MTÜ Eesti Kunstnike Liit PÕHIKIRI

I Üldsätted

1. Mittetulundusühing "Eesti Kunstnike Liit"

1.1. Mittetulundusühing "Eesti Kunstnike Liit" (edaspidi "Liit") on professionaalseid eesti kunstnikke, kunstiteadlasi ja kunstitöötajaid ning nende loomingulisi ühendusi ühendav loominguline liit (loomeliit).

1.2. Liit on eraõiguslik juriidiline isik, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi õigusaktidest, oma põhikirjast ja organite otsustest.

1.3. Liit on 2. novembril 1992. a. Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi poolt registreeritud samanimelise kodanike ühenduse õigusjärglane. Liit on registreeritud Eesti Vabariigi Ettevõtete, Asutuste ja Organisatsioonide Registri Keskuse poolt 7. juunil 1995. a. kui mittetulundusühing (liit) ning kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse 6. oktoobril 1998. a.

1.4. Liit tegeleb majandustegevusega niivõrd, kui see on vajalik Liidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, toetamiseks ja läbiviimiseks. Liit ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel.

 

2. Liidu asukoht

Liidu asukohaks on Tallinn, Eesti Vabariik.

 

3. Liidu organid

Liidu kõrgeimateks organiteks on liikmete üldkoosolek (edaspidi „Suurkogu“) ja Suurkogude vahelisel ajal volinike koosolek (edaspidi „Volikogu“). Liidu igapäevast tegevust korraldab Liidu juhatus (edaspidi „Juhatus“). Organite pädevused on määratletud põhikirjas.

 

II Liidu eesmärgid ja tegevus

4. Liidu eesmärgid

Liidu eesmärkideks on:

4.1. eesti kunstikultuuri edendamine;

4.2. kunstiloomingu prestiiži tõstmine ühiskonnas;

4.3. kunstnike ja kunstiteadlaste kutsehuvide ja loomevabaduse kaitsmine;

4.4. kunstnike ja kunstiteadlaste sotsiaalse staatuse väärtustamine ning sotsiaalne kaitse;

4.5. eesti kunstnike rahvusvaheliste sidemete edendamine.

 

5. Liidu tegevus

Oma eesmärkide saavutamiseks Liit:

5.1. kogub ja jaotab rahalisi vahendeid põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks, muu hulgas omandades, võõrandades, koormates või andes kasutusse Liidu kinnis- ja vallasvara;

5.2. algatab ja toetab kunstiloomingu arendamise ja kunsti tutvustamisega seotud projekte;

5.3. esindab Liidu liikmeid riigi ja kohaliku omavalitsuse organite ja asutuste, samuti ühiskondlike organisatsioonide ja kolmandate isikute ees;

5.4. esitab riigivõimuorganitele ettepanekuid, muu hulgas seoses valdkondliku arendustegevusega ja valdkondliku seadusloomega;

5.5. korraldab kunstinäitusi ja esindab kunstinäitustel Liitu;

5.6. kogub ja vahendab kunstiga seonduvat informatsiooni;

5.7. kogub andmeid oma liikmete loodud teoste ja esituste kohta;

5.8. toetab oma liikmete loometegevust ja enesetäiendamise korraldamist, muu hulgas läbi ateljeede, stuudiote, töökodade ja galeriide liikmete kasutusse andmise ning läbi liikmetele stipendiumite jagamise;

5.9. esindab Liidu liikmeid rahvusvahelistes organisatsioonides;

5.10. arendab kirjastustegevust;

5.11. nõustab Liidu liikmeid;

5.12. arendab galeriitegevust;

5.13. korraldab muud tegevust, mis vastab Liidu eesmärkidele ning ei ole vastuolus seaduse ega põhikirjaga.

 

6. Liidu pädevus

Liidul on õigus:

6.1. omada varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kanda vastavaid kohustusi, olla hagejaks või kostjaks kohtus;

6.2. astuda lepingulistesse suhetesse Eesti Vabariigi ning välisriikide juriidiliste ja füüsiliste isikutega, arendada nendega koostöösidemeid, olla rahvusvaheliste organisatsioonide liige;

6.3. asutada juriidilisi isikuid vastavalt oma põhikirjalistele eesmärkidele. Liit ei tohi olla täisühingu osanik ega usaldusühingu täisosanik ega juhtida täis- või usaldusühingut;

 

III Liikmelisus

7. Liidu liikmed

Liidu liikmeteks võivad vabatahtlikkuse alusel olla järgmised füüsilised ja juriidilised isikud:

7.1. füüsilised isikud: oma loomingulist võimekust ja aktiivsust praktikas tõestanud professionaalsed kunstnikud, kunstiteadlased ja kunstitöötajad. Liidu liikmeks ei ole kohustust võtta isikut, keda on kriminaalkorras karistatud tahtlikult toime pandud teo eest või kes on varem Liidust välja arvatud muul alusel kui isikliku avalduse alusel või kes on muul viisil oluliselt kahjustanud Liidu või tema liikmete huve;

7.2. juriidilised isikud: oma tegevuse tulemuslikkust praktikas tõestanud mittetulundusühingud - loomingulised ühendused ja liidud, millel on vähemalt 25 liiget (edaspidi "Liikmesorganisatsioonid" või ka „Alaliidud“).

7.3. Liidu juhatus peab oma liikmete registrit, millesse kantakse isiku nimi, elu- või asukoht, isiku- või registrikood, liikmeks astumise aeg, andmed liikmelisuse peatamise, Liidust väljaarvamise või väljaastumise kohta, ning muid seaduses lubatud andmeid.

 

8. Liidu auliikmed

8.1. Eesti kunsti ja Liidu ees erilisi teeneid omavatele füüsilistele isikutele võib Volikogu omistada Liidu auliikme nimetuse.

8.2. Liidu auliikmel puudub õigus algatada Suurkogu kokkukutsumist, hääleõigus Suurkogul ning õigus olla valitud Liidu organitesse. Kui auliikme nimetus omistatakse Liidu liikmele, siis käesolevas lõigus sätestatud piirangud tema kohta ei kehti.

8.3. Auliikme statuudi kehtestab Volikogu.

 

9. Liidu liikmeks vastuvõtmise kord

9.1. Liikmestaatuse taotlemiseks esitab füüsiline või juriidiline isik Volikogule avalduse; füüsiline isik esitab lisaks avaldusele portfoolio ja 3 soovituskirja Liidu liikmetelt.

9.2. Isiku Liidu liikmeks vastuvõtmise otsustab Volikogu vastavasisulise kirjaliku avalduse alusel, hinnates isiku vastavust punktis 7.1 ja 7.2. nimetatud kriteeriumitele. Volikogul on õigus liikme vastuvõtmise otsustamiseks nõuda lisaks punktis 9.1 nimetatud materjalidele liikmelisuse taotleja loomevaldkonnaga seotud materjalide esitamist või muid Liidu liikmeks vastuvõtmise sobivust kinnitavaid dokumente Volikogu enda äranägemisel.

9.3 Avalduse läbivaatamine toimub hiljemalt 3 kuu jooksul alates avalduse kättesaamisest.

 

10. Liikmelisuse mitteüleantavus

10.1. Liikmelisust Liidus ja liikmeõiguse teostamist ei saa üle anda (välja arvatud põhikirja p.-s 18.2. nimetatud juhul).

10.2. Füüsilisest isikust liikme surma korral tema liikmelisus Liidus lõpeb.

10.3. Juriidilisest isikust liikme lõppemise korral tema liikmelisus Liidus lõpeb, v.a seaduses sätestatud juhtudel.

 

11.Liikmelisuse peatamine

11.1. Liidu Juhatus võib liikmelisuse liikme kirjaliku avalduse alusel peatada.

11.2. Liige, kelle liikmelisus on peatatud, on vabastatud liikmemaksust ja tal puuduvad liikmeõigused.

 

12. Liikme väljaastumine ja väljaarvamine Liidust

12.1. Liige arvatakse Liidust välja Volikogu otsusega.

12.2. Liikme võib Liidust välja arvata järgmistel alustel:

12.2.1. Liidu põhikirja või organi otsuse korduv mittetäitmine vähemalt kuue (6) kuu jooksul või Liidu ees võetud lepingulise kohustuse oluline rikkumine;

12.2.2. Liidule või Liidu liikmele otseselt või kaudselt varalise või mittevaralise kahju tekitamine, muu hulgas au teotamise või maine kahjustamise (nii ebakohase väärtushinnangu kui ebaõigete andmete avaldamise) kaudu;

12.2.3. liikme heade kommete vastane käitumine;

12.2.4. Volikogu poolt kehtestatud liikmemaksu mittetasumine vähemalt kahe aasta jooksul;

12.2.5. Liikmesorganisatsioon ei vasta enam punktis 7.2 nimetatud kriteeriumitele;

12.2.6. Liikmesorganisatsioon ei ole Volikogu koosolekutel osalenud ei oma esindaja kaudu ega volitades teist Volikogu liiget vähemalt 4 korral kahe aasta jooksul;

12.2.7. Liikme kirjalik avaldus Liidust väljaastumiseks.

12.3. Käesoleva punkti mõttes loetakse Liikme tegevuseks ka liikme valitseva mõju all oleva juriidilise isiku tegevust.

 

13. Vastutuse välistamine

Liit ei vastuta oma liikmete kohustuste eest ja Liidu liikmed ei vastuta Liidu varaliste kohustuste eest.

 

IV Liidu liikmete õigused ja kohustused

14. Liikmete õigused

Liidu liikmel on õigus:

14.1. osaleda Liidu liikmete Suurkogul, valida ja olla valitud Liidu organitesse;

14.2. algatada Suurkogu kokkukutsumine põhikirjas sätestatud korras;

14.3. teha ettepanekuid Liidu põhikirja muutmiseks;

14.4. algatada programme ja projekte Liidu põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks;

14.5. esitada Juhatusele ja/või Volikogule ettepanekuid Liidu või selle organite töö kohta;

14.6. kaevata Juhatuse otsuse peale Volikogule;

14.7. kaevata Volikogu otsuse peale Suurkogule. Kaebus tuleb esitada enne Suurkogu päevakorra väljakuulutamist;

14.8. saada teavet Liidu ja tema organite tegevuse ning vastuvõetud otsuste kohta, välja arvatud teavet, mis võib kahjustada Liidu, Liidu koostööpartnerite või konkursil osalejate majanduslikke või muid tähelepanuväärseid huvisid;

14.9. osaleda Liidu poolt organiseeritud üritustel;

14.10. lahkuda Liidust või peatada oma liikmelisus.

 

15. Liikmete kohustused

Liidu liige on kohustatud:

15.1. järgima Liidu põhikirja sätteid ja organite otsuseid;

15.2. tasuma Volikogu poolt kehtestatud liikmemaksu;

15.3. suhetes Liidu ning teiste Liidu liikmetega juhinduma headest kommetest ja kollegiaalsuse põhimõtetest;

15.4. informeerima Liitu oma kontaktandmete muutumisest viivitamatult;

15.5. esitama loovisikuna andmeid loodud teoste ja esituste kohta Volikogu poolt kehtestatud korras;

15.6. esitama loovisikuna andmeid stipendiumi või muu toetuse kasutamise kohta vastavalt punktides 26.20-26.22 nimetatud kordadele, kui Liit on liikmele stipendiumi või toetuse andnud;

15.7. täitma kohaselt muid liikme poolt Liidu ees võetud lepingulisi kohustusi.

 

16. Liikmete vastutus

Liidu liige vastutab tema poolt Liidule tekitatud kahju eest vastavalt seadusele.

 

17. Liikmekaart

Füüsilistest isikutest liikmetele ja auliikmetele annab Liit välja Liidu liikmekaardi.

 

V Liidu juhtimine

18. Suurkogu

18.1. Liidu kõrgeimaks organiks on Suurkogu, millel võivad osaleda kõik Liidu liikmed. Suurkogude vahelisel ajal on kõrgeimaks organiks Volikogu.

18.2. Liidu liige võib volitada kirjalikult teist Liidu liiget ennast Suurkogul esindama. Igal Liidu liikmel on hääletamisel üks hääl.

 

19. Suurkogu pädevus

Suurkogu pädevusse kuulub:

19.1. põhikirja muutmine;

19.2. Liidu tegevuse eesmärgi muutmine;

19.3. Juhatuse aruande ärakuulamine ja Liidu organite tööle hinnangu andmine;

19.4. resolutsioonide ja pöördumiste vastuvõtmine kõigis siseriiklikes ja rahvusvahelistes küsimustes, mis seonduvad Liidu huvidega;

19.5. otsuse vastuvõtmine Tallinn, Vabaduse väljak 8 (Tallinna Kunstihoone) kinnistu ja Vabaduse väljak 6 korteriomandite, mis on registreeritud kinnistusraamatus registriosas 125611 ja 125613 võõrandamiseks või piiratud asjaõigusega koormamiseks, v.a. juhul, kui piiratud asjaõigusega koormamine toimub Liidu poolt asutatud ja/või kontrollitava juriidilise isiku kasuks;

19.6. esindajate (volinike) valimine Liidu Volikogusse, võttes arvesse punktis 25.1. sätestatut ning Liidu füüsilistest isikutest Volikogu asendusliikmete valimine;

19.7. kahe Juhatuse liikme (Presidendi ja Asepresidendi), kes peavad olema Liidu liikmed, valimine;

19.8. Liidu lõpetamise, jagunemise ja ühinemise otsustamine.

 

20. Suurkogu kokkukutsumine

20.1. Korralise Suurkogu kutsub kokku Juhatus üks kord iga kolme aasta järel hiljemalt jooksva aasta 30. maiks. Erakorralise Suurkogu kutsub kokku Juhatus siis, kui seda nõuavad Liidu huvid, 1/10 Liidu füüsilistest isikutest liikmetest või vähemalt 3 Liikmesorganisatsiooni. Kui liikmed nõuavad Juhatuselt Suurkogu kokkukutsumist, peavad nad esitama Juhatusele vastavasisulise nõude kirjalikult ning näitama kokkukutsumise põhjuse.

20.2. Kui Liidu Juhatus ei kutsu Suurkogu kokku punktis 20.1. nimetatud liikmete nõudmisel, võivad vähemalt 1/10 Liidu füüsilisest isikust liikmetest või vähemalt 3 Liikmesorganisatsiooni Suurkogu ise kokku kutsuda ja määrata selle päevakorra omal algatusel.

20.3. Korralise kui ka erakorralise Suurkogu kokkukutsumisest ja selle päevakorrast tuleb kõigile Liidu liikmetele vähemalt kaks nädalat kirjalikult ette teatada. Kutses tuleb ära märkida ka Suurkogu toimumise aeg ja koht.

20.4. Täiendavate küsimuste võtmist päevakorda reguleerib seadus.

 

21. Suukogu läbiviimine

21.1. Suurkogu on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb isiklikult või oma volitatud esindaja kaudu vähemalt kaks viiendikku (2/5) Liidu liikmetest.

21.2. Kui Suurkogu pole otsustusvõimeline, siis kutsub Juhatus kolme nädala jooksul alates Suurkogu toimumisest kokku sama päevakorraga uue Suurkogu, mis on õigustatud otsuseid vastu võtma kui Suurkogul osaleb või on esindatud vähemalt kaks Liidu liiget.

21.3. Suurkogu protokollitakse vastavalt seaduses sätestatule.

 

22. Suurkogu otsus

22.1. Suurkogu on õigustatud vastu võtma otsuseid vaid nendes küsimustes, mis on eelnevalt Suurkogu kokkukutsumisel kirjaliku päevakorraga liikmetele teatavaks tehtud või mis on võetud päevakorda vähemalt 9/10 Suurkogul osalevate Liikmete nõusolekul, kui Suurkogul osaleb üle poole Liidu liikmetest.

22.2. Suurkogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole Suurkogul osalenud või esindatud liikmetest. Isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli.

22.3. Otsus Liidu lõpetamiseks, jagunemiseks või ühinemiseks, samuti käesoleva põhikirja punktis 19.5. nimetatud tehingute lubamiseks on vastuvõetud kui selle poolt hääletab üle kahe kolmandiku (2/3) Suurkogust isiklikult või esindaja vahendusel osavõtnud liikmetest.

22.4. Liidu tegevuse eesmärkide muutmiseks on vajalik 9/10 Liidu liikmete nõusolek. Muutmist otsustanud Suurkogul mitteosalenud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.

22.5. Suurkogu otsuste ettevalmistamiseks võib moodustada komisjone ja töögruppe.

 

23. Hääletamine Suurkogul

23.1. Üldreeglina on Suurkogul hääletamine avalik.

23.2. Hääletamine Liidu Presidendi ja Asepresidendi ja Volikogusse valitavate volinike valimisel on salajane, kui Suurkogu ei otsusta teisiti.

23.3. Häältelugemiseks avalikul ja salajasel hääletamisel moodustab Suurkogu häältelugemiskomisjoni (häältelugemiskomisjonid).

 

24. Volikogu

24.1. Volikogu on kõrgeim Liidu organ Suurkogude vahelisel ajal.

24.2. Volikogu volituste periood kestab kolm aastat korralisest Suurkogust järgmise korralise Suurkoguni. Sama regulaarsusega valitakse uued asendusliikmed.

24.3. Erakorraline Suurkogu võib Volikogu laiali saata ja algatada uue Volikogu moodustamise menetluse, mille volitused kestavad kuni järgmise korralise Suurkoguni.

24.4. Volikogu liikmetel on Liidu suhtes lojaalsus- ja hoolsuskohustus, ning Liidu või muude juriidiliste isikute, milles Liidul on kontroll või muu oluline huvi, majandustegevusega seotud ärisaladuste hoidmise kohustus.

 

25. Volikogu koosseis

25.1. Volikogu koosseisu kuuluvad:

25.1.1. iga Liikmesorganisatsiooni poolt delegeeritud esindaja, kes on seejuures Liidu liige ja Liikmesorganisatsiooni juhatuse liige;

25.1.2. esindajad Liidu füüsilistest isikutest liikmete hulgast;

25.1.3. vahetult eelmise valimisperioodi lõpus Liidu juhatusse kuulunud President ja Asepresident juhul, kui nad nõusoleku annavad;

25.1.4. Liidu President ja Asepresident.

25.2. Volikogu arvulise koosseisu, Liidu füüsilistest liikmetest Volikogu asendusliikmete arvu ja esindusmäärad otsustab Suurkogu arvestades punktis 25.1 sätestatut.

25.3. Juhul, kui Volikogu liige, kes on valitud Liidu füüsilisest isikust liikmete hulgast, ei ole Volikogu koosolekutel osalenud ei isiklikult ega volitades teist Volikogu liiget vähemalt 4 korral kahe aasta jooksul, kaotab ta koha Volikogus (tema volitused Volikogu liikmena lõpevad) ning tema asemele asub Suurkogu poolt valitud asendusliige, kes sai valimisel järjekorras enim hääli.

 

26. Volikogu pädevus

Volikogu pädevusse kuulub:

26.1. isikute Liitu vastuvõtmine ja liikmete Liidust väljaarvamine, Liidu auliikme nimetuse omistamine ja auliikme statuudi ning liikmemaksu kehtestamine;

26.2. Liidu eelarve ja eelmise majandusaasta majandusaruande kinnitamine;

26.3. Liidu tegevusprogrammide, sealhulgas näituseplaanide kinnitamine;

26.4. Liidu finantseeritavate loominguliste projektide kinnitamine;

26.5. Asepresidendi valimine Suurkogude vahelisel ajal senise Asepresidendi lahkumisavalduse, surma või pikaajalise võimetuse korral täita oma ülesandeid;

26.6. Liidu Presidendi lahkumisavalduse, surma või pikaajalise võimetuse korral täita oma ülesandeid valib Volikogu Presidendiks Asepresidendi tema nõusolekul ja valib uue Asepresidendi;

26.7. Juhatuse liikme, kes on majandus-, finants- või õigusala ekspert, valimine Presidendi ja Asepresidendi ettepanekul kolmeaastaseks ametiajaks. Nimetatud Juhatuse liige ei pea olema Liidu liige;

26.8. Juhatuse liikmega või Volikogu liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja vastavas lepingus või nõudes Liidu esindaja määramine. Küsimuse otsustamisel ei osale huvitatud isik;

26.9. Juhatuse liikme tasu kinnitamine;

26.10. Juhatuse liikmele tehingute tegemiseks maksimumpiiride ja tingimuste kehtestamine;

26.11. registrisse kantud vallas- ja kinnisvara võõrandamine või omandamine, ning piiratud asjaõigusega koormamine (v.a. käesoleva põhikirja punktis 19.5. Suurkogu pädevusse antud objektid ja tehingud);

26.12. esindajate nimetamine Liidu poolt moodustatud äriühenduste juhtimisorganitesse ja sihtasutuste nõukogusse Juhatusega kooskõlastatult, neile tegutsemisjuhendite andmine, nende tegevuse kontrollimine ning aruannete ärakuulamine;

26.13. otsuste vastuvõtmine kõigis Liidu tegevusega seotud või Liidu huvisid puudutavates teistes küsimustes, mis ei ole seaduse või põhikirjaga antud Suurkogu või Juhatuse pädevusse;

26.14.töörühmade ja komisjonide moodustamine ning nende aruannete ärakuulamine;

26.15. Liidu astumine Eesti Vabariigis tegutseva või rahvusvahelise organisatsiooni liikmeks;

26.16. Juhatuse palvel Juhatuse konsulteerimine Liidu nimel kandidaatide esitamiseks kunstipreemiate saamiseks;

26.17. korralise Suurkogu päevakorra kinnitamine;

26.18. vajadusel aukohtu liikmete valimine ja aukohtu reglemendi kinnitamine;

26.19. loometoetuste komisjoni liikmete valimine ja komisjoni töökorra kehtestamine;

26.20. loometoetust saavate isikute ja loometoetuste üle arvestuse pidamise korra kehtestamine;

26.21. loovisikutele stipendiumite ja muude hüvitiste maksmise aluste ja korra kehtestamine;

26.22. loovisiku poolt loodud teoste ja esituste kohta teavitamise korra kehtestamine;

26.23. Suurkogu poolt delegeeritud küsimuste lahendamine.

 

27. Volikogu koosolek ja otsused

27.1. Volikogu koosolekud toimuvad vähemalt neli korda aastas. Volikogu kutsutakse kokku Liidu Presidendi või vähemalt ühe neljandiku (1/4) Volikogu liikmete initsiatiivil.

27.2. Koosolekukutse saadetakse Volikogu liikmetele välja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 10 päeva enne koosolekut lihtkirjana või elektronposti teel. Kutses peab olema märgitud koosoleku toimumise aeg ja koht ning koosoleku päevakord.

27.3. Koosolekut juhatab Liidu President või koosolekul viibivate Volikogu liikmete enamuse nõusolekul mõni teine Volikogu liige.

27.4. Volikogu on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb üle poole Volikogu liikmetest.

27.5. Kui Volikogu liige ei saa osaleda Volikogu koosolekul, on tal õigus osaleda hääletamisel, edastades oma hääle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või volitada enda eest hääletama enda valitud teine Volikogu liige, kes osaleb koosolekul ning hääletab volituse piires tema eest.

27.6. Volikogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud või esindatud Volikogu liikmetest.

27.7. Volikogu koosolek protokollitakse. Koosoleku protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ning protokollija.

27.8. Volikogu võib otsuseid vastu võtta koosolekut kokku kutsumata. Reglement on järgmine:

• Liidu President saadab otsuse eelnõu kõigile Volikogu liikmetele ja teatab tähtaja, mille jooksul Volikogu liikmed peavad esitama selle kohta oma kirjaliku seisukoha. Vastav tähtaeg ei või olla lühem kui 5 tööpäeva. Kui Volikogu liige ei teata tähtaegselt, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu;
• Otsus loetakse vastu võetuks, kui selle poolt on hääletanud vähemalt 2/3 Volikogu liikmetest;
• Liidu President koostab hääletustulemuste kohta hääletusprotokolli ning saadab selle viivitamatult Volikogu liikmetele.

27.9. Kui kõik Volikogu liikmed otsusega nõustuvad ja selle allkirjastavad, võib Volikogu otsuse vormistada ka etteteatamiseta ja hääletusprotokollita.

27.10. Kui Volikogu võtab vastu otsuse Juhatuse pädevusse kuuluvas küsimuses, vastutavad volikogu liikmed nagu juhatuse liikmed.

 

28. Juhatus

28.1. Juhatuses on 3 liiget, kellest kaks valitakse vastavat punktile 19.7 ja üks vastavalt punktile 26.7.

28.2. Juhatuse tööd korraldab Liidu President. Juhatuse liikmed võivad omavahel ära jagada tegevusvaldkonnad.

28.3. Presidendiks ja Asepresidendiks ei saa kandideerida rohkem kui kaheks järjestikuseks ametiajaks. Kandidaadid tuleb üles seada vähemalt kaks nädalat enne Suurkogu toimumist. Hilisemat ülesseadmist ei arvestata. Ülesseadmiseks tuleb esitada curriculum vitae, motivatsioonikiri ja visioon Liidu arengust vähemasti järgneva 3 aasta jooksul.

 

29. Juhatuse õigused ja kohustused:

29.1. korraldab Liidu tegevust vastavalt seadusele, põhikirjale, Suurkogu ja Volikogu otsustele ja korraldab raamatupidamist;

29.2. esindab Liitu kolmandate isikute eest;

29.3. kontrollib ja juhendab Liidu töötajate tegevust;

29.4. valmistab ette, kutsub kokku ja juhatab Volikogu istungeid;

29.5. kutsub kokku ja juhatab Suurkogu;

29.6. esitab Volikogule järgneva aastaeelarve projekti hiljemalt jooksva aasta 15. detsembriks;

29.7. esitab Volikogule eelmise majandusaasta aruande hiljemalt jooksva aasta 15. maiks;

29.8. otsustab iseseisvalt tehingute tegemise, loominguliste projektide finantseerimise ning toetuste andmise, mis ei ületa Volikogu poolt kehtestatud maksimumpiire ning tingimusi;

29.9. otsustab iseseisvalt Volikogu poolt kehtestatud maksimumpiire ületavate tehingute tegemise, kui tehinguga viivitamine põhjustaks Liidule olulist kahju, informeerides tehingust koheselt Volikogu;

29.10. korraldab Liidu liikmete informeerimist Liidu tegevust puudutavates küsimustes;

29.11. vajadusel uute ametikohtade loomine ja tööjuhendi kinnitamine;

29.12. Liidu nimel kandidaatide esitamine kunstipreemiate saamiseks, kusjuures vajadusel on Juhatusel õigus konsulteerida Volikoguga;

29.13. hoidub aktiivsest poliitilisest tegevusest;

29.14. täidab seadusest ja põhikirjast tulenevaid kohustusi juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja on Liidule lojaalne;

29.15. Liidu või muude juriidiliste isikute, milles Liidul on kontroll või muu oluline huvi, majandustegevusega seotud ärisaladuste hoidmise kohustus.

 

30. Presidendi ja Asepresidendi volituste kestus

30.1. Presidendi ja Asepresidendi volitused juhatuse liikmena kestavad kolm aastat korralisest Suurkogust järgmise korralise Suurkoguni.

30.2. Erakorraline Suurkogu võib Presidendi ja/või Asepresidendi tagasi kutsuda, kui President ja/või Asepresident on oluliselt kahjustanud Liidu huvisid ja valida uue(d), kelle volitused kehtivad järgmise korralise Suurkoguni.

30.3. Kui Suurkogu ei otsusta teisiti, kehtib Presidendi ja Asepresidendi teenistusleping kaks kuud pärast tagasikutsumist Suurkogu poolt, tööülesandega nõustada uut Juhatust ning Volikogu.

 

VI Liidu varad

31. Liidu varad

31.1. Põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks tegeleb Liit majandustegevusega Eesti Vabariigi seadustes ettenähtud piirides.

31.2. Liidu varad moodustuvad:

-omandatud kinnis- ja vallasvarast;

-annetustest ja pärandvarast;

-riigieelarvest eraldatud toetustest;

-sihtannetustest, mille eesmärk on kooskõlas Liidu põhikirjaga;

-tuluüritustelt laekuvast tulust;

-võlakirjade, aktsiate ja investeerimisfondide osakute müügist saadud tulust;

-Liidu poolt asutatud juriidiliste isikute tegevuse tulemusel saadud tulust;

-vara koormamisel ja võõrandamisel saadud tulust;

-rahaliste vahendite hoiustamisel saadud tulust;

-liikmemaksudest;

- muust seadusega lubatud tulutoovast majandustegevusest.

31.3. Liit vastutab oma varaliste kohustuste eest talle kuuluva varaga.

31.4. Liit võidakse vabastada maksudest riigi ja kohalikku eelarvesse vastavalt Eesti Vabariigi seadusele.

 

VII Liidu ühinemine, jagunemine ja lõpetamine

32. Liidu ühinemine ja jagunemine

Liidu ühinemine ja jagunemine toimub seadusega sätestatud korras.

 

33. Liidu lõpetamine

33.1. Liit lõpetatakse

33.1.1. Suurkogu otsusega;

33.1.2. pankroti menetlusega;

33.1.3. liikmete arvu vähenemisel alla kahe isiku;

33.1.4. muudel seaduses sätestatud alustel.

33.2. Liidu lõpetamise kord on sätestatud seaduses.

 

33. Liidu lõpetamisest järele jääva vara jaotamine

Liidu lõpetamisel pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või tagamist ja raha deponeerimist antakse ülejäänud vara kunstiga tegelevatele institutsioonidele, kes on kantud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja.

 

38. Liidu tegutsemise tähtaeg

Liit on loodud tähtaega määramata.

 

Eesti Kunstnike Liidu põhikiri uues redaktsioonis vastu võetud Eesti Kunstnike Liidu Suurkogu poolt

16.08.2016.

 

Vano Allsalu

Eesti Kunstnike Liidu president