Üritused

„Kunstnike kriisikeskus“ põimub lahti ARS Kunstilinnaku Projektiruumis (loe: vastuvõturuumis) 2.-9. juuli toetamaks elu hammasrataste vahele jäänud ning Pegasuse kabjahoopide alla jäänud kunstihingesid. Läbimõeldud istekohtade paigutus hoiab eemale kunstiürituste ülepakutud peenutseva ebamugavuse, lisaks sellele leevendab pehme valgus häbi tundva kunstniku ning tema piinliku kunstitöö ebatäiuslikkust. „Kunstnike kriisikeskus” on Läti kunstnike Ieva Kraule-Kūna ja Elīna Vītola koostööprojekt, mis võtab enda hõlma alla kunstimaailma poolt ära põlatud teosed. Projektis lööb kaasa kunstnik Darja Melnikova.   Näitus jääb avatuks 9. juulini.   2.-30.

Tallinna Biennaal kutsub osa saama kõige uuemast kaasaegsest kunstist. Sel aastal esmakordselt toimuva suursündmuse eesmärk on anda värske ülevaade kunstnike loomingust, kus vajadus katsetamise ja väljenduse järele võidutseb soovi üle olla täiuslik või õige.   Biennaal esitleb julgelt kaasaegse kunsti kirkalt säravaid pärle ja kõnekat loomingut, mis ei pruugi alati näitusesaali jõuda. Nii võid biennaali sündmustelt leida kunstiloomingut, mis on toores ja viimistlemata, vaba piirangutest, ning mõjub just seepärast kui sõõm värsket õhku. Biennaal julgustab kunstihuvilisi küsima, uurima ja tundma ning aktsepteerima viimistlemata ja senitundmata tegelikkust.   Esmakordselt toimuva Tallinna Bienaali eelkäija on mitmel eelneval aastal publikumenu nautinud kunstifestival Tallinn Art Week.

„Naine&Naine“ Pärnu Linnagaleriis Raekojas (Uus 4, Pärnu), 27.06 kell 16:00   Illusia Juvani „Nemad. Neid. Nende: Mittebinaarne esteetika“ Pärnu Linnagalerii Kunstnike Majas (Nikolai 27, Pärnu) 27.06 kell 17:00    Pärnu Kunstisuvi on suurte traditsioonidega festival — esimene Kunstisuvi toimus 1995. aastal ning nende pikkade aastate jooksul on kunstisuvel osalenud suur osa Eesti kunstimaailma suurkujudest. Ka tänavused näitused kannavad seda traditsiooni uhkelt edasi, kuid seda pisikeste kõrvalepõigetega. Esmakordselt saab Kunstisuve programmi kuuluma ka ühe väliskunstniku isiknäitus.   Kunstisuve egiidi all toimub Pärnu Linnagalerii kahes näitusesaalis kaks suur  näitust — grupinäitus „Naine&Naine“ ning  2018. aastal Soome parimaks nooreks kunstnikuks pärjatud Illusia Juvani isiknäitus „Nemad. Neid. Nende“.

Filigraanimeister Aino Kapsta isikunäitus AEG on A-galerii Seifis avatud alates reedest, 27. juunist kuni 18. juulini 2020.   „Minu näitus on läbilõige sellest, millised mõtted on saatnud mind tegeledes oma armastatud filigraantehnikaga, mille juurde jõudsin juba aastakümneid tagasi. Olen leidnud ennast alustamas tööd südamikust, liikudes servade poole ja iseenda üllatuseks avastanud, et tegemist on omamoodi mandalaga. Iga elemendi ja detailiga olen sinna sisse pannud häid mõtteid. Selle näituse tegemine kujunes mulle omamoodi teraapiaks: tundsin sügavat sisemist rahu ja kogesin kõikehõlmava rõõmu helget seisundit.   Näitus koosneb kolmest eraldiseisvast kooslusest: prossid, ripatsid ja kaelaehted.

Merle Kannus „Eelaeg“ Pildid Priisli külast Näitus Amandus Adamsoni muuseumis 1.07-9.08. 2020   Aeg enne kõike järgnevat. Olen väike ja suhtlen rohkem asjade kui inimestega. Asjad on huvitavad, värvilised, kombitavad ja lõhnavad. Taevas on suur. Pimedus on hirmus. Taimed on igasugused. Inimesed on keerukad. Ma püüan neid jäljendada - tahan ju ka inimene olla - aga alati ei kuku väga hästi välja. Onu teeb lolli nalja, mina ahvin järele, tulemus on topelt totakas. Elame linnaservas, mis hiljuti oli küla, ja pole sest ajast palju muutunud. Suvel sõidame mere äärde vanaema juurde.

Reedel, 19. juunil, avas Eesti Suursaatkond Poolas Plocki linnagaleriis Eesti kunstnike näituse „Salaelud“ („Secret Lives“) Näituse jääb avatuks kuni 23. augustini.   Näitust „Salaelud“ võib võtta kui ühte grupinäitust, aga pigem on tegemist ühisnimetuse all eksponeeritavate väikeste iskunäitustega.   Mis neid viite kunstnikku - Regina Lukk-Toompere, Kadi Kurema, Jüri Mildeberg, Urmas Viik, Viive Noor - ühendab? Kõigepealt see, et kõik viis kuuluvad Eesti nimekamate illustraatorite hulka ja on oma valdkonnas rahvusvaheliselt tuntud nimed. Teiseks see, et kõik tegelevad lisaks illustreerimisele ka mitmete muude kunstivaldkondadega (maalivad, tegelevad vabagraafika ja fotograafiaga, loovad objekte ja pisiplastikat, kujundavad raamatuid). Vanusevahe jääb enam-vähem 10 aasta sisse ja lisaks professionaalsetele suhetele ühendavad neid kunstnikke omavahel ka sõbrasuhted.

Reedel, 26. juunil kell 16.30 avatakse Raegaleriis tuntud ja tunnustatud eesti kunstnike Mare Vindi (1942-2020)  ja Andres Toltsi (1949-2014) näituse. Näitus „Ajalik ja ajatu II“  toob vaatajateni tuntud kunstnikest abielupaari Mare Vindi ja Andres Toltsi loomingu paremiku, kuhu kuulub nii klassikasse kuuluvaid teoseid kui ka neid, mida laiem kunstipublik pole ühtse tervikuna harjunud koos nägema. Näituse kuraator Erkki Juhandi, kes korraldab teistkordselt kunstnikest abielupaari ühisnäitust teab, et Mare Vint ja Andres Tolts pole Eestis palju  ühisnäitusi korraldanud. Nende esimesest näitusest kirjutades alustas Juhandi sõnadega:  „ Käesolev näitus on kokku lepitud ajal, kui kunstnik Andres Tolts veel elas…“ Üsna sarnaste  sõnadega peab ta alustama ka seekord:

Haus Galerii rõõmustab abstraktse kunsti austajaid – meie juures on avatud Jaanika Peerna ja Siim-Tanel Annuse loomingut sünteesiv näitus „Ümber suunatud lend“. Väljapanek on satelliidiks Tallinna Kunstihoone tänavusele kevadnäitusele, kus Haus Galerii esindab just neid kahte kunstnikku.   Haus Galerii annab võimaluse nii Siimu kui Jaanika töödesse põhjalikumalt süveneda. Lummavaid saalivaateid saate näha siin (link fotogaleriile).

26.06.2020 – 10.09.2020   klaasikunstnikud Maarja Mäemets, Rait Lõhmus   Koostöös Barrakuuda Sukeldumisklubi ja Rummu Seikluskeskusega avavad vabasukeldumise taustaga klaasikunstnikud Maarja Mäemets ja Rait Lõhmus 2020. aasta suvel Rummu karjääri veepõhjas unikaalse klaasikunsti näituse  v e e  a l l  k u u  p e a l, mis oma tavatus keskkonnas tõotab tulla seni Eestis, aga ka maailma kontekstis erakordne. Rummu karjäär, mille selge vesi ning avastamist pakkuv veepõhi on üha enam tuntust kogumas nii Eestis kui väljaspool, on justkui veealune muuseum, mis lihtsalt hüüab terviklikuma näituse järgi.

Näituse pealkiri on komponeeritud kahe maali pealkirjast nii, nagu näituse plakatki. Kui üldse abstraktse kunsti puhul peab mingeid otseseid tähendusi lahti seletama, siis ilmselt ainuõige on seda teha kunstniku vaadetest ja elust lähtuvalt. Eks kunst ole eluga otseselt seotud isegi siis, kui inimese elu on hea kunsti kestvusega võrreldes lühike.   Näitusel on maale, mis on inspiratsiooni saanud nii sise- kui ka välisilmast. Iga teose puhul on mõjutus tulnud väljastpoolt, saanud oma muundatuse autori kogemustest, meelest ja taotluslikest n-ö väe võimuga toimetamistest ning jõudnud tulemuseni esiti hoogsalt ja südamega tööd tehes, edasi pilti mõistusega analüüsides. Maalidelt vaatab vastu loodus ja milliseid seisundeid see loob inimese sees, põgenemisteed ei ole ka kogemuslikest tunnetest.  Iga pildi pealkiri avab pisut maali, samas pole autor tahtnud kõike lõpuni ära öelda.