Raul Meele kunstnikuvestlus

12.08.2020

18. augustil toimub algusega kl 16:00 Loomelinnaku Väligaleriis näituse „Tõde ja õigus: vanad“ raames Raul Meele kunstnikuvestlus, kus autor avab nii käimaoleva näituse, kui ka enda varasema loomingu tagamaid.
 
Näitusel eksponeeritavas graafilises albumis käsitleb Raul Meel talle omasel moel eesti kirjandusklassikat - A. H. Tammsaare „Tõde ja õigus“ - mängides tähenduse, sümbolite ja kompositsiooniga. Nii nagu tõe ja õiguse olemus, ei ole ka albumi lehtedel viidatud tegelaskujud rangelt (ning nende läbi osundatud tõe ja õiguse kontseptsioon) polaarsed ega selgete piirjoontega. Kord üksteisest eemale tõukudes, siis teineteisega segunedes, peegelpilti asetudes, otsese tähenduseta vorme moodustades ja otsesõnu osutades, räägivad Meele tekstiplokid tõest ja õigusest rohkem ning sügavamalt kui lehekülgedepikkused raamatuarvustused või ülevaateartiklid.
 
Näituse nautimiseks ei ole külastajal tingimata tarvilik albumi inspiratsiooniks oleva teosega tuttav olla või eesti keelt mõista - arusaam viidatud karakteritest (kelleks on nii Andres ja Pearu kui ka Tõde ja Õigus) ning nende sisemistest vastuoludest, pingetest, lootustest ja painetest tekib juba pealiskaudsemalgi visuaalsel vaatlusel. Näituse kujundus kõneleb vaikusest, millesse saab süveneda ka kõige elavamas ja kärarikkamas avatud linnaruumis, seades nõnda külastaja sisemaailma ja välikeskkonna mõnevõrra vastuollu ning tõugates vaatajat küsima nähtu tähenduse üle.
 
Raul Meel (s. 1941) on nii Eestis kui rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud graafik, installatsiooni-, maali- ja tegevuskunstnik. Meel esindab 1970.-1980. aastate eesti kunstiuuenduse radikaalset tiiba, olles kogunud tuntust peamiselt oma kirjutusmasinaluulega. Meel õppis 1959-1964 Tallinna Tehnikaülikoolis elektriinseneriks ja tehniline taust andis talle kunsti suhtes teistsuguse vaatenurga. Kui Meel liitus 1968. a eksperimenteeriva kunsti ringkonnaga, kes tolereeris tema masinakirjaluuletusi, hakkas ta tajuma oma ühisosa Lääne 1960.-1970. aastate avangardkunstiga. Temast kujunes lühikese ajavahemiku jooksul Eesti tuntuim neoavangardi esindaja, kelle kunstikeeled haakusid minimalismi ja kontseptualismiga, mida riigis, kuhu Eestis tollal kuulus, püüti kõigi vahenditega keelustada. Meele loomingut saab seetõttu käsitleda ka poliitilise diskursusena, mis rõhutab erinemist, antagonistlikku vastandumist valitsevale kunstisüsteemile. (Komissarov, E., 2014. Meel, keel ja geomeetria)
 
Näituse albumit saab vaadata siit
 
Lisainfo: 
Heidi Paju
Loomelinnaku Väligalerii
Tel: +372 521 5869
www.valigalerii.ee
Telliskivi 60a, 10412 Tallinn
Tagasi üles