Kultuurkapitali seaduse muutmisest

Teisipäeva, 21. novembri Eesti Päevaleht käsitleb Kultuurkapitali seaduse muutmise eelnõud, samuti saavad loomeliitude juhid võimaluse kommenteerida käimasolevat protsessi ja sellega seonduvat. 

Kultuurikomisjoni juht Heljo Pikhof: „Eelnõu ei kahjusta kultuurkapitali autonoomiat ega piira sihtkapitalide otsustusvabadust, ja mis kõige olulisem – kasu saavad vabakutselised loovisikud, ilma et keegi peaks kahju kannatama.“

Kuna igasuguste muutustega kaasneb arusaadavalt alati hirme ja muret (eriti meie ühises jagatud vaesuses), siis pisut väga lihtsustatult sellest, milliseid muutuseid meie ehk loovisikute survel ja valminud uuringutest lähtuvalt plaanitakse:

1)    Kultuurkapitalile antakse seadusest lähtuv õigus lisaks senistele projekti-, tegevus-, elutöö- ja teistele toetustele maksta ka loometöötasu. Senised stipendiumid ei kao ja neid ei asendata loometasudega, vaid loometöötasud lisanduvad olemasolevale jaotussüsteemile kui tasustatakse tööd. Ja töö eest saab maksta töötasu, mitte preemiat, stipendiumit ega toetust. 

2)    Tegevused, millel on töö iseloom ja mida Kultuurkapitalide sihtkapitalid saavad käsitleda loometöötasudena, tuleb tasustada käsunduslepinguga. Loometöötasule lisatakse sotsiaalmaksu osa, mitte ei arvutata seda saadavast tasust maha. 

3)    Loometööperioodi eest saadav tasu jagatakse loomeperioodi kuude arvuga ja makstakse töötasuna igakuiselt. Seejuures arvestades miinimumtasu suurusega kuus ja sotsiaalmaksu praeguse kuupõhise summeerimisega. Neid otsuseid saavad teha sihtkapitalid, keegi teine ei tee neid otsuseid sellele kohale valitud ekspertide eest.  

Et kõik eelnev toimima saaks hakata, tuleb kindlasti üle vaadata ka sihtkapitalide võimalused ja vahendid, ning leida lisa neisse sihtkapitalidesse, kus on seni enim 
loometoetusi makstud (aastal 2022 olid nendeks valdkondadeks kirjandus, tõlkeprogrammid, kunst ja helikunst; aastal 2023 kirjandus, tõlkeprogrammid, helikunst, kunst ja rahvakultuur).

Ja eelkõige tuleneb edasine pärast loodetavat seadusemuudatust sihtkapitalide otsustest. See muudatus ei lahenda kõigi loovisikute probleeme nüüd ega tulevikus, aga on esimene ja ülimalt oluline samm loojate igapäevase töö väärtustamisel ja loojatele turvatunde andmisel ning liikumisel korrastatud ja tänapäevastele töövormidele vastava seadusandluse suunas.  

EPL artikkel: https://epl.delfi.ee/artikkel/120248721/koik-loovisikud-ei-soovigi-sots…;
Vaata eelnõud ja seletuskirja: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/0984addc-1900-4a8f-aaf0…;