In memoriam Kristiina Kaasik

26. I 1943–18. II 2024

Lahkunud on maalikunstnik ja Eesti Kunstnike Liidu auliige Kristiina Kaasik – silmapaistev maaliklassik, kelle elav ja isikupärane looming on rikastanud Eesti kunstimaastikku juba kuus aastakümmet.

Kristiina Kaasik sündis 26. jaanuaril 1943 Tallinnas. Kaasik lõpetas 1961. aastal Tallinna 2. Keskkooli ning õppis aastatel 1961–1967 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis teatridekoratsiooni ja maali erialal. Töötas aastatel 1967–1969 Kunstitoodete Kombinaadis kujundustööde ateljees ja alates 1969. aastast vabakutselise kunstnikuna. Näitustel osales kunstnik alates 1965. aastast ja kuulus alates 1970. aastast Eesti Kunstnike Liitu. Kristiina Kaasik oli legendaarse kunstirühmituse ANKˈ64 asutajaliige.

Kristiina Kaasiku julgelt ekspressiivne ja omanäoline maalijakäekiri ning tundlik värvimeel on lahutamatult seotud loomingu mõtestamise ning vaimsete otsingutega. Kaasikut huvitasid sisemine vabadus ja vastuse otsimine küsimusele, kuidas jõuda puhtamasse ajatusse maailma, mis on meis endis ja väljaspool meid. Kaasikut köitnud teemade ja motiivide ring avardus ja arenes läbi pika loometeekonna, hõlmates nii reaalsusest, linnadest ja loodusest inspireeritud kui ka nägemuslikke maastikke ja pildiruume. 1970. aastate lõpul ja 1980. aastate algul muutusid Kaasiku senised maastikud peaaegu märkamatult abstraktseteks teosteks, jättes uutmoodi kompositsioonide algallikad – tegelikkuse suurejoonelised vaatemängud – siiski aimatavaks. Seejuures on Kaasik ise pidanud kõige huvipakkuvamaks värvimaagiat kui niisugust – täpsemalt värvide omavaheliste kõneluste metafüüsikat, mis võimaldab kunstnikul edastada puhtamaid vibratsioone ja minna nähtamatu ruumi sügavustesse. Värv on olnud tema meedium, aga ka aines, millest kunstniku käekiri ja kujundid kasvavad välja justkui iseenesest, loomulikult ja sundimata. Kaasiku maalid on läbi aegade olnud intensiivsed, ekspressiivsed, emotsionaalsed – ning kohati lausa dramaatilised ja sürreaalsedki. Aga need ei ole kunagi olnud pelgalt dekoratiivsed, tema väljenduslikkus on ikka sisaldanud tähendust, assotsiatiivsust, mis ei seostu mitte ainult ühe või teise kunstivoolu või kunstniku loominguga, vaid eelkõige vaataja kogemusega.

Värvide kõrval ja nende abil kehtestab end Kaasiku loomingus eredalt ka valguse mõiste ja metafoor, „lootus ja ootus vaimsema paradigma järele”, nagu on kunstnik ise kirjutanud. Kaasiku teostes on maagiat ja lummust, mis kutsuvad mõistatama tema maalitud maailmade tagamaid, otsima kohtade ja kujundite jälgi kusagilt tegelikkuse ja unistuse piirimailt. Tema sügavalt läbitunnetatud sümbolistlik maastikukäsitlus on meie kunstipildis erandlikult mõjuv ja üha mõtteainet pakkuv.

Kristiina Kaasiku loomingut on eksponeeritud arvukatel näitustel kodu- ja välismaal, üheks avalikkusele tuntuimaks monumentaalteoseks on tema Tallinna Jaani kirikule maalitud pasunapuhujatega orelitiivad. Kristiina Kaasik on pälvinud Eesti maalikunsti kõrgeima tunnustuse Konrad Mäe preemia (1980), talle on omistatud Valgetähe IV klassi teenetemärk (2014).

Mälestame head kolleegi, unustamatut kaasteelist ja kirglikku loojat ning avaldame sügavat kaastunnet lähedastele ning sõpradele!

Eesti Kunstnike Liit
Eesti Maalikunstnike Liit
Eesti Kultuuriministeerium

Kristiina Kaasiku ärasaatmine toimub pühapäeval, 25. veebruaril kell 13.00 Viimsi Püha Jaakobi kirikus.
Muldasängitamine leiab aset Rohuneeme kalmistul pärast ärasaatmist.

Foto: Kristiina Kaasik (autor Wim Lamboo, 1997). Eesti Kunstimuuseum.