Breadcrumb
Suurkogu
Eesti Kunstnike Liidu erakorraline Suurkogu pühapäeval, 19. märtsil 2023 Estonia kontserdisaalis (Estonia pst 4, Tallinn).
Päevakord:
15.00-16.00 Kogunemine ja registreerimine (palume kohal olla hiljemalt 15.45!)
16.00-16.15
• Erakorralise suurkogu avamine
• Päevakorra kinnitamine
• Päevakorra juhi ja sekretariaadi valimine
16.15-16.30 Häältelugemiskomisjoni valimine, hääletusprotseduuri selgitamine
16.30-17.30 EKLi põhikirja muudatuse tutvustus, arutelu ja hääletamine
17.30 Erakorralise suurkogu lõpetamine
18.00 EKL 101. sünnipäeva vastuvõtt
Päevakord:
15.00-16.00 Kogunemine ja registreerimine (palume kohal olla hiljemalt 15.45!)
16.00-16.15
• Erakorralise suurkogu avamine
• Päevakorra kinnitamine
• Päevakorra juhi ja sekretariaadi valimine
16.15-16.30 Häältelugemiskomisjoni valimine, hääletusprotseduuri selgitamine
16.30-17.30 EKLi põhikirja muudatuse tutvustus, arutelu ja hääletamine
17.30 Erakorralise suurkogu lõpetamine
18.00 EKL 101. sünnipäeva vastuvõtt
EKL põhikirja muudatuskirja eelnõu ja seletuskiri 19.03.2023 erakorralisele Suurkogule
Eesti Kunstnike Liidu (EKL) põhikirja punti 1 kehtiv sõnastus:
1. Mittetulundusühing „Eesti Kunstnike Liit“
1.1. Mittetulundusühing „Eesti Kunstnike Liit“ (edaspidi „Liit“) on professionaalseid eesti kunstnikke, kunstiteadlasi ja kunstitöötajaid ning nende loomingulisi ühendusi ühendav loominguline liit (loomeliit).
1.2. Liit on eraõiguslik juriidiline isik, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi õigusaktidest, oma põhikirjast ja organite otsustest.
1.3. Liit on 2. novembril 1992. a. Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi poolt registreeritud samanimelise kodanike ühenduse õigusjärglane. Liit on registreeritud Eesti Vabariigi Ettevõtete, Asutuste ja Organisatsioonide Registri Keskuse poolt 7. juunil 1995. a. kui mittetulundusühing (liit) ning kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse 6. oktoobril 1998. a.
1.4. Liit tegeleb majandustegevusega niivõrd, kui see on vajalik Liidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, toetamiseks ja läbiviimiseks. Liit ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel.
Eesti Kunstnike Liidu (EKL) põhikirja punti 1 kehtiv sõnastus:
1. Mittetulundusühing „Eesti Kunstnike Liit“
1.1. Mittetulundusühing „Eesti Kunstnike Liit“ (edaspidi „Liit“) on professionaalseid eesti kunstnikke, kunstiteadlasi ja kunstitöötajaid ning nende loomingulisi ühendusi ühendav loominguline liit (loomeliit).
1.2. Liit on eraõiguslik juriidiline isik, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi õigusaktidest, oma põhikirjast ja organite otsustest.
1.3. Liit on 2. novembril 1992. a. Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi poolt registreeritud samanimelise kodanike ühenduse õigusjärglane. Liit on registreeritud Eesti Vabariigi Ettevõtete, Asutuste ja Organisatsioonide Registri Keskuse poolt 7. juunil 1995. a. kui mittetulundusühing (liit) ning kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse 6. oktoobril 1998. a.
1.4. Liit tegeleb majandustegevusega niivõrd, kui see on vajalik Liidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, toetamiseks ja läbiviimiseks. Liit ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel.
EKLi põhikirja muudatusettepanekud:
• EKLi põhikirja punkti 1.1 uus sõnastus:
„1.1. Mittetulundusühing „Eesti Kunstnike Liit“ (edaspidi „Liit“) on professionaalseid eesti kunstnikke, kunstiteadlasi ja kunstitöötajaid ning nende loomingulisi ühendusi ühendav loominguline liit (loomeliit), mis on loodud 14. märtsil 1922.a. ja mille õiguseellane on Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing.“
• EKLi põhikirja punkt 1.3 välja jätta.
• EKLi põhikirja punkt 1.4 lugeda uueks punktiks 1.3.
Selgitus põhikirja muutmise kohta:
Kui seni on käsitletud Eesti Kunstnike Liitu 1943. aastal Jaroslavlis asutatud Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu (ENKL) (õigus)järglasena, siis liikmeskonnas on aja jooksul suurenenud põhjendatud huvi välja selgitada, kas EKLi õiguseellaseks võiks olla ka mõni varasem kunstnike ühendus 1920ndatest aastatest. Selline huvi on põhjendatud asjaoluga, et enamus Eesti loomeliitudest sai alguse juba enne II maailmasõda peale Eesti iseseisvumist, mitte aga okupatsiooniaja saabumise järel. Ka kunstnikel oli rida organisatsioone esimese Eesti vabariigi päevil, mis neid ühendasid. Üheks väljapaistvamaks ja olulisemaks nende hulgas oli Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing (EKKKÜ).
Eeltoodud huvist lähtuvalt tellis EKLi juhatus õigusliku analüüsi, et hinnata, kas EKLil võiks esineda õiguslik seos mõne varasema kunstnike ühendusega kui 1943. aastal Jaroslavlis asutatud ENKL. Analüüsi tulemusel selgus, et on võimalik jaatada õiguslikku järjepidevust EKKKÜ ning EKLi vahel. Nimelt eksisteerivad mitmed elemendid (nt sarnasus üldistes eesmärkides ning valdkonnas, küllalt ulatuslikult kattuv liikmeskond), mis moodustavad osa õigusliku järjepidevuse määratlemiseks vajalikest tingimustest.
Võttes aluseks eeltoodud analüüsi ning kaaludes seal esitatud argumente, tegi EKLi juhatus EKLi volikogule ettepaneku tunnustada õiguslikku järjepidevust EKLi ja EKKKÜ vahel. Volikogu võttis vastava otsuse vastu 19. detsembril 2022. aastal koos juhisega juhatusele viia põhikirja sisse muudatus kajastamaks õiguslikku järjepidevust EKKKÜga.
Otsus: „„Tunnustada õiguslikku järjepidevust 14. märtsil 1922. aastal registreeritud Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu (EKKKÜ) ja Eesti Kunstnike Liidu (EKL) vahel ning määratleda sellest tulenevalt EKLi asutamisajana 14. märts 1922. aasta.
Ülaltoodud otsusest tulenevalt teha EKLi juhatusele ülesandeks põhikirja muutmise korraldamine, viies sisse viite EKKKÜ ja EKLi vahelisele õiguslikule järjepidevusele, millega loetakse EKLi asutamisajaks EKKKÜ registreerimiskuupäev, 14. märts 1922.“
Kuna põhikirja muutmine kuulub vastavalt põhikirja punktile 19.1 Suurkogu pädevusse, kutsub juhatus käesolevaga kokku erakorralise Suurkogu, et panna hääletusele vastav põhikirja muudatus.
Kui seni on käsitletud Eesti Kunstnike Liitu 1943. aastal Jaroslavlis asutatud Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu (ENKL) (õigus)järglasena, siis liikmeskonnas on aja jooksul suurenenud põhjendatud huvi välja selgitada, kas EKLi õiguseellaseks võiks olla ka mõni varasem kunstnike ühendus 1920ndatest aastatest. Selline huvi on põhjendatud asjaoluga, et enamus Eesti loomeliitudest sai alguse juba enne II maailmasõda peale Eesti iseseisvumist, mitte aga okupatsiooniaja saabumise järel. Ka kunstnikel oli rida organisatsioone esimese Eesti vabariigi päevil, mis neid ühendasid. Üheks väljapaistvamaks ja olulisemaks nende hulgas oli Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing (EKKKÜ).
Eeltoodud huvist lähtuvalt tellis EKLi juhatus õigusliku analüüsi, et hinnata, kas EKLil võiks esineda õiguslik seos mõne varasema kunstnike ühendusega kui 1943. aastal Jaroslavlis asutatud ENKL. Analüüsi tulemusel selgus, et on võimalik jaatada õiguslikku järjepidevust EKKKÜ ning EKLi vahel. Nimelt eksisteerivad mitmed elemendid (nt sarnasus üldistes eesmärkides ning valdkonnas, küllalt ulatuslikult kattuv liikmeskond), mis moodustavad osa õigusliku järjepidevuse määratlemiseks vajalikest tingimustest.
Võttes aluseks eeltoodud analüüsi ning kaaludes seal esitatud argumente, tegi EKLi juhatus EKLi volikogule ettepaneku tunnustada õiguslikku järjepidevust EKLi ja EKKKÜ vahel. Volikogu võttis vastava otsuse vastu 19. detsembril 2022. aastal koos juhisega juhatusele viia põhikirja sisse muudatus kajastamaks õiguslikku järjepidevust EKKKÜga.
Otsus: „„Tunnustada õiguslikku järjepidevust 14. märtsil 1922. aastal registreeritud Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu (EKKKÜ) ja Eesti Kunstnike Liidu (EKL) vahel ning määratleda sellest tulenevalt EKLi asutamisajana 14. märts 1922. aasta.
Ülaltoodud otsusest tulenevalt teha EKLi juhatusele ülesandeks põhikirja muutmise korraldamine, viies sisse viite EKKKÜ ja EKLi vahelisele õiguslikule järjepidevusele, millega loetakse EKLi asutamisajaks EKKKÜ registreerimiskuupäev, 14. märts 1922.“
Kuna põhikirja muutmine kuulub vastavalt põhikirja punktile 19.1 Suurkogu pädevusse, kutsub juhatus käesolevaga kokku erakorralise Suurkogu, et panna hääletusele vastav põhikirja muudatus.