Üritused

Kolmapäeval, 05.mail kell 17.00 avatakse viie EKL ja ETeKL tekstiilikunstniku näitus „Õhus ja vees”.   Näitus  „Õhus ja vees“ on sündinud tekstiilikunstnike Ainikki Eiskopi, Anne Tootmaa, Merike Roodla, Sigrid Huiki ja Sirje Raudsepa armastusest siidimaali erinevate võimaluste ja tehnikate vastu ja on kummardus kevadise looduse eripära tähelepanekutele linnuriigis ja veemaailmas. Enamik näitusetöid on valminud sellel kevadtalvel – tunda on igatsust värvide ja looduse lopsakuse järele.   Ainikki Eiskopi kangad pakuvad äratundmisrõõmu looduses uitajatele. Anne Tootmaa tundlik maalitehnika lummab koloriidi ja meeleoluga. Merike Roodla tööd on maalilised ja voolava joonega. Sigrid Huik rõhutab läbi selgete ja tugevate kujundite oma lugu, mis lähemalt vaadates on läbitöötatud ja peen. Sirje Raudsepa hea värvitunnetuse ja kompositsiooniga tööd on kui väga terviklik järjejutt.

Harva on võimalust näha nii läbivat vaadet tänini tegutseva graafiku töisse. Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumis on alates 7. maist 2021 üleval Tõnis Laanemaa teosed aastaist 1960 kuni 2021 – läbi kogu elu. Tema looming on kui tuli ja vesi – kaks vastandit nagu Tootsi punaseks aetud ahjuroop ja jääkülm tiigivesi Teele uiskude all.   Tõnis Laanemaa näitus Palamusel avaneb seekord erilise kogunemise või avamiseta – teadagi miks: 25%, 2+2!   Tõnis on pärit Tartu külje alt Külitsest, sündis 1937, lõpetas 1957 Tartu Kujutava Kunsti Kooli (Pallase) maalija ja kunstipedagoogina, oli kuni 1961 Alatskivil joonistusõpetaja ning sai 1966 Eesti NSV Riiklikust Kunstiinstituudist diplomi graafikuna. Praegu peab ta kunstistuudiot oma Vabaduse platsi ateljees, olles juhendanud juba ligi 30 aastat õpilasi joonistamises, kompositsioonis ja maalis. Mõnedki on sealse erastuudiumi järel edukalt läbinud Kunstiakadeemia ja saanud säravateks loojateks.

Alates esmaspäevast, 3. maist on Vabaduse galeriis vaadata Enn Põldroosi digimaalide näitus „Murdejooned“. Väljapanek on avatud kuni 26.05.2021.   Enn Põldroos (1933) tuli eesti kunsti 1950ndate lõpul, tema esimene isikunäitus oli 1966. aastal Tallinna Kunstihoone galeriis (siis Kunstisalong) ja ka nüüd, enam kui 60 aastat hiljem, ei ole tema loomingus ei väsimuse ega ka enesekordamise märke. Vabaduse galerii näitus koosneb eranditult uutest, paari viimase aasta jooksul (2019 – 2021) valminud töödest, kus kunstnik on, nagu ta viimasel ajal ikka on teinud, ühendanud maalikunsti digitaalse töötlusega: maalid on valminud spetsiaalsel kuvaril ning siis prinditud lõuendile. Igale tööle on määratud maksimaalne paljundamistiraaž – kahes kuni 25 eksemplaris  –  ja individuaalne järjekorranumber, mis on koos autori signatuuriga ära toodud teosele lisatud sertifikaadis. 

Alates 3.

Tänapäeval võib jääda mulje, et teadus suudab vastata kõikidele küsimustele. Kunst aga võib mõnikord vastata küsimustele, mida keegi pole veel taibanudki küsida. Kui kunst ja teadus kokku panna, tekib soodsates oludes keeris, mis muudab läbivalt vaimset kliimat ja tõukab troonilt kinnistunud mõttemustreid. Nii on 26.-28. augustil Viinistu kunstisadamas toimuva Biotoopia konverentsi alusideeks algatada värskeid koostöövorme just kunstide, teaduse ja biosfääri vahel. Mõttega kutsuda esile ideid, mis avaldavad positiivset mõju 21. sajandi ajakohaste keerdsõlmede lahendamisel nagu kliimamuutus, ökosüsteemide laastamine ja eirava inimkesksuse faktorid.    Toetudes konverentsi teoreetilistele lähtekohtadele on Biotoopia kunstiprogramm samuti kureeritud koos kunstnikutega, kelle looming on pikaajaliselt keskendunud looduslike ja inimlike koosluste kokkupuute temaatikale, keskkonna probleemidele ja posthumanistlikule eetikale. Biotoopia kunstnike lähenemine on analüütiliselt mõtestav, sekkuv ja provotseeriv.

TantsuRUUMi uurimusliku sarja „Dramaturgia võimalused ja võimatused tantsukunstis“ hooaja viimane kohtumine toimub veebis!   L 8. mai ~ kell 11-14 lektor MERIKE ESTNA   Aeg-ruumiga tegelevatel kunstižanritel tuleb tihti kokku puutuda dramaturgia mõistega, kuid kas iga valdkond saab antud mõistet üheselt kasutada? Eesti teatripraktikas on dramaturgia üks hägusemaid mõisteid, olles suuresti seotud kirjaliku näidenditeksti dramaturgiaga. Teatril ja tantsul on palju ühist, aga on ka palju spetsiifilisi erisusi.

Meistrite Hoovi galerii 05.05.- 05.09.2021.   Puu. Elu, arengu ja järjepidevuse sümbol. Olen kasutanud puumotiivi nii arhitektina projekte joonistades kui ka hiljem ehtekunstnikuna oma ehteloomingus. Sellel näitusel on eksponeeritud ligi 50 ehet ja komplekti, kus peaosa on puul. Vanimad neist ehetest valmisid 1989 isiknäitusele A.Tillander´i galeriis Helsingis ja viimased mõned nädalad tagasi. Kasutades erinevaid looduslikke materjale nii hõbedas kui kullas, on eesmärgiks olnud alati esteetiliselt kaunis ja praktiliselt kantav ehe. Loodus on parim kunstnik ning mina püüan sellele oma oskuste ja erinevate tehnikatega anda lisaväärtust uute kompositsioonide loomisel.   Jaan Pärn   Lisainfo: Meistrite Hoov E-post: info@hoov.ee Vene 6, Tallinn

EKKMi näitusemaja muutub ajutiselt kunstiteoste hoidlaks, mida saab külastada vaid juhitud ekskursioonil   Reskriptitud EKKMi kogude külastused kestavad 4. maist kuni 16. maini   Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) 2021. aasta avaprojekti „Reskriptitud EKKMi kogude külastus“ raames muutub näitusemaja hoidlaks ning ringkäike EKKMi kunstikollektsiooni juhatab produktsiooniplatvorm Reskript (Maarin Mürk ja Henri Hütt).    EKKM on kunstiasutus, mis, võtnud omale muuseumi nime, tegeleb pidevalt ka selle nime taga asuva institutsiooni taas- ja ümbermõtestamisega. Nagu muuseumile kohane, omab EKKM kunstiteoste kogu, mis on olnud osa EKKMi tegevusest juba 2007.

Tallinna Jaani kiriku galerii

Esmaspäevast, 3. maist on Tartu Kunstimaja suures saalis avatud Krista Mölderi isikunäitus „Sinilind. Teisele minale“.   Fotograafia piirid kehtestab inimsilma nägemisvõime. Mölder mängib nende piiridega, katsub neid, nagu jalg katsub vett: sellesse sisenedes, sellel end ümbritseda lastes. Vesi on leige, enam-vähem kehatemperatuuril, mistõttu piiri ületamine, keskkonnavahetus, on vaevu tajutav. Võimatu öelda.   Valgusest, fotograafia vahendist, on kunstnik teinud endale ainese. Traditsiooniline aines, objektid, pinnad ja vormid, tihke mateeria, mis valgust värvitoonides peegeldab, on siin loobunud vastupanust – nagu veepind, mida jalg tahab katsuda.  Uduvine, päikesehelgid ja vesi; valged seinad ja klaas; liblikate kiletiivad ja tuuleõhk avatud aknast – valgus läbib seda kõike, valgus on kõige selle põhjas. Ta on ilus nagu surm.