Üritused

23 kunstniku kehaga seotud kaasaegseid teemasid mõtestav näitus „Keha“ galeriis Seek jõuab finišisse 30. septembril algusega kl 18. Viimase kuraatorituuri viib läbi Annika Haas koos kunstnikega eksponentide seast. Oma teoseid selgitavad Anita Kremm, Anna-Liisa Kree, Natalia Kondratenko, Anna-Maria Vaskovskaja, Mia Mia Felić ja Aasa Ruukel. Keha teema on tänapäeval mitmeti fookuses ja kohati plahvatusohtlik, tunginud jõuliselt poliitikute arsenali. Fotomuuseumi eesmärk pole olnud näitusega siiski poliitilist debatti käima tõmmata, kuid kindlasti arutleda kehaga seotud laias teemade ampluaas, mitte näidata pelgalt vormimänge. 23 kunstniku visuaalsed nägemused pakuvad intiimseid ja õrnu, selgitavaid ja uurivaid vaateid kehalistest kogemustest ja olukordadest kaasajas. Sündmusega sulgeb galerii Seek uksed talvehooajaks. Lõpusündmusel hõigatakse välja järgmise aasta näituse kunstnik. Keha teema-aasta jätkub Fotomuuseumis Raekoja 4/6, kus on endiselt võimalik külastada näitust „Sugu ja lugu“. Lisainfo: Galerii Seek Väike-Pääsukese 5, Tallinn

25.–29. septembrini Portos toimuv BEAST rahvusvaheline filmifestival toob kokku parimad filmid Kesk- ja Ida-Euroopast ning sel aastal on fookusriigiks Eesti.

Tallinna Jaani Kiriku galeriis 2.-28.10.2024 (sissepääs kiriku kõrvaluksest) Avamine kolmapäeval, 2. oktoobril kell 17.00  Marje Taska mitmetahuline sümbolistlik näitus on pühendatud tema sõbrale ja töökaaslasele, meie seast hiljuti lahkunud kuraatorile, ajakirjanikule ja galeristile Reet Varblasele. Avamise rituaalse osa läbiviimisel osalevad bariton Reinhold Rutks ja organist Maris Tammsalu.

Allee galerii 19. september–9. oktoober 2024 Rene Kari (sünd. 1950) näitus „Ahvatlev geomeetria“ esitleb eelkõige kunstniku uusi maale aastast 2024, kuid toob välja ka mõned varasemad teosed. Liites kokku geomeetrilise abstraktsionismi, erootilise maastikumaali ja sürrealismi kogemuse, on Rene Kari sünteesinud talle ainuomase modernistliku käekirja, mis muudab ta unikaalseks ka rahvusvahelises ulatuses.

Näitus avatud kuni 5. oktoober 2024  Eesti kunst 1990ndatel aastatel - lugusid ja tõlgendusi üksikutest näituseteostest lähemalt.  TÄNA FOOKUSES DeStudio ja Herkki-Erich Merila Kirjutab Eero Epner: Fotograafia tegi tähelepanu ja staatuse mõttes läbi vastupidise teekonna võrreldes maalikunstiga. 1980ndatel tegutsesid fotograafid kunstisaalidest väljaspool omaette klubides ning kunstina fotot ei aktsepteeritud. Ent 1990ndatel muutus kõik. Sellel oli palju põhjuseid, kuid peamiselt tuleb esile tõsta DeStudio (Herkki-Erich Merila ja Peeter Laurits) näituseid 1990ndate esimesel poolel. Suurte ja jõuliste töödega esiletõusnud DeStudio ei lähenenud enam kitsalt fotograafiale, vaid pildile kui säärasele ning ajastul, mil kõik oli pidevas muutumises, tõdesid nad, et tervikut enam ei ole. Sel põhjusel ehitasid nad oma töid üles sageli fragmentidest, nende teosed on justkui esmalt kildudeks pihustunud ja siis uues koosluses tagasi kokku kleebitud. Lõhenesid mitte ainult pildid, vaid ka identiteedid – DeStudio üks tuntumaid töid kujutab Merila ja Lauritsa autoportreed, ent tervikliku näo asemel näeme killustunud kollaažmina.

Laupäeval, 21. septembril 2024 on viimane võimalus ära vaadata Voronja XI suvehooaja näitus „Tulevikuvaated“. Lisaks paadikuurile ja saunamajale, on esimest korda peale pandeemiat avatud ka elumaja, kus galeristid Kaili Kask ja Raul Oreškin eksponeerivad Voronja kunstikogu. „Voronja kunstikollektsioon on tekkinud spontaanselt ja emotsionaalselt,” selgitavad galeristid, lisades, et osa teoseid on pärit varasematelt näitustelt, mõni ostetud, mõned kingitud ja osa laekunud lausa läbi gerilja-aktsioonide. Galeristide sõnul võib kunstikogu esmapilgul tunduda eklektiline, kuid see moodustab siiski visuaalselt tervikliku narratiivi, kandes edasi erinevaid lugusid, mis on seotud galerii üheteistkümne tegutsemisaastaga.

Kolmapäeval, 25. septembril kell 18 toimub näitusel „Kahekõne värvis” vestlusõhtu, kus proovitakse sõnastada sõnastamatut ehk tõlkida kahekõne värvist kahekõneks sõnas. Vano Allsalu ja Liisa Jugapuu kunstilise koosolemise taustal võetakse ootuspäraselt vestlusteemade keskmesse nii maal ja värv kui ka proovitakse minna materiaalsest sügavamale – äkki isegi tabada maalikunsti metafüüsikat. Vestlust juhib kunstiteadlane, kriitik ja kuraator Aleksander Metsamärt. *

20.septembril kell 15.00 toimub ringkäik Mark Soosaarega aktinäitusel „Mees ja naine“. Sissepääs muuseumipiletiga.

Laupäeval 21. septembril kell 13.00 toimub Asuküla seltsimajas kunstnikuvestlus näitusel „Tuultele avatud“. Kunstniku Riin Palloniga vestleb kirjanik ja filmirežissöör Kadri Kõusaar.  FB sündmuse leiad siit: https://www.facebook.com/events/435748312856224 Kell 15.00–16.30 toimub Asuküla seltsimajas Krokii joonistamine. Sobib igal tasemel joonistajale. Olemas on paberid, joonistusalused, pliiatsid, söed jms. Võib ka oma vahendid kaasa võtta. Joonistamine toimub modelli järgi, 10 ja 15 minutilised krokiid. Vaba joonistamine, otsest juhendamist ei toimu. Tasuta.

TLÜ Akadeemilises Raamatukogu galeriis (Rävala pst 10) 18.09 -11.10.2024 Rene Haljasmäe ja Tarrvi Laamann on kasvanud Nõmme mändide all ja lapsepõlvest saati sõbrad, Eesti Kunstiakadeemia kunstimagistrid ja rahvusvaheliselt tuntud loovisikud. Loomingulist koostööd alustasid kunstnikud aastal 2000, mil rahvusvahelisele köitenäitusele „Scripta manent II“ sai D. Kareva ja J. Kaplinski luulekogumikele loodud haruldane sisu ja vorm – kehatrükk suruti intiimselt sisulehtedele, kristallkaantesse vormusid käed ja nägu. Tarrvi on oma hinge andnud puulõiketehnikale ja on ekspert selles vallas. Tema eesmärk on: „Kuidas saavutada minimaalse vahenditega maksimaalne tulemus?“ Ekspressiivse kunstnikuna on tema looming mitmekülgne, kirgas ja värviküllane. Rene seikleb vanaraamatus ja leiab inspiratsiooni ajaloolistest köidestruktuuridest kasutades kaasaegseid materjale.