Üritused

Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitus „Aktimaal”
Teisipäeval, 5. novembril, kell 18.00 avatakse Haus Galeriis, Uus tn. 17, näitus „Aktimaal”, kuhu meie nimekad maalikunstnikud on esitanud hulga intrigeerivaid visioone. Teemakäsitlus näitusetööde tegemisel oli vaba, mis on jättis kunstnikele piisavalt palju tõlgendusruumi, et tahtmise korral akti varjus rääkida mistahes teemadel. Näitusesaal on tõepoolest mitmekesine - julge ja vaoshoitud, monokroomne ja värvide küllane, sõnakas ja vaikselt kõnelev.   Näituse kuraator Tiina Tammetalu: „Haus Galerii ülemises saalis saab näha Eesti elavate maaliklassikute paraadi! Uute aktimaalidega esinevad Jüri Arrak, Tiit Pääsuke, Lembit Sarapuu, Jaan Toomik, Valeri Vinogradov, Ilmar Kruusamäe, Marko Näetamm, Mati Kütt, Mari Roosvalt, Anne Parmasto, Mall Nukke, Vilen Künnapuu, Anatoli Strahhov, Enn Tegova, Mauri Gross ning paljud teised – kokku kolmekümmend üks autorit.”   
Akadeemilise Raamatukogu kohvik (Rävala 10) on tänasest taas kõigile külastajatele avatud ning avanäitus peale ligi poolteist aastat kestnud kapitaalremonti (mis on säilitanud 1980. aastate sisekujundusest ümarlauad, istemööbli ja laelambid) tutvustab väikest valikut eesti trükigraafikast meie nüüdisautoritelt. Esindatud on Raul Meel, kelle töid täiendab kohviku monumentaalne paneelmaal – Eesti avaliku ruumi kujunduseks tellitud esimene abstraktne maal aastast 1980, Leonhard Lapin (tõmmised „Masinate“ seeriast), Marje Üksine, Silvi Liiva, Jüri Mildeberg, Kadi Kuremaa; joonistustega on väljas Kersti Karu ning juba manalateele läinud Lemming Nagel. Kõik teosed kuuluvad Andres Kollisti erakokku.   Lisainfo: Harry Liivrand teaduskommunikatsiooni ja näituste juht TLÜ Akadeemiline Raamatukogu  
Angela Maasalu isiknäitus „Koobas unustatud unistustele”
Kolmapäeval, 06.11.2019 kell 18.00 avab Angela Maasalu Hobusepea galeriis isiknäituse „Koobas unustatud unistustele”.   Things are  changing; things are starting to   spin, snap, fly off into    the blue sleeve of the long      afternoon. Oh and ooh come whistling out of the perished mouth   of the grass, as things   turns soft, boil back    into substance and hue. As everything,
Kunstnike koori näitus
Olete oodatud kontserdile Hopneri majas 7. novembril kell 18.00!
Tiina Saidla näitus „Mängu ilu“
06.11.2019 kuni 30.11.2019
Olete oodatud kolmapäeval, 6. novembril kell 17:00 Pärnu Linnagalerii Kunstnike Majja (Nikolai 27) Tiina Saidla näituse „Mängu ilu“ avamisele.   Näitusel näeb suurt pliiatsijoonistuste seeriat, mis jutustab kunstniku suhete loo läbi visuaalse pildikeele. Näitust võib vaadelda kui omamoodi autobiograafilist mõtisklust armastuse ilust ja valust. Näitust innustas looma ehtekunstnik Kadri Mälk, kellega satuti juhuslikult ühel öisel lennul kõrvuti istuma ja kunsti üle arutlema. Saidla joonistustele lisaks näebki näitusel ka väikest täiendust Kadri Mälgult, keda ühendab Tiina Saidlaga ühine õppejõud – Leili Kuldkepp. Näitus on pühendatud Leili Kuldkepile, keda tema õpilased peavad palju enamaks, kui lihtsalt õppejõuks.  
Raamatu „Jüri Arraku Kunstiaed” esitlus
Kolmapäeval, 6. novembril kell 18.00 olete oodatud Kirjanike maja Musta laega saali raamatu „Jüri Arraku Kunstiaed“ esitlusele. Üritus toimub Kirjanduslike Kolmapäevade sarjas.   Raamat sisaldab bibliograafilist ülevaadet aastatel 1967 - 2019 ajakirjanduses ilmunud (kunstiteemalistest) artiklitest, üle 70 maalireproduktsiooni, 12 originaalillustratsiooni, fotosid ning mõningaid Jüri Arraku mõtteid ja artikleid.   Kunsti-, elu- ja oluloolist raamatut „Jüri Arraku kunstiaed“ esitlevad Jüri Arrak ja Kai Kask.  
lme Rätsepa „Kuldsed hetked”
lme Rätsepa „Kuldsed hetked”
05.11.2019 kuni 30.11.2019
Jõhvi linnagaleriis eksponeerib esmakordselt Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Tekstiilikunstnike Liidu liige Ilme Rätsep tekstiilinäitust „Kuldsed hetked“.   „Aeg on inimeste leiutatud. Aega võib planeerida, nautida ja kulutada. Ühel päeval saab selgeks, et aeg on hindamatu ja juurde pole seda võimalik osta.   Nii seisangi silmitsi ajaga, tärkavas hommikuvalguses liuglevate udulaamadega kidural maastikul. Vaikus on lõputu, aga see kestab veel mõned hetked. Siis ta tõuseb, nii nagu alati, aastatuhandete jooksul, igal hommikul uuesti. Tontlikult läbipaistmatu maastik ootab hinge kinni pidades, esimeste päikesekiirte - kuldse hetke - saabumist.   Ja ongi jäänud hetked, mis võivad olla imeliselt kaunid, argiselt hallid või lausa tapvalt valusad, kogu rikkus, mis elu jooksul kogutud ja mida keegi võtta ei saa. Ma vajan neid kõiki, et maalida selles ajas ja selles hetkes.
Karel Koplimets ja Maido Juss „Suletud ring”
Esmaspäeval, 04.11.2019 kl 18.00 avavad Karel Koplimets ja Maido Juss Draakoni galeriis näituse „Flat Circle / Suletud ring”. Näitusel eksponeeritud samanimeline videoinstallatsioon käsitleb informatsiooni üleküllusest lähtuvaid küsimusi kaasaja meedias, inimteadvuses ja arusaamades.   Informatsiooni üleküllust seostatakse üksikindiviidi raskusega suurt kogust teavet omastada ning sellest asjakohast eristada. 2016. aastal genereeris inimkond internetis iga päev umbes 44 eksabaiti informatsiooni, ennustatakse, et aastaks 2025 see arv kümnekordistub. Sealjuures toodeti 90% kogu maailmas eksisteerivast informatsioonist viimase kahe aasta jooksul. Igaühel kellel on ligipääs (vabale) internetile, oleks justkui ligipääs lõputule andmehulgale. Elame ajal, kus erinev teave (ja ka tõde) peaks olema kättesaadavam, kui eales varem, kuid paradoksaalsel kombel on reaalsus teistsugune.  
Leonhard Lapini näitus „Noor Lapin“
Leonhard Lapini näitus „Noor Lapin“
01.11.2019 kuni 30.11.2019
1. novembril kell 17.00 avatakse Karksi-Nuia kultuurikeskuses Leonhard Lapini näitus. „Noor Lapin“, kohal viibib ka autor.   Näitus jääb avatuks 30. novembrini.    Lisainfo: Kai Kannistu Karksi-Nuia kultuurikeskuse juhataja Gsm: +372 5198 1363   Karksi-Nuia Kultuurikeskus E-post: kultuurikeskus [at] karksi.ee Viljandi mnt. 1 Karksi-Nuia, 69104 Viljandimaa
Olete oodatud Mariann Kallase näituse „Jagatud mälestused“ avamisele Vabaduse galeriis reedel, 1. novembril kell 17. Näitus on avatud 1. – 20.11.2019.   Mariann Kallas (1949) on üks neist tekstiilikunstnikest, kes on truuks jäänud vanale ja õilsale tehnikale – gobeläänile. Nagu ikka traditsiooniliste tehnikate puhul, võib neist rääkida instrumentalistikast lähtudes: kas inspiratsiooni on saadud lakoonilise, kuid väga mõjusate värvidega aastatuhandete tagustest  kopti vaipadest või gobelääni kõrgajast, mõeldes XVI – XVII sajandi Prantsuse gobeläänimeistrite peale või kuidas seda on edasi arendatud. Aga võib rääkida ka koloriidist lähtudes: Mariann Kallase puhul võib eristada n-ö sinist ja punast perioodi, tänavu on ta üllatuslikult kasutanud ka kollast koloriiti. Kuid nagu pildiliste kujutiste puhul ikka, ei ole sugugi vähema, vaataja tarvis on pigem esmase tähtsusega kujutatav lugu ja loo jutustamisviis.  

Lehed