Breadcrumb
Uudised
Okapi galerii kutsub osalema 2024 a. näituse, residentuur-näituse ja Balti jaama Kunstitänava programmis.
Okapi galerii fookuseks on klaasi-ja fotokunst, siis projekt võiks sisaldada 40% antud valdkonda.
Projektide laekumise tähtajaks on 30. mai ja programmi selgitame välja hiljemalt juuli lõpus.
Kunstiasutuste Liidu juht Kadi-Ell Tähiste kirjutab Kultuur.err-is loovisikute toimetuleku võimatusest, käimasolevatest koalitsiooniläbirääkimistest ja ettepanekutena võimalikest lahendustest keerulistele probleemidele:
„Kunstnike liidu sünnipäevakõnes ütles president Alar Karis: "Me peame riigina pingutama, et me saaksime eesti kunstile häbi tundmata silma vaadata, sest suhtumine oma kultuuri teeb riigist riigi." Palun pingutame siis! Meie kultuuri, meie tipptalentide nimel!“
Uue valitsuse moodustamise kõnelused jõuavad neljapäeval kultuurivaldkonna rahastamiseni.
Kultuurivaldkonnas on peamine mure loovisikute toimetulek – sotsiaalsed garantiid ja õiglane tasustamine. Soovime, et loovisikute toetamine kajastuks koalitsioonileppes.
Soovime, et viimasel kahekümnel aastal vähenenud kultuuri riigipoolne rahastamine taas suureneks.
Kutsume loomeinimesi kogunema Stenbocki maja ette, et meenutada valitsuserakondadele nende valimislubadusi ja toetada poliitikuid õiglaste otsuste langetamisel.
MTÜ Eesti Loomeresidentuurid (LOORE) asutati 11 loomeresidentuuri poolt eesmärgiga edendada omavahelist koostööd, arendada loovisikute mobiilsust ja loometööd toetavaid üksusi, esindada loomeresidentuuride huve ning suurendada nende rahvusvahelist nähtavust.
Viimased kuud on liidule olnud erakordsed ja ajaloolise tähtsusega. Detsembris võttis liidu volikogu juhatuse ettepanekul vastu otsuse taastada ajalooline järjepidevus Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühinguga ning eile kogunes Estonia kontserdisaali liidu erakorraline Suurkogu, et viia tehtud otsus ka liidu põhikirja.
„Teie mõtted on vajalikud ja avalikku arvamusruumi rikastavad. Mida enam on kunstist kirjutajaid ja mõtlejaid, seda rohkem ühiskondlikku resonantsi on valdkonnale tervikuna. Ma räägin siinkohal nii kunstikriitikast ja retseptsioonist kui kunstnike monograafiatest ja käsitlustest. Seda ka tänapäeva loojate osas.
Kuidas muutub kunst ajas ja arusaamine teemadest, millega kunstnikud peaksid tegelema? Küsimusi püstitavad Regina Mets, Tamara Luuk, Aksel Haagensen, Kaire Nurk, Mare Mikoff, Sandra Jõgeva, Erik Alalooga, Aleksander Zahharov, Andreas Trossek, Francisco Martínez, Liisa Kaljula, Erkki Luuk, Ann Mirjam Vaikla, Marge Monko, Paul Kuimet ja Stefan Peetri.
Naima Neidre sündis 20. märtsil 1943 Läänemaal Kivi külas. Neidre õppis aastatel 1959–1964 Tartu Kunstikoolis ja 1965-1971 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis graafika erialal. Aastal 1965 töötas Neidre Tallinna Tööstuskaubastu kaupluses „Mood“ kunstnik-dekoraatorina, aastatel 1965–1966 kombinaadis „Eesti Kaubandustehnika“ reklaamikunstnikuna ja aastatel 1971–1980 Liha ja Piimatööstuse Ministeeriumis konstrueerimise tehnoloogia büroo reklaamiosakonnas vanemkunstnikuna. Alates 1980. aastast töötab Neidre vabakutselise kunstnikuna.