EKL AULIIKMED 2023

Eesti Kunstnike Liidu volikogu 21.12.2023 koosolekul valiti salajase hääletuse teel volikogu liikmete poolt esitatud kandidaatide hulgast Eesti Kunstnike Liidu uuteks auliikmeteks Ehalill Halliste, Leida Ilo, Kai Koppel, Raili Vinn, Ekke Väli. Eesti Kunstnike Liidu auliikme nimetuse võib liidu põhikirjast lähtuvalt volikogu omistada Eesti kunsti ja liidu ees erilisi teeneid omavatele füüsilistele isikutele. 

Tekstiilikunstnik Ehalill Halliste (1948) õppis aastatel 1971–1976 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis tekstiilikunsti eriala. Aastatel 1978–1994 töötas Kunstitoodete Kombinaadi ARS kunstnikuna, aastatel 1994–2002 kunstiõpetajana Kohila Gümnaasiumis. 1994. aastast töötab vabakutselise kunstnikuna. Ehalill Halliste on 1981. aastast Eesti Kunstnike Liidu ja 1997. aastast Eesti Tekstiilikunstnike Liidu liige. Ehalill Halliste on tuntud ja hinnatud vaibakunstnik, kes on enam kui viiskümmend aastat järjepidevalt olnud tegev tekstiilikunsti arendajana ja loojana. Ta on teostega rikastanud tekstiilikunsti isikupärase tundliku ja lüürilise käekirjaga gobeläänide ja põime-vaipadega ning loonud ka kirikutekstiile ning on elujaatavate ja värviküllaste gobeläänidega lisanud olulise tahu siinse vaibakunsti arengusse.

Metallikunstnik Leida Ilo (1943) õppis aastatel 1965–1970 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis dekoraator-tarbekunstniku eriala. Ilo töötas aastal 1963 Tallinna Merekoolis laborandina, aastatel 1963–1965 Kunstitoodete Kombinaadi ARS metallehistöö ateljees juveliirina ja pärast ülikooli lõpetamist aastatel 1970–1974 Tallinna Juveelitehases kunstnikuna ning aastatel 1974–1976 Viru hotellis kujunduskunstnikuna. Alates 1976. aastast töötab Ilo vabakutselise kunstnikuna. Leida Ilo kuulub Eesti Kunstnike Liitu alates 1976. aastast. Ilo on kujundanud juveelitehasele ehis- ja tarbevorme, loonud peaehteid ja auhinna meeneid, loonud ka Miss Estonia krooni (1990). Ilo on loonud mitmeid tuntud avaliku ruumi kunstiteoseid ja skulpturaalseid kompositsioone: „Inimene liikuva ajuga“ (1976, Mustamäe haigla), Tallinna linnuvabriku viitskulptuur „Muna“ (1979), loonud ehteid, dekoratiivpaneele ja ka keraamikat ning akvarelle.

Klaasikunstnik Kai Koppel (1952) õppis aastatel 1970–1975 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis klaasehistöö eriala, töötas seejärel aastatel 1977–1981 Tallinna Laste Kunstikoolis õpetajana. Alates 1981. aastast töötab vabakutselise kunstnikuna. Koppel on Eesti Kunstnike Liidu liige alates 1984. aastast. Koppel on loonud figuraalplastilisi ja arhitektoonilisi klaasobjekte ja dekoratiivvorme. Koppeli julged ja jõulised värvikäsitlused teostes lähtuvad teedrajavatest eksperimentaalsete tehnoloogiate kasutamisest ja katsetustest. Tuntud ja hinnatud on ka Koppeli stuudioklaasi tooted – rustikaalsed pokaalid ja anumad ning graveeritud klaasskulptuurid ja meened. Lisaks arvukatele esinemistele näitustel ja sümpoosionidel on kunstnik tegev
Tallinnas Katariina Gildis 1991. aastal asutatud Koppel ja Keerdo Klaasikojas, Evald Okase muuseumi juhatuses ning on Haapsalu Rahvusvahelise Kuuma Klaasi sümpoosioni algataja ja korraldaja alates 2003. aastast.

Ehtekunstnik Raili Vinn (1943) õppis aastatel 1964–1969 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis metallehistöö eriala. Töötas aastatel 1962–1964 Kunstitoodete Kombinaadi ARS metallehistööde ateljees juveliiri-monteerijana, aastatel 1969–1977 Kaubandusministeeriumi Teaduslik-tehnilise Informatsiooni projekteerimise ja reklaami büroos kunstnikuna, aastal 1977 Aianduse Peavalitsuse Konstrueerimise ja Tehnoloogia Büroos vaneminseneri-disainerina, aastatel 1977–1987 „Ajakirjanduslevi“ vabariiklikus agentuuris vanemkunstnikuna ja aastatel 1988–1991 reklaamifirmas „Antiikva“ kunstnikuna ning hiljem „Ars-Juveeli“ peakunstnikuna. Vinn on OÜ Kuldgraal asutaja ja oli aastatel 1996–2013 selle juhataja. Alates 2013. aastast töötab vabakutselise kunstnikuna. Vinn on Eesti Kunstnike Liidu liige alates 1997. aastast ja on ka Eesti Metallikunstnike Liidu liige. Vinn on loomingus eelkõige kohaliku paekivi kasutusele võtja ja väärtustaja. Aastakümneid on ta loonud paeehete seeriaid, rõhutades kohaliku paekivi eripalgelisust.  

Skulptor Ekke Väli (1952) õppis aastatel 1971–1979 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis arhitektuuri ja skulptuuri. Peale ülikooli lõpetamist töötas 2003. aastani Eesti Kunstiakadeemia õppejõuna, alates 2003. aastast töötab vabakutselise kunstnikuna. Ekke Väli kuulub Eesti Kunstnike Liitu alates 1987. aastast ja on Eesti Kujurite Ühenduse liige. Väli on siinse skulptuurimaastiku üks mitmekülgsemaid esindajaid. Teda on läbi aegade iseloomustanud oskus näha ja analüüsida ümbritsevat. Väli looming sisaldab nii vabaplastikat, realistlike portreid, monumentaalkunsti kui ka installatsioone. Tema käekirja teeb äratuntavaks teatud reaalsuse nihestatus, tugev vormi-tunnetus ja ootamatud vaatenurgad. Vabaplastika kõrval on Väli loonud mitmeid monumente kõikjal üle Eesti: Paul Kerese monument Tõnismäel, Gustav Ernesaksa monument Tallinna Lauluväljakul, Peeter Põllu monument Tartus, Artur Sirk Amblas. Samuti on ta taasloonud Amandus Adamsoni „Kalevipoja“ Tartus. 

Fotod:
Ehalill Halliste. Foto erakogu.
Leida Ilo. Foto EKL arhiiv.
Kai Koppel. Foto EKL arhiiv.
Raili Vinn. Foto Priit Mürk/ERR.
Ekke Väli. Foto EKL arhiiv.