Alates reedest, 7. veebruarist on Kumu kaasaegse kunsti galeriis avatud rahvusvaheline grupinäitus „Nad hakkasid kõnelema“, mis käsitleb keha ja keskkonna põimitust järskude keskkonnamuutuste ja nendest tingitud ebavõrdsuse ajastul. Näitusel kohtub Eestis ja Baltikumis tegutsevate kunstnike looming Põhjamaade põlisrahvaste kunstnike omaga, rääkides keha ja maa ühendustunde taastamise võimalikkusest. „Nad hakkasid kõnelema“ jätkab Kumu kaasaegse kunsti galerii keskkonnateemaliste näituste suunda, mille avas 2023. aastal näitus „Kunst antropotseeni ajastul“. Näituse kuraatorid on Hanna Laura Kaljo ja Ann Mirjam Vaikla.
Laupäeval, 8. veebruaril toimub näituse avaprogramm, mille raames toimuvad näitusetuurid kuraatorite ja kunstnikega ning vestlusring kuuluvusest, keskkonnamuutustest ja kultuurilisest vastupidavusest. Samuti esietendub kunstnik John Grzinichi täispikk osalus-performance „Helisülem: Geofraktsioonid”.
„Vahu vahel“ – EKA eksperimentaalvormide näitus avaneb Viru Keskuses juba kuuedat korda!
„Vahu vahel“ on Eesti Kunstiakadeemia moe-, tekstiili- ja aksessuaaritudengite iga-aastane eksperimentaalsete moevormide näitus. Moelooja Liisi Eesmaa ja kunstnik Flo Kasearu juhendamisel ärkasid elule jääkmaterjalidest loodud vahuelukad, kes võtavad alates 4. veebruarist üle Viru Keskuse aatriumi.
Viru Keskuse aatriumis avatud näitus „Vahu vahel“ kutsub mõtlema, kuidas inimeste loodud tehismaterjalid mõjutavad meid ümbritsevat maailma. Näitus, mille loojateks on noored tudengid, keskendub vahtplasti ja selle sugulasmaterjalide teekonnale, alates tööstusjäätmete tekkimisest loodusvaenuliku "eluvormi" kujunemiseni, mis tasapisi lämmatab ümbritsevat keskkonda, kogub jõudu ja loob postapokalüptilisi maastikke.
Laupäeval 8. veebruaril kell 17.00 avame ARS Kunstlinnaku Tarbekunstigaleriis näituse „Savielement“, 8.02.‒30.04.2025.
Uutest energiatest tulvil idamaise kalendri puumao aasta on aeg, kus võiks pöörata uue lehekülje oma loomingule või teostada olnut uues kuues. Vana Kreeka filosoofide järgi koosneb maailm neljast elemendist: tulest, veest, maast ja õhust. Elementidest ehk algosakestest moodustuvad loodusjõud ja elamiskeskond.
Käesoleval näitusel on savielement kujundikeeleks vormile: kunstniku intuitsioonist ja vabast tunnetusest lähtuv, üldistav, piltlik kujund, mis leiab väljenduse geomeetrilistes ruumilistes vormides.
Näitusel osalevad kunstnikud:
Anne Türn, Rave Puhm, Meedi Ümar, Merike Hallik, Kadi Hektor, Mart Vaarpuu, Eva Berg, Kärt Seppel, Jana Žgun, Annika Teder, Diana Selli, Marget Tafel-Vahtra, Katri Palmik, Helle Videvik, Maarika Saarelaht, Linda Viikant, Aigi Orav, Külli Kõiv, Pille Kaleviste, Urmas Puhkan, Kersti Karu.
Näitusega tähistame ARS Keraamikakeskuse tegutsemise 5. aastapäeva.
Õpitoad „Aednike dialoog“ ARSi projektiruumis
Laupäeval, 8. veebruaril toimub ARSi projektiruumis Eesti Maalikunstnike Liidu näitusel „Pinna all/Keskkonna ideoloogiad“ kaks õpituba, mis kutsuvad kogema ja arutama, millised kunstniku ja disaineri lähenemis- ja tegutsemisviisid toetavad seotust loodusega ja keskkonnateadlikku loomeprotsessi.
Kell 12-14 toimuvas õpiõues „Kuulates, kompides ja vaadates metsa“ joonistatakse Jane Remmi juhendamisel linnametsa elurikkust. Kui mitmekesine on linnamets? Keda kuuleme, näeme ja kogeme? Mida nemad eluks vajavad? Kuidas aitab pliiats meie seotust keskkonnaga võimendada? Kokku saadakse ARSi projektiruumis, kust pärast sissejuhatust liigutakse rongiga Järve metsa. Töövahendid ja materjalid on kohapeal olemas.
Kumu näitus „Nad hakkasid kõnelema“ käsitleb keha ja keskkonna põimitust
Kumu kunstimuuseumi kaasaegse kunsti galeriis saab alates 7. veebruarist vaadata rahvusvahelist grupinäitust „Nad hakkasid kõnelema“, kus Eestis ja Baltikumis tegutsevate kunstnike looming kohtub Põhjamaade põlisrahvaste kunstnike omaga, rääkides keha ja maa ühendustunde taastamise võimalikkusest.
Väljapanek jätkab Kumu kaasaegse kunsti galerii keskkonnateemaliste näituste suunda, mille avas 2023. aastal näitus „Kunst antropotseeni ajastul“. Kutsetega avaürituse kuupäev 6. veebruar langeb kokku saamide rahvusliku ühinemise aastapäevaga. Näituse kuraatorid on Ann Mirjam Vaikla ja Hanna Laura Kaljo.
Tunnustatud klaasikunstniku tiitliga vast pärjatud Sofi Aršas avab laupäeval Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses näituse „Näha läbi udu“.
„Töid tasakaalust, fragmendist, üksildusest“
Karel Koplimets, Ruudu Ulas, Tarvo Varres
15.02.–12.04.2025
Avamine: 14.02.2025 kell 17.00
Reedel, 14. veebruaril kell 17.00 avame FOKU galeriis Karel Koplimetsa, Ruudu Ulase ja Tarvo Varrese näituse „Töid tasakaalust, fragmendist, üksildusest“. Oled väga oodatud!
Kolme kunstniku näitusel kohtuvad fantoomneoonid päikese peegeldustega, väändes tarad tükeldatud sõnadega, betooni valatud sinitaevas asfaldile pudenenud autokerega. Koplimetsa, Ulase ja Varrese tööd kõnelevad vaikusest ja üksildusest, katketest ja funktsioonidest, linnast ja üksikisikust.
Laupäeval, 1. veebruaril, kell 13 avatakse Viljandis Kondase Keskuses kaks värvikat näitust - Ruth Huimerinna näitus „Füüsika ja lüürika“ ning Christi Küti näitus „Hõbevalge. Kolme värvi vahel“
Ruth Huimerind „Füüsika ja lüürika“. Fotolavastused.
Tütar galerii osaleb 6.-9. veebruaril Ladina-Ameerika silmapaistvaimaks rahvusvaheliseks kaasaegse kunsti messiks peetaval Material Art Fair’il, esitledes Urmas Lüüsi teoseid näituselt „Inimene! Jumal on sind loonud eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda“ ja Katrin Piile maale sarjast „Idüll“.
Urmas Lüüsi teosed keskenduvad leidmaterjalide muundamisele, võttes lähtekohaks kalmistukultuuri. Indiviidi traagika asemel läheneb Lüüs teemale aga märksa helgemates toonides, nähes siitilmast lahkumist kõrgeima kollektiivsuse astmega ühtesulamisena.
Kolmapäeval, 5. veebruaril kell 18.00 avaneb Hobusepea galeriis Sarah Nõmme näitus „Marrastusprintsessi päevikud“. Näituse kuraator on Kärt Kelder. Näitus jääb avatuks 3. märtsini 2025.
Mängime ühte mängu. Mina olen printsess ja sina kuri võõras. Mul on üheksa südant, kaheksa marraskil ja üks rikkumata.
Sarah Nõmme isiknäitus „Marrastusprintsessi päevikud“ kutsub isiklike lugudega täidetud ruumi, mis tõstab au sisse mängulisuse ja inimliku igatsuse hoolivuse järele. Üheksa teose sisu lookleb lapsepõlve ja täiskasvanuea vahel, kus oluline koht on vaimsel tervisel ja identiteedi kujunemisel, mida saadab püsiv soov tunda hoolt igas antavas ja võetavas rollis.