Eesti kunstnikud osalesid Gruusias rahvusvahelisel käsitrükifestivalil International Handmade Printing Festival IMPRINT #9.
Okapi galerii projekt „Analoogdialoogid – identiteet · tehnoloogia · ühiskond“ toob kokku kolm Eesti kunstnikku, kelle praktikad ristuvad analoogse ja kaasaegse piiril. Digitaalse kiirenduse ajastul pöördub see näitus teadlikult käsitsi, mehaaniliste ja taktiilsete kunstilise väljenduse vormide poole. Dialoog hargneb kolmes mõõtmes: Identiteet – Temuri Hvingija, tehnoloogia – Erik Alalooga ja ühiskond – Toomas Kuusing.
Temuri Hvingija „Minu Kolhiida – kuldvillaku jälgedes” uurib Kolhiida, iidset Gruusia piirkonda, mis on tuntud oma seotuse poolest kuldvillaku legendiga, emotsionaalseid ja mütoloogilisi maastikke. Nii Eestisse kui ka Gruusia Lääne Gruusia piirkonda juurdunud Hvingija looming käsitleb identiteedi, mälu ja kultuuripärandi taasavastamist. Tema teosed põimivad iidse müüdi isikliku ajalooga, kombineerides analoogfotograafiat ja linoollõiketrükki, koodnimega Fotograafika. Kujutised kutsuvad esile rituaali, mälumaastike ja pärandi hapra järjepidevuse assotsiatsioone. Hvingija looming kutsub vaataja kogemusse, kus müüt ja mälu põimuvad – intiimne kuuluvustunde otsing läbi analoogse vormi.
Erik Alalooga „Kineetiline heliinstallatsioon” elustab mehaanilised konstruktsioonid ja akustilised seadmed heli ja liikumise sümbioosiks: Metall, pinge, hammasrattad ja resonants muutuvad narratiivi instrumentideks. Selle asemel, et jutustada lugu sõnadega, kutsub installatsioon publikut kogema müüti, mälu ja ruumilist pinget helilainete ja kehalise taju kaudu. See on toores, füüsiline, mänguline, kuid samas rahutukstegev keskkond, mis kajastab liikumise, navigeerimise ja sisemise muutumise teemasid.
Sellel näitusel esitleb Toomas Kuusing valikut oma uusimatest linoollõigetest „Tavalised maailmad – lineoollõikesari”, jätkates oma pikaajalist igapäevaelu absurdsuste ja vastuolude uurimist. Tema teosed kujutavad lavastatud, sürrealistlikke stseene, mis hägustavad piire reaalsuse ja kujutlusvõime, humoorse ja häiriva vahel. Iseloomuliku tumeda huumori, groteskse liialduse ja vaoshoitud sotsiaalse kommentaari tasakaaluga paljastavad Kuusingi linoollõiked maailma, kus tõde on libe ja fiktsioon tundub kummaliselt tuttav.
Koos loovad need teosed analoogsete tundlikkuste ühtse maastiku: lõigatud joonte kihid, taktiilsed pinnad, mehaaniline pinge, fotograafia tekstuurid ja loomise füüsiline töö. Näitus rõhutab kultuuridevahelise kunstilise koostöö olulisust Eesti ja Gruusia vahel – kahe riigi vahel, mida ühendavad vastupidavuse, kohanemise ja kultuurilise uudishimu ühised lood. „Analoogialoogid“ kutsub vaatajaid aeglustama, tähelepanelikult kuulama ja astuma ruumi, kus müüt, mälu ja kujutlusvõime ei ole mitte ainult säilitatud, vaid pidevalt taasloodud.
International Handmade Printing Festival’25 – IMPRINT #9 uurib, kuidas iidne käsitrüki kultuur on ellu jäänud ja kuidas see traditsioon elab edasi tänapäeva digitaalses ja tehnoloogilises reaalsuses. Käsitsi trükkimise protsess – mis põhineb inimlikul puudutusel, füüsilisel jõul ja otsesel dialoogil materjaliga – leiab tänapäeval uue elu algoritmides, ekraanipõhises liikumisgraafikas ja hübriidsetes kunstipraktikates.
Osalevad kunstnikud: Erik Alalooga (EE), Mari Ataneli (GE), Tato Akhalkatsishvili (GE), Lia Bagrationi (GE), Maia Baratashvili (GE), Maka Batiashvili (GE), Uta Bekaia (GE), Alexei Dubinsky (GE), Mikheil Gogava (GE), Gogi (GE), Temuri Hvingija (EE), Roko Iremashvili (GE), Ichiro Ikuta (JP), Luka Lasareishvili (GE), Irakli Lomidze (GE), Konstantine Mindadze (GE), Tornike Mzarelua (GE), Irakli Nassidze (GE), Guela Patiachvili (GE), Elene Rakviashvili (GE), Shako Khrikuli (GE), Rusudan Khizanishvili (GE), Tinatin Tskhadadze (GE), Kako Topuria (GE), Ekaterine Tortladze (GE), Toomas Kuusing (EE) ja Qiao Qi (CN).
Festivali korraldavad Art Caucasus Foundation, Digital Support - Center for Development of Innovation, Nana Kirmelashvili ja Giorgi Kekelidze.
Näitus on avatud Zurab Tsereteli moodsa kunsti muuseumis 18. jaanuarini.
Eesti kunstnike osalemist toetas Eesti Kultuurkapital.
Lisainfo: info@okapi.ee/ 56 881 434