühifilm, mis jälgib pidevas ooteseisundis inimesi erinevates urbanistlikes situatsioonides. Ajas edasi liikumist pärssiv videoteos keskendub maailmast ja iseendast võõrandumise tundele, visualiseerides kriisiaegsete meeleseisunditega seotud ruumilis-ajalisi suhteid. Ebakindlad ajad pakuvad järjepidevuseta tulevikukuvandit, mille valguses võib ooteseisundisse jäämine mõjuda kõige meeldivama ja turvalisema kohana.   Sten Saarits (1987) on interdistsiplinaarne kunstnik, kes töötab peamiselt ajapõhise meediaga.