Breadcrumb
Uued näitused Vana-Võromaa kultuurikojas
30.09.2019
Kaido Rätsep
Maalinäitus „Elu ja ülirohkesti“
02.10- 17.11.2019
Maalinäitus „Elu ja ülirohkesti“
02.10- 17.11.2019
Näituse avamine toimub 02.10 kell 17.00.
Kaido Rätsepal oli metsik noorusaeg Nõukogude Liidus. Kaido oli punkar Pärnus. Seal juhtus ja toimus paljutki. Noorena läks ta õppima kutsekooli ning juba 15-aastasena töötas ehitustel. Pärnus oli sel ajal palju punkbände, tema sattus solistiks Shithead-nimelisse kollektiivi. Pungi juurde kuulusid ka uimastid ning alkohol, millest tulenesid pisirikkumised ja vägivald.
„Olin allakäinud narkar, kellest endised tuttavad kaarega mööda käisid,“ on Kaido ühes leheintervjuus rääkinud. Kõige suuremas kriisis leidis Kaido usu ja kristlikud vennad. Tema elu pole ka seejärel olnud alati lihtne ning rõõmus. Punkmuusika on vaatamata usku astumisele siiani osa tema elust. Lisaks on ta enda jaoks taas leidnud endise lapsepõlveharrastuse – joonistamise.
Rätsep hakkas kunstiga tegelema lasteaias, kus korraldas juba 4-aastaselt rühmakaaslastele oma esimese isikunäituse, aga ei ole seda õppinud ega kedagi teadlikult jäljendanud.
Enamus tema maalidest kõnelevad Lõvikuninga elust, kes on üdini positiivne – seega Superlõvi, kes ei tee pisematelegi liiga ega söö neid ära. Ta on kaastundlik, üllas, võitja natuur. Läbi ja lõhki optimistlik ning varjatud sõnumina peegeldab endas ka kristlikku sõnumit.
Kaido Rätsepa kunst on vägagi naivistlik. Kuigi teoste sõnum on kristlik, on see väga mitmekihiline. Värvide maailm ja teemade grotesksus meenutavad mingil määral Mehhiko kunsti
Pildid pärinevad viimastest aastatest, värskeimad sellest aastast.
Annela Samuel
Fotonäitus „Salajase linna lood“
02.10- 17.11.2019
Annela Samuel (s. 1974) on vabakutseline fotograaf, kes elab ja töötab Tallinnas, kuid on sündinud ja õppinud Võrus.
Ta on lõpetanud fotograafia täiendõppekursuse Eesti Kunstiakadeemias ning osalenud arvukates fotoalastes meistriklassides nii Eestis kui väljaspool Eestit. Sügavam huvi dokumentaalfotograafia vastu tärkas mõned aastad tagasi ning sellest kasvas välja mahukas projekt „Salajase linna lood“, mis räägib Paldiski linnast. Omamoodi jätkuks sellele võib pidada ka praegu töös olevat dokumentaalprojekti Sillamäe linnast ja inimestest.
Kuigi Paldiski asub Tallinnast kõigest tunnise rongisõidu kaugusel, on ta paljudele vaid läbisõiduhoov, et jõuda pankrannikule vaadet nautima. Tegelikult on linnal äärmiselt huvitav ajalugu – aastatel 1944-1994 oli Paldiski Nõukogude Liidu suletud sõjaväelinn. Sama põnev on ka Paldiski elanikkond – linnas elab umbes 20 eri rahvust. Viimastel aastakümnetel on Paldiskisse kolinud palju inimesi, kelle jaoks on linn omamoodi ajutine põgenemiskoht – kas endise elu, Tallinna suurlinnamelu eest - või siis on linn valitud rahuliku vanaduspõlve veetmiseks. Üha enam linna elanikega kontakti saavutades jõudis fotograaf Paldiski kui põgenemiskoha ideeni ning salajase linna mõte sai seeläbi kihte juurde. Samas pärast regionaalreformi ja liitumist põliste eesti valdade ja küladega nagu Padise, Laulasmaa on Paldiski saanud jälle täiesti uue hingamise. Näitusel on väljas valik 2017-2019 tehtud fotodest. Kuna inimeste pildistamisega kaasneb pea alati lugude jagamise moment, siis saab näitusel kuulata salvestatud jutuajamisi Paldiski elanikega, nende mõtteid linna minevikust ja tänapäevast.
Näituseid toetab Eesti Kultuurkapital.
Lisainfo:
Jana Huul
Vana-Võromaa Kultuurikoda
Katariina allee 11, Võru
Avatud K- P 11.00- 19.00