Breadcrumb
Üritused
Reedel, 27.novembril kell 17.00 avame kunstnik Anne Türni valgusobjektide näituse „Virvatuled“.
Anne Türni valgusobjektide installatsioon „Virvatuled“ on eksperiment traditsiooniliste ja uute materjalidega looduslike struktuuride kujutamisel. Portselan, ledvalgustid ja valguskaablid kujutavad öist müsteeriumi, valguse sünni lugu.
Näitus „Virvatuled“ on nagu jätkuks Anne Türni klaasikarvaliste tööde reisidele, kui nad on ära käinud kaugete maade uhketes muuseumides, Eestimaa metsades, parkides ja rabades, siis Saaremaa Kunstistuudio - see on ju imetore peatuspaik. Natuke valgust ja müstikat pimedasse aega.
Virvatuled
Alates 20. novembrist on TLÜ Akadeemilise Raamatukogu galeriis avatud Kõrgema Kunstikooli Pallas õppejõudude grupinäitus „Mehed Pallasest“. Antud näitust on varem eksponeeritud juba Pärnu Linnagaleriis ja Viljandi Linnagaleriis. Kolm kunstnikku – meediadisaini osakonna juhataja Jaanus Eensalu (1964), nahadisaini osakonna juhataja Rene Haljasmäe (1973) ja trükitehnoloogia meister Ardo Sägi (1964) - näitavad vastavalt oma suuremõõtmelisi sürrealistlikke õli-temperamaale, keskajast inspireeritud nahaköiteid ja fotorealistlikke tušijoonistusi Viljandist. Esimese Tartu kunstnike näituse sellesse galeriisse organiseeris Rene Haljasmäe, plakati kujundas Marko Kekišev. Väljapanek kestab kuni 28. veebruarini 2021.
Lisainfo:
TLÜ Akadeemiline Raamatukogu
Rävala ptst 10, 10145 Tallinn
E–R 10–19, L 10–15
Alates reedest, 27. novembrist saab Hop galeriis vaadata Leo Rohlini isikunäitust „Valgust oodates“.
Avataval näitusel saab vaadata Leo Rohlini vastvalminud seinareljeefe, mis on edasiarendus kunstniku autoritehnikas valminud teostest. Teostekomplekti kesksed teemad on rahu, vaikus ja valgus. Tervikliku koosluse moodustavad detailitundlikud, mantralilkud kompositsioonid, kus kandvat rolli mängib harilik ristpeakruvi. Jõulised ja ühtaegu õrnad, ülimalt selged geomeetrilised motiivid on omas lihtsuse paradigmas ühtaegu mängulised, kaasaegsed ja ajatud. Kunstnik on hetke, aega ja valgust arvestades lähenenud oma tööle aupaklikult, toetudes oma lapsepõlvekogemusele.
Varases lapseeas elasin Karilatsis, Põlvamaal. Olid karmid sõjajärgsed aastad. Jõulunädalal toodi tagakambrisse kuusk, millele riputasime hõbetatud papist ehted – hulk tähti ja kuusirp ning okstele kinnitasime ka hõbetatud traadist küünlahoidjad koos valgete küünaldega.
26. novembril kell 17.00 avatakse Noblessneri Shipyardis näitus Käsmust „Kuidas rääkida salapaigast seda reetmata“.
Näituse kuraatorid on Eve Kask ja Elo-Hanna Seljamaa (Tartu Ülikool).
Kunstnike, antropoloogide, folkloristide, arhitektide ja sisearhitektide koostöös valminud näitus käsitleb Käsmu küla kaudu maaelu muutumist ja toimimist tänapäeva Eestis ning Käsmu fenomeni suvituskohana, kus käiakse juba sajandeid akusid laadimas ja seda ka välismaalt.
Temnikova & Kasela galeriil on hea meel kutsuda Teid Krista Mölderi isikunäitusele „Sa olid lind“.
Alates 28. novembrist kuni 24. jaanuarini on kultuurikoja galeriis avatud Eesti kunstnike ühisnäitus „Paus“.
Aasta lõpp on aeg, kus vaatame tagasi ja meenutame kõike tehtut, kogetut ning soovime ja planeerime tulevat. Kas paus kannab? Nii küsivad ligi 50 Eesti kunstnikku, kes osalevad Vana-Võromaa Kultuurkoja galerii korraldataval näitusel.
„ Näituse teema kõnetas pea sadat kunstnikku, kes avaldasid soovi ühisnäitusel osaleda. Raske südamega pidime paljudele ära ütlema, aga lõpptulemus on seda väärt, sest väljas on kõige huvitavamad kooslused – kõrvuti seisavad noored ja vanad tegijad, mustvalged ja värvirikkad tööd ning paarikümne sentimeetrised ja kolmemeetrised teosed“, räägib kuraator Stella Mõttus.
Esitatavad teosed on väga mitmekülgsed oma tehnikas ja käekirjas, näha saab maali- ja fotokunsti, skulptuure ja graafikat.
Kolmapäevast, 25. novembrist 2020 on Hobusepea galeriis avatud Britta Benno isiknäitus „Ruinenlust Lasnamäel”. Näitus jääb avatuks 14. detsembrini 2020.
Lõunaunest ärgates oli ta moondunud hiiglaslikuks seni tundmatuks tuleviku dinosauruseks. Udu taga oli aimata kuppelmaastikule pillutud vettinuid majakobakaid. Need olid juhuse tahtel hästi säilinud paneelmajade varemed paigas, mida kutsuti kord Lasnamäeks.
Aknaid-uksi risttahukatel polnud, tühjade avade taga irvitas pimedus hambutut naeratust. Ometi polnud aknaaukude taga tühjus – uus elu oli kolinud sisse Lasnamäele. Seal elasid temasugused elukad – suured, imelised loomad, kelle esivanemad pärinesid kaugest antropotseenist.
Marina Aleksejeva joonistuste ja kollaažide näitus „Uus kord“ on vaadatav Physicumi galeriis 4.12. – 31.12.2020 tööpäevadel kl 9-19.
Marina Aleksejeva lõpetas Tartu Ülikooli maaliosakonna 1995. aastal ning alates 1992. aastast on osalenud näitustel. Magistritöö kaitses ta 2016. aastal Tartu Ülikoolis. Töötab Tartu Kunstikoolis ja Tartu Lastekunstikoolis õpetajana. Peab oluliseks, et on kolme noore inimese ema.
Käesoleva näituse kollaažid on valminud aastatel 2013-2019, markeri joonistused aastatel 2019-2020.
MA: „Meid ümbritsevad inimesed ja nende lood. Lugusid on nii palju ja nad põimuvad omakorda järgmiste inimeste ja nende lugudega, et on raske otsustada, kus on lõpp ja kus algus …
Et oleks selgem, tuleb astuda mitu sammu tagasi lihtsuse suunas.
Teisipäevast, 24. novembrist 2020 on Draakoni galeriis avatud Katrin Piile isiknäitus „Jänes, kes kukkus õhupalle täis basseini“. Näitus jääb avatuks 12. detsembrini 2020.
„Istun oma atekas, aega loeb boiler, mis tilgub ühtlases rütmis. Eriolukord on kestnud juba aastaid. Eneseisolatsioonist on saanud igapäevane rutiin. Kordused, kordused, kordused. Olen pikalt mõelnud, kuidas taoline suletud elu on mind vorminud. Uus reaalsus on kestnud niivõrd kaua, et varasemat reaalsust enam ei mäleta. Minu eneseisolatsioon ja uus reaalsus on hüperreaalsete mõõtmetega, kus kontakt maailmaga käib läbi interneti kanalite. Vastuse oma küsimusele, mida on taoline isolatsioon minuga teinud, sain ma teiste näitel, kui neid sunniti kevadel koju jääma. Facebooki postitustest joonistus välja teatav irooniline suhtumine sundolukorra vormivast mõjust meie psüühikale. Keskkond ja ümbritsevad objektid said uue mõõtme – toimus samastumine asjadega, mille võimalikkus mõjunuks varem absurdina.