Üritused

Lääne-Harju Kultuurikeskuse Klooga majas avaneb 3. mail 2021 Mirja-Mari Smidt' i ,s. 1977, värvi-, rõõmu- ja pihtimusterohke näitus „Hinge magus sädelus”. Mirja-Mari Smidt on Tallinna päritolu kunstnik, kelle eluliin on tugevalt seotud Treppoja ja Laulasmaaga.   Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias graafikat, kaitsnud magistrikraadi interdistsiplinaarsetes kunstides*(2002) ning töötanud nii õpetaja, tõlkija kui vabakutselise kunstnikuna. Nooruses ekraanikunstiga (22 vanasõna, Vöörifiguur, Nimeta, Töö jpt) silma paistnud kunstnik on aja möödudes süüvinud rohkem hingeteemadele ja identiteediotsingutele läbi erinevate loomevaldkondade. Ta on andnud tunde nii Eesti Kunstiakadeemias, Kunstimuuseumis kui Tallinna lasteaedades.   Mirja-Mari armastab kokku segada kokku eri maalitehnikaid, kollaazhi, graafikat ja joonistust.

Alates esmaspäevast on võimalik taas külastada EKL galeriisid. Vabaduse galeriis on avanemas Enn Põldroos näitus „Murdejooned“. Hobusepea galeriis jätkub Ann Pajuvälja ja Misa Asanuma ühisnäitus „Kevad ekspress“, Draakoni galeriis Raul Kelleri isiknäitus „Ideaalmaaillmad“ ja Hop galeriis Kärt Ojavee näitus „Episoodid 1,2,3 ja 8“.   EKL galeriides kehtib riigi poolt kehtestatud 25% ruumide täituvuse nõue ja siseruumides maski kandmise kohustus ning 2+2 nõue.   Enn Põldroos „Murdejooned“ Vabaduse galeriis. Väljapanek koosneb perioodil 2019–2021 valminud teostest, kus kunstnik on ühendanud maalikunsti digitaalse töötlusega. Näitusel mõtiskleb Enn Põldroos piirisituatsioonide tekkimisest inimeste sisemaailmas: „Mind on hakanud huvitama kujutluspilt, mille kohaselt iga mõte, toiming või seisukohavõtt sisaldab endas juba algusest peale vältimatult ka oma vastandit.

Pärnu Linnagalerii Kunstnike maja Nikolai tn. 27   Mara Ljutuk Isiknäitus „MÄLU“ Näitus toimub 04.05.-15.05.2021 Pärnu Linnagaleriis Raekojas Uus tn.4   Benjamin Phillips Nozdrachev Isiknäitus "New Anti-Painting" /  „Uus antimaal“ Näitus toimub 04.05.-08.05.2021

Rüki galeriis on neljapäevast, 6. maist avatud Tiit Pääsukese näitus „Härjad rukkis ja muud“, kus esitletakse kunstniku värskemat loomingut. Mõned maalid jõuavad Viljandisse Tartust, kunstniku suurelt ülevaatenäituselt, kuid lisaks eksponeeritakse uusi töid, mis on loodud Viljandi näitusele.   „Galerii nimi Rüki ja minu isa-ema kodulinn Viljandi inspireeris mind kohe, mind, kes ma mõnegi härjamaali ja muu loomapildi teinud olen. Nii sai justkui iseenesest näituse nimeks “Härjad rukkis ja muud”. Nagu ikka vana tuntud Pääsuke, leidub maalidel oodatud ja ootamatuid värvikokkupanekuid ning kooskõlastamata kooskõlasid. Sisuks tsitaadid, katked ja kordused iseendalt, samuti müüdid ja isiklikud läbielamised. Härjad ja muud. Mis see muu on, selgub näitusel,“ kommenteerib Tiit Pääsuke oma väljapanekut.   Tiit Pääsuke (s. 1941) on Eesti maalikunsti üks juhtfiguure, õppis Tartu Kunstikoolis ja Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis.

Kolmapäeval, 05.mail kell 17.00 avatakse viie EKL ja ETeKL tekstiilikunstniku näitus „Õhus ja vees”.   Näitus  „Õhus ja vees“ on sündinud tekstiilikunstnike Ainikki Eiskopi, Anne Tootmaa, Merike Roodla, Sigrid Huiki ja Sirje Raudsepa armastusest siidimaali erinevate võimaluste ja tehnikate vastu ja on kummardus kevadise looduse eripära tähelepanekutele linnuriigis ja veemaailmas. Enamik näitusetöid on valminud sellel kevadtalvel – tunda on igatsust värvide ja looduse lopsakuse järele.   Ainikki Eiskopi kangad pakuvad äratundmisrõõmu looduses uitajatele. Anne Tootmaa tundlik maalitehnika lummab koloriidi ja meeleoluga. Merike Roodla tööd on maalilised ja voolava joonega. Sigrid Huik rõhutab läbi selgete ja tugevate kujundite oma lugu, mis lähemalt vaadates on läbitöötatud ja peen. Sirje Raudsepa hea värvitunnetuse ja kompositsiooniga tööd on kui väga terviklik järjejutt.

Harva on võimalust näha nii läbivat vaadet tänini tegutseva graafiku töisse. Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumis on alates 7. maist 2021 üleval Tõnis Laanemaa teosed aastaist 1960 kuni 2021 – läbi kogu elu. Tema looming on kui tuli ja vesi – kaks vastandit nagu Tootsi punaseks aetud ahjuroop ja jääkülm tiigivesi Teele uiskude all.   Tõnis Laanemaa näitus Palamusel avaneb seekord erilise kogunemise või avamiseta – teadagi miks: 25%, 2+2!   Tõnis on pärit Tartu külje alt Külitsest, sündis 1937, lõpetas 1957 Tartu Kujutava Kunsti Kooli (Pallase) maalija ja kunstipedagoogina, oli kuni 1961 Alatskivil joonistusõpetaja ning sai 1966 Eesti NSV Riiklikust Kunstiinstituudist diplomi graafikuna. Praegu peab ta kunstistuudiot oma Vabaduse platsi ateljees, olles juhendanud juba ligi 30 aastat õpilasi joonistamises, kompositsioonis ja maalis. Mõnedki on sealse erastuudiumi järel edukalt läbinud Kunstiakadeemia ja saanud säravateks loojateks.

Alates esmaspäevast, 3. maist on Vabaduse galeriis vaadata Enn Põldroosi digimaalide näitus „Murdejooned“. Väljapanek on avatud kuni 26.05.2021.   Enn Põldroos (1933) tuli eesti kunsti 1950ndate lõpul, tema esimene isikunäitus oli 1966. aastal Tallinna Kunstihoone galeriis (siis Kunstisalong) ja ka nüüd, enam kui 60 aastat hiljem, ei ole tema loomingus ei väsimuse ega ka enesekordamise märke. Vabaduse galerii näitus koosneb eranditult uutest, paari viimase aasta jooksul (2019 – 2021) valminud töödest, kus kunstnik on, nagu ta viimasel ajal ikka on teinud, ühendanud maalikunsti digitaalse töötlusega: maalid on valminud spetsiaalsel kuvaril ning siis prinditud lõuendile. Igale tööle on määratud maksimaalne paljundamistiraaž – kahes kuni 25 eksemplaris  –  ja individuaalne järjekorranumber, mis on koos autori signatuuriga ära toodud teosele lisatud sertifikaadis. 

Alates 3.

Tänapäeval võib jääda mulje, et teadus suudab vastata kõikidele küsimustele. Kunst aga võib mõnikord vastata küsimustele, mida keegi pole veel taibanudki küsida. Kui kunst ja teadus kokku panna, tekib soodsates oludes keeris, mis muudab läbivalt vaimset kliimat ja tõukab troonilt kinnistunud mõttemustreid. Nii on 26.-28. augustil Viinistu kunstisadamas toimuva Biotoopia konverentsi alusideeks algatada värskeid koostöövorme just kunstide, teaduse ja biosfääri vahel. Mõttega kutsuda esile ideid, mis avaldavad positiivset mõju 21. sajandi ajakohaste keerdsõlmede lahendamisel nagu kliimamuutus, ökosüsteemide laastamine ja eirava inimkesksuse faktorid.    Toetudes konverentsi teoreetilistele lähtekohtadele on Biotoopia kunstiprogramm samuti kureeritud koos kunstnikutega, kelle looming on pikaajaliselt keskendunud looduslike ja inimlike koosluste kokkupuute temaatikale, keskkonna probleemidele ja posthumanistlikule eetikale. Biotoopia kunstnike lähenemine on analüütiliselt mõtestav, sekkuv ja provotseeriv.

TantsuRUUMi uurimusliku sarja „Dramaturgia võimalused ja võimatused tantsukunstis“ hooaja viimane kohtumine toimub veebis!   L 8. mai ~ kell 11-14 lektor MERIKE ESTNA   Aeg-ruumiga tegelevatel kunstižanritel tuleb tihti kokku puutuda dramaturgia mõistega, kuid kas iga valdkond saab antud mõistet üheselt kasutada? Eesti teatripraktikas on dramaturgia üks hägusemaid mõisteid, olles suuresti seotud kirjaliku näidenditeksti dramaturgiaga. Teatril ja tantsul on palju ühist, aga on ka palju spetsiifilisi erisusi.