Näitus SKULPTOR TÕNU MAARAND 3.-27.04.2019 Disaini- ja Arhitektuurigaleriis
Pärnu maantee 6, Tallinn.
Avamine 2. aprillil kl 17.00
Tõnu Maarandi monumendid on meedias kajastust leidnud peamiselt nende aastatepikkuse kohalepaigutamise epopöa või korduva varguse ohvriks langemise tõttu, vähem kunstilise väärtuse pärast. Väärib aga märkimist, et tähtsamais neist avaldub tema tugev portretistinärv. Seda nii Juhan Smuuli monumendis (1990/2006), mis leidis lõpuks oma õige koha kirjaniku kodukülas Koguvas, Rannamäel, admiral Johan Pitka mehises monumendis (2002/7) Hirvepargi romantilisel taustal kui ka Fred Kudu kujus (1992), mis astub kergel sammul Kääriku spordibaasi pargimurul. Viimast meenutas kavand mööda Mustamäe nõlva alla jalutavast mehest, mille Maarand esitas Nikolai von Glehni mälestussamba konkursile (2008); olles põline nõmmekas , arvestab ta oma monumentide looduskeskkonnaga. Ent ka Lennart Meri ülimalt karakteerne portreereljeef (2000)sobib nagu valatult sambale Nõmme Gümnaasiumi raamatukogus.
Tema parimad portreepead asuvad muuseumides ja "Estonia" teatris: Einari Koppel , Arseni Mölder , Ralf Parve, Tõnu Kark, Peeter Saul, Ants Lauter, Kirill Raudsepp . Häid portreesid on ta teinud aga ka teisele poole lahte. Ateljeesse on jäänud Aarne Üksküla kipspea. T. Maarandi modellid on valdavalt eredad isiksused, kellel on hea huumorisoon, ja ta on seda peenelt, karikatuuri langemata, tunda andnud. Ta on edasi viinud eesti skulptuurportree inimesse süüvivat traditsiooni.
Ühenduslüliks portreepea ja figuuri vahel on Jaan Taltsi kuju, mis telliti omaaegse Tihemetsa sovhoostehnikumi jaoks. Antiigist peale on skulptorite peamisi kujutusobjekte olnud sportiv inimene, nii näeme Maarandilgi teoseid "Sööst ","Finiš", "Poksijad ","Jalgrattur". Aga ka staatilisel , pehmelt voolava vormiga figuuril on tema loomingus olnud oma osa, nt.puuskulptuurid "Mõtlev naine", "Mõtlev mees","Isa lapsega". Puu ja pronksi kõrval on teda köitnud ka muud materjalid, ta on käinud paljudel rahvusvahelistel puu-,kivi-, lume- ja jääskulptuuri sümpoosionidel Prantsusmaal, Hiinas, Jaapanis, USA-s, Soomes ja Rootsis.
Tuleval aastal saab Tõnu Maarand 80-seks, samuti täitub tal ERKI lõpetamisest 55 aastat. Nende tähtpäevade eel tekkis tal soov koondada taas näituseks kasvõi osa oma loomingust.
Näituse kuraator Mai Levin