Üritused

Omaalgatuslik haridus, kollegiaalne tugi ning kaks algatust, mis alates sügisest 2020 nende märksõnade egiidi all on tegutsenud – proloogkool ning “Kaasteeliste” programm. Aeg on avalikuks tutvustuseks ja esimesteks kokkuvõteteks!   Oma kogemusi jagavad nii proloogkooli programmis osalenud Anna Kaarma, Sille Kima, Piibe Kolka, Krista Mölder, Jane Remm, Mart Vainre, Ingrid Ruudi, Kai Lobjakas ja Maarin Mürk kui ka “Kaasteeliste” programmi osalejad. Modereerivad Maarin Mürk ja Laura Toots.   *****   proloogkooli esimese aasta kokkuvõtted:

Kutsume osalema galerii Metropol 6m2 ühisnäitusel “GLOBAL HAPPINESS ”, mille avamine leiab aset ühes piduliku perfokate-muusikaõhtuga 9. märtsi tegevuskunstifestivalil, mis õnneks vaid kümnepäevase viivituse tõttu, toimub sel aastal 19. juunil algusega kell 18:00 9. märtsi tegevuskunstifestival on Taave Tuutma algatusel korraldatav kunstisündmus, mis on järjepidevalt toimunud alates aastat 1996. Igakordselt on festivalil olnud pealkiri või teema, mille ümber on koondunud näitused, performance’id, luuletajate ning muusikute esinemised ja palju muud kirevat.

Kunstnikud: Camel Collective, Cloe Jancis, Hana Miletić, Karl Pärsimägi, Killu Sukmit, Diana Tamane, Asta Vender, Pille-Riin Vihtre    Kuraator: Laura Toots   Näituse avamine toimub 4. juunil kell 18:00   Näitust „Kaugete meelte kuma“ on vorminud viimase pooleteise aasta vältel toimunud muutused EKKMi sees ja ümber, samuti mõtisklused ühiskondlikust väärtustajust ning teemadest nagu kasinus, unarus ja hoolitsus. Mida mäletatakse, mis unustatakse ning mis saab kunstiajalukku kirjutatud?    Näitusemaja, mis on oma elu jooksul läbinud järjepidevalt parandustöid ja ruumilisi uuendusi, on sellele vaatamata väsinud ja pragunev.

Neljapäeval, 10. juunil kell 18–20 Zoomis   Registreeri end veebiseminari osalejaks hiljemalt 9. juunil siin: https://forms.gle/CLnZsjFiDd5tPQiJ7.    Seminar on inglise keeles. Zoomi lingi saadame e-mailile paari päeva jooksul pärast registreerimist.   Kuidas on seotud Aleksandra Kollontai, Kreenholmi vabrik Narvas, kaasaegne feministlik kunst ja töölisnaiste ajalugu Eestis?   Aleksandra Kollontai on kirjeldanud 1896. aasta külaskäiku Kreenholmi Manufaktuuri olulise „pöördepunktina“ tema elus. Kreenholm oli toona üks Vene impeeriumi suurim ja moodsaim tekstiilivabrik. Manufaktuur andis tööd umbes 7000 inimesele, kellest enamik olid naised.

Keilas, Harju Maakonnaraamatukogus avati kunstnik Mall Metsa maalinäitus. Eksponeeritud on õli- ja akvarellmaalid mitmetest aastatest. Näitus on avatud juuni lõpuni.   Lisainfo: Harju maakonnaraamatukogu Ehitajate tee 1, Keila, Harjumaa Tel: +372 675 5730 E-post: laenutus@hcl.ee E–R 10.00–18.00

Eesti Tekstiilikunstnike Liit kutsub 7. juunil kell 18 ARS Kunstilinnakusse 2020. aasta loominguliste saavutuste eest preemia pälvinud autorite tunnustamisele ning väljaande TEGIJAD esitlusele.   Preemia Aasta Tekstiilikunstnik 2020 laureaat on Ülle Saatmäe, preemia Aasta Noor Tekstiilikunstnik 2020 laureaat on Karl-Artur Korsar ning tunnustuse Aasta Tekstiilitegu 2020 pälvis Marju Raabe. Źürii koosseisu kuulusid Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi direktor ja disainikogu kuraator Kai Lobjakas (žürii esinaine), Aasta Tekstiilikunstnik 2019 Krista Leesi, Aasta Noor Tekstiilikunstnik 2019 Maryliis Teinfeldt-Grins, sisearhitekt Andres Labi, Eesti Kunstnike Liidu president Elin Kard, kunstiteadlane Vappu Thurlow ning disainikriitik Karin Paulus. Täpsemalt saab 2020.

Tallinna vanalinnas Grusbeke taguse torni linnamüüri sees asuvas kabelis Laboratooriumi tänav 33 on avatud väike kammerlik näitus „Püha nõu“. Ehete, esemete ja objektide autorid on Kunstiakadeemia eri aegadel lõpetanud kunstnikud Kai Koppel, Julia Maria Künnap ja Kadri Mälk. Koppel eksponeerib ekspressiivseid tumedatoonilisi klaasskulptuure-objekte, Künnap hõbedast kannelaabreid ja kivist graveeritud sõrmuseid ning Mälk erinevaid ikoonilis-maagilise taustaga ehteid.   Näitus jääb avatuks 20. juunini 2021, kolmapäevast pühapäevani kell 12–18.   Omaette vaatamisväärsus on intiimne väike kabel, mille alles hiljuti renoveeris palvelaks isa Anatoli Ljutjuk abilistega.  

Alates 10. juunist on Galerii Mihhailis avatud grupinäitus „Argimõtete märjad südamikud“. Näitusel osalevad Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistrandid Anna Mari Liivrand, Heli Haav, Junny Yeung, Maryliis Teinfeldt-Grins ja Sophie Durand. Rändav korterigalerii Mihhail asub näituse raames aadressil Pae tänav 57–39, Tallinn ning näitust saab külastada kokkuleppel.   Näituse „Argimõtete märjad südamikud“ lähtekohaks on ühelt poolt keskkonnateadlik tänulikkus veekogude kui liigirikaste elukeskkondade eest. Teisalt on näituse algimpulsiks posthumanistlik arusaam inimesest kui veelisest olendist, kelle elu on veest sõltuv sünnist surmani. Näitusel kohtuvad viis kunstnikku, kelle teoseid seob ühine kujund—kõik tööd osutavad mõne veekogu või vedeliku kaudu isiklikele mõtetele ning tunnetele, mis on seotud enesehoole eri aspektidega, nagu toimetulek emotsionaalsete raskustega, naudingud, argirituaalid ning kehaline tajuilm.

Tartu Kunstimuuseumil on hea meel tuua publikuni tekstiilikunstniku ja -disaineri Krista Leesi isikunäitus „Verbarium“. Publiku ees laotub laiali eeskätt Tartust, ent ka Pariisist, Prantsusmaast ja pisut ka Tallinnast inspireeritud mustrimaailm.   Krista Leesi loomingut iseloomustab mäng sõnadega – keele ja silmaga nähtava põnev ühendamine. Tuttavad objektid, pildid ning keskkonnad saavad Leesi sekkumisel uue ja teravmeelse tähenduse. Näitusel leiavad nutika tõlgenduse viltune maja ehk Barclay de Tolly maja, tartulikud kahekorruselised kuurid ehk kallereid, Tartu ja Pariisi grafiti liiklusmärkidel ja palju muud siin-seal linnaruumis leiduvat.    Näituse kuraator Joanna Hoffmann nendib: „Olen alati imetlenud Krista Leesi oskust ühendada tekstiilikunsti ajaloolisi võtteid ja praktikaid erinevate materjalide ning kaasaegsete ideedega.

28. mail kell 16.00 avame Kuressaare Raegaleriis Külliki Järvila graafikanäituse „Sinilinnuvägi“.   Külliki Järvila on sündinud 1954. aastal Tallinnas. 1980. aastal lõpetas ta Eesti Kunstiakadeemia (ERKI) ning alustas näitusetegevust 1985. Nüüdseks on näituseid kogunenud üle seitsmekümne, neist umbes pooled Saaremaal, välisnäitusi ligi 20. Külliki Järvila on Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Vabagraafikute Ühenduse liige. 1983. aastast peab ta oma kodusaareks Saaremaad.