Üritused

Kunstnik Toomas Altnurme uus näitus „Galaktilised värvid ja universumi rütmid“ nihestab vaataja argireaalsust ja pakub metafüüsilise kogemuse.  Näitus on avatud 10. oktoobrist 11. novembrini Tallinnas asuvas Galerii T73, mis asub J. Kappeli 1/Tartu mnt 73 nurgal, Bussijaama trammipeatuse kõrval väärikas paekivihoones.  Näituse kuraator René Kuulmann rõhutab, et Toomas Altnurme metafüüsiline kunst väärib palju enam kunstipubliku tähelepanu: „Näituse korraldamise mõte on tuua inimestele lähemale meeli avardavaid kosmilisi dimensioone. T. Altnurme on üks väheseid ja parimaid kunstnikke Eestis, kelle looming seda suunda esindab.“ Näituse kontseptsioon: 

Neljapäeval, 31. oktoobril kell 18.00 avaneb Draakoni galeriis Killu Sukmiti näitus „Kõnelused tiigriga“. Avamisel toimub Hello Upani & Killu Sukmiti live-kontsert. Näitus jääb avatuks 23. novembrini 2024. Killu Sukmiti näitus tegeleb feministliku folklooriga muinasjuttudes. Paruness Marie Catherine D'Aulnoy leiutas 17. sajandil termini conte de fée (eesti k haldjajutt) ehk muinasjutt. Esimesed muinasjutud olid feministlik patriarhaadikriitika, mis paljastas naisi alandavaid tavasid ja käitumist. D'Aulnoy ja teised tollased naisautorid segasid omavahel pseudoajalugu, autobiograafiat ja seiklusi. 

23. oktoobril kell 14:00 avatakse lavastuskunstnike Liisi Eelmaa, Maarja Pabuneni ja Nele Sooväli näitus “Glaube - Liebe - Hoffnung. Usk - Armastus - Lootus” Pärnu Koidula muuseumi akendel. Näitus avaneb samal ajal ka veebis aadressil glh.lavastuskunst.ee koos videotervitusega kunstnikelt. Teoste loomise lähtekohaks on Koidula elu ja looming, mis läbi kunstnike isikliku tunnetuse puudutab igaüht üldinimlikul tasandil. Ühisnäitusel tekkiv sünergia toob esile motiive Lydia ja kolme kaasaegse kunstniku puutepunktidest, milleks on kirg, loomine, pühadus. Iga aken on iseseisev maailm ja samas lahutamatu osa tervikust. Selle näituse puhul oli lavastuskunstnike tõeliseks väljakutseks oma suurte ideede ahtasse aknaraami mahutamine. See kõik on nõudnud siirast usku, armastust ja lootust. 

EKA vabade kunstide teaduskond korraldab koos Kersti Kaljulaidi bürooga sellel nädalal meistriklassi lähisuhtevägivalla traumateadlikust käsitlemisest kunstis. Sellel nädalal on võimalus osaleda loengutes "Vägivallavabaks. Lähisuhtevägivalla traumateadlik käsitlemine kunstis." Loengud toimuvad ruumis A-402 22. oktoober kell 10.00-12.00 lõuna 13.00-14.00 Margo Orupõllu loeng ja arutelu teemal lähisuhtevägivald, ohvri hääl, toimepanija ning traumateadlik inforuum.

 „Hingetõmbe vardja“. Telliskivi loomelinnakus avati Madlen Hirtentreu installatsioon. Galeriis leiab aset stseen posthumanistlikust maailmast, kuhu on unele suigatatud süütu olend, kel välises, ebaõiglases ja kaoselises maailmas enam kohta pole. Ruumi üle valvavad vardjad, kes püüavad säilitada ja kaitsta salakambris nii olendit kui temasse peitunud headust ja hingestatust. „Hingetõmbe vardja“ pakub kogemuslikku ruumi, kus ideed ja mured kiiresti muutuva maailma pärast leiavad esemelise väljundi. Konteiner galerii on Telliskivi loomelinnaku välialal asuv näitusepind, mis on vaadeldav ööpäev läbi. Näitus jääb avatuks kuni 2024. aasta lõpuni.

Taavi Teevet, Karl Uustal, Tauris Reose ühisnäitus SAUN on avatud 25.10–30.11.24 A-Galerii SEIFIS. Sauna pääseb alates 25. oktoobrist, kuid pidulik avamine toimub 1. novembril kell 18.00. Näitusel SAUN avaneb kolme kaasaegse sepakunstniku autoriloomingu kaudu vaatepilt, milles võib esmapilgul süüdistada liigset leilitamist, ülevihtlemist ning veidike vintis pead. Või ehk on süüdi sürrealistlikke algetega ruumi kujunemises saunas avalduv müstika? Valla pääsenud teise maailma uks, mis on täitnud lava nihutatud reaalsusega? Kuldne saunaviht, laeni veninud leilikulp, pronksist kerisekivid, sulanud seebid – need esemed jäävad Kalma saunale võõraks, kuid on siiski äratuntavad igale endast lugupidavale saunasõbrale.

Cloe Jancis, Tanja Muravskaja Elo Vahtrik FOKU pop-up galerii Väike-Karja 10, Tallinn 2.11.–1.12.2024 Avatud N–L 12–18, sissepääs tasuta Avamine: 1.11.2024 kell 19.00

Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses avatakse reedel, 25. oktoobril kell 18.00 maalinäitus „Tundmatuil vetel“, mille keskmes on vee sümboolika emotsionaalsete seisundite peegeldajana ning sukeldumine nende pealispinna alla, alateadvuse süvahoovustesse. Näitusel osaleb üheksa kaasaegset kunstnikku, kes igaüks oma nurga alt näituse teemadele lähenevad. Näitusel olevates maalides on tunda lummust – õrna balansseerimist ilu ja painajalikkuse vahel, juhtides vaataja läbi pintslitõmmete maailma, kus kujundid ja tähendused taasilmuvad aina uutes vormides, kandes endas sümbolite ja varjatud alltekstide kihte. Näiteks unenägudes sümboliseerib rahulik veepind tundeelu tasakaalu ja tormine meri ärevust, jää apaatsust ja vihm puhastumist. Maalikunstis võib vesi võtta teisigi, väliselt kujult sarnaseid vorme, samal ajal kui selle vormi otsingud ehk maaliprotsess ise võib võrduda rändamise ja uitamisega hingemaastikel ja tundeväljadel.  

Oled oodatud Tõnis Saadoja näituse „Siis” avamisele neljapäeval, 31. oktoobril kell 19 Tütar galeriis (Vesilennuki 24). Tõnis Saadoja näitus Tütar galeriis koosneb kahest maaliseeriast, kus kunstnik jätkab üha süvenenumalt otsinguid, mis on olnud nähtaval juba tema viimatistes näituseprojektides „Maastik kulgeb läbi maja” (2023) ning „Kõrgus merepinnast” (2023). Põhiküsimuseks on mäletamine, nii tajupsühholoogilisel kui ka maalitehnilisel tasandil. Näitusele annab sõnalise sisu kirjanik Aare Pilv, kes on kirjutanud: „Üldistavamalt võib öelda, et Saadoja on leidnud uue nurga, et läbi mängida oma loomingu püsivaid motiive: nostalgiline meelestatus, tähelepanu valguse kujutamise suhtes, tähendusetute detailide taga metafüüsilise tähenduslikkuse otsimine, linnaruumi elementaarosakesed, erinevate representatsiooniviiside (foto, eri maalitehnikad) suhestamine, maalimise kui protsessi väärtustamine.” Näitus jääb avatuks 8. detsembrini. 

Klaipėda kultuurikommunikatsioonikeskuses on 10. novembrini avatud Marija Repšytė kureeritud näitus “labürindis”, kuhu on kaasatud arvukalt Eesti kunstnike ja disainerite kunstiväljaandeid. Eestis toimusid näituse ettevalmistused koostöös KKEKi projektijuhi Marika Aguga ning osa väljapanekust pärineb ka KKEKi arhiivist. „labürindis“ on rändnäitus, mis kaasab igas uues asukohas uusi trükiseid ning ekspositsiooni käesolev peatükk keskendub Eestist pärit kunstitrükistele. Näituse kuraator Marija Repšytė käis augustis Tallinnas uurimisvisiidil ning töötas läbi arhiivimaterjale ja kohtus siinsete kunstiraamatute kirjastajatega. Lisaks KKEKile tegi Repšytė koostööd ka Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonnaga. Uurimisreisi tulemusel valmis näituse Eesti ekspositsioon.