Üritused

Alates neljapäevast, 22. veebruarist saab HOP galeriis vaadata Taavi Teeveti näitust TSENTRIFUGAAL. 1. Energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele. 2. Mõnikord öösiti (kui pissihäda või hirmud üles ajavad) tunnen ma, kuidas me pöörleme ja siis ei leia ma tükil ajal und. Laman voodis, silmitsen toanurka, kus seinad ja lagi kokku jooksevad ja pöörlen kõigega kaasa.

Neljapäeval, 22. veebruaril algusega kell 16.00 toimub Tartu Kunstimuuseumis Lagle Israelile pühendatud loeng. Kunstiteadlane ja näituse kuraator Mai Levin räägib lähemalt Lagle Israelist kui skulptorist, mosaiigimeistrist, maalijast, graafikust ja modellist. Loengu pikkus on ligikaudu poolteist tundi. Osalemine näitusepiletiga. Loe näituse kohta lisaks. Jälgi üritust Facebookis.

22. veebruaril kell 17.00 avatakse Kastellaanimaja galeriis Tiia Külvi näitus „Portreid ja figuure – kokku inimene“. Peamiselt õlimaalitehnikas kergelt grotesksete teoste ühiseks läbivaks teemaks on erinevad inimesed, erinevad karakterid, keda kunstniku sõnul ühendab installeering ruumis. Tiia Külvi näituse peategelane – inimene – astub publiku ette kolmes järjestikuses vaatuses läbi Kastellaanimaja galerii kolme saali. Galerii esimene saal „MARIALE MARIAST“ esitab kunstniku  lugupidamisavalduse näitleja Maria Klenskaja Ükskülale läbi Maria elu viimase aasta jooksul valminud portreteerivate interpreteeringute. Sammuna publiku suunas on siin tutvustatud ka piltide valmimisprotsessi digifotode valikuga.

25. veebruaril teeb tekstiilikunstnik Maryliis Teinfeldt-Grins tuuri oma loomingulisse maailma läbi kahe Tallinnas avatud soolonäituse. Kunstnikutuur algab Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis (ETDM) näitusel „Suuremjault mälëstustes“, kus kohtuvad tema debüütluulekogu „Kivi alla kükakille“ luulepildid ja igatsuslood tikandis ning jätkub Noblessneris Tütar galeriis näitusel „Kes mälëtab viimasena, kes mälëtab paremini?“. ETDMi näitusel eksponeerib kunstnik tikandiseeriat maastikumeenutustest – paikadest, mis on kuju võtnud ainuüksi kunstniku mälestustes. Kunstniku sõnul on näitusel väljas kaks märgilist teost, suureformaadiline „Sõjaväelinnak“ ja „Korter“. Mõlemad on linnulennuvaated praeguses Kadrina vallas asuvale Ridakülale. Töid luues on ta lähtunud Prantsuse ajaloolase ja filosoofi Michel de Certeau ruumiliste lugude ideest (récits d’espace), milles kohtuvad omavahel maastik ja jutustus. Iga lugu on reisijutt, mis tähendab, et iga lugu on ruumiline praktika, mis läbib maastikus erinevaid kohti.

Neljapäeval, 29. veebruaril kell 19 avatakse Tütar galeriis kunstnik Kärt Hammeri isikunäitus “Dirty White”. Näituseprojekti raames analüüsib Hammer inimloomuse igatsust olla moraalne ja puhas, suunates vaataja poeetilisele mõtterännakule pooljumaluse ideest. Kärt Hammer on interdistsiplinaarne kunstnik, kelle loomingulise eneseväljenduse põhifookuses on abstraktne maal ja joonistus, kuid kelle tegevus laieneb ka installatsiooni, foto ja moe valdkonda. Hammeri meetod on intuitiivne. Kunstnik otsib läbi puhta esteetika intensiivsusi, mis on korraga nii esteetilised kui psühholoogilised. Kärt Hammeri näitus jääb Tütar galeriis avatuks 7. aprillini ning on publikule tasuta. Galerii asub Noblessneri sadamalinnakus aadressil Vesilennuki 24 ning on avatud neljapäev–reede kell 13.00–19.00 ja laupäev–pühapäev kell 14.00–18.00. Graafiline disain: Taavet Kohal Saatetekst: Eero Epner Näituse toimumist toetavad Eesti Kultuurkapital, Kommipomm, Balen OÜ ja TRAGE.

Kolmapäeval, 21. veebruaril kell 18.00 avaneb Hobusepea galeriis Grisli Soppe-Kahari isiknäitus „Emailm“. Näitus jääb avatuks 18. märtsini 2024. Grisli Soppe-Kahar: „Maalide seeria „Emailm“ on valminud suures osas aastatel 2023–2024, kuid seeria eellugu maalide kujul leidis alguse aastal 2021.  Emailmas elades muutub ajataju, kuid mitte viisil, et aeg tõmbub kokku või laieneb –mõlemad toimuvad samaaegselt. See tunne laieneb ka teistesse eluvaldkondadesse. Ka isiksus laieneb ning tõmbub kokku – olles kellegi elu tohutu ja lahutamatu osa. Samas autonoomsus, mis eksisteeris enne emadust, on nüüd kättesaamatu. Laps täidab elu, kuid ei võta ära ema enda „mina“. See pigem süveneb ning kindlustub – tunnetan selgemalt oma arusaamu ning seletan neid endale ja ka maailmale julgemalt kui iial enne.

Alates 23. veebruarist saab Adamson-Ericu muuseumis külastada nüüdiskunstinäitust „Tasakaalus(t väljas). Näitus märkamisest ja meelerahust“, mis kutsub mõtisklema, kuidas hoida elus tasakaalu ning tulla toime muutuste ja raskustega. Eksponeeritud on kaheksa nüüdiskunstniku looming, mis ühel või teisel viisil küsib tasakaalupunktide järele. Kuidas balansseerida murede ja rõõmude, töö ja puhkuse, unistuste ja kohustuste, ärevuse ja meelerahu vahel? Näitusel on väljas Urmas Lüüsi sünged objektid, Ingrid Alliku peenekoeline keraamika ja Karel Koplimetsa hingekriipiv fotoinstallatsioon. Muude teoste seas näeb ka Maret Sarapu helgeid klaasmosaiike, Sigrid Viiru humoorikat fotosarja,  Merle Kannuse elu vastuolusid analüüsivat valgusinstallatsiooni, Flo Kasearu muinasjutulist videoteost ja Piret Räni ängistavat portreesarja.

Alates 20. veebruarist on Draakoni galeriis avatud Andres Tali isiknäitus „i n t e r m e z z o. kujundeid ja muutumisi“. Näitus jääb avatuks kuni 16. märtsini 2024. *intermezzo (itaalia k.) – suurema teose eri osade vahel asetsev eraldi esitamiseks mõeldud lühipala.  Andres Tali: „Käesoleva komplekti allikateks olnud kujundid ja muutumised on kildudena üles märgitud 2023. aasta jooksul ja lõpliku kuju said need 2024. aasta jaanuari alguseks. Tundsin vajadust minna tagasi oma loometee alguse allikate juurde, kuid nagu alati osutus see võimatuks – kaks korda samasse jõkke astumine on võimatu. Samas on selle protsessi käigus kindlasti sündinud ka mingi uus väärtus ja teine olemine. 

Pühapäeval 18. veebruaril kell 13.00 olete oodatud kohtuma kunstnik Erki Kannusega tema juubelinäitusel „RADA 66“.  

1.02‒15.04.2024 Kohtumine autoriga toimub 29.02 kell 17.00‒19.00 Mis on see, mis muudab mõned hetked elus oluliseks ja meeldejäävaks, kui samas nii palju sellest, mida teen või näen, kaob viiv hiljem olematusse? Miks on just need unustatud ja kasutusest välja jäänud esemed nii tugeva mõjuga, et tundub, nagu need oleksid osa minust?