Sisearhitekt ja disainer Mait Summatavet sündis 5. juunil 1938 Tallinnas. Õppis aastatel 1956–1960 Tartu Kujutava Kunsti Koolis (Tartu Kõrgem Kunstikool) puitehistöö erialal ja aastatel 1960–1966 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis ruumi- ja mööblikujunduse erialal. Paralleelselt õpingutega osales ta mitmetel esemekujunduskonkurssidel ja tegi aktiivselt koostööd almanahhile „Kunst ja Kodu“. Aastatel 1965–1966 töötas assistendina Kunstiinstituudis, 1966–1967 töötas Summatavet Kunstitoodete Kombinaadi ARS kujundajana, 1967–1972 oli ta Eesti NSV Kunstifondi peakunstnik. Alates 1969. aastast on Summatavet olnud tihedalt seotud Eesti Kunstiakadeemiaga. Alguses disainikateedri õppejõuna töötades, aastast 1988 dotsendina, aastast 1990 professorina ja aastatel 1987–1995 prorektorina ja seejärel emeriitprofessorina. Summatavet kuulub alates 1967. aastast Eesti Kunstnike Liitu ja on auliige alates 2009. aastast, samuti on ta alates 1989. aastast Disainerite Liidu liige ja Eesti Sisearhitektide Liidu auliige. 1956. aasta Eesti meistri-võistlustel jääpurjetamises tuli ta 8 m² vabaklassi võitjaks.
Mait Summataveti loomingule on iseloomulik funktsionaalne terviklikkus ja ratsionaalsus ning detailide range vormilahendus. Tema tuntumate projektide hulka kuuluvad Tallinna Viru hotelli numbritoad ja restoran (1972, koos Taevo Gansiga), Magdaleena polikliinik (1982), Viljandi teater Ugala (1972–1981), Eesti Vabariigi presidendi residents (1993), Eesti Panga hooned (1991–1996), Tarbekunstimuuseum (1977–1980); Adamson-Ericu muuseum (1978–1983). Summatavet on kujundanud ka rohkelt rahvusvahelisi esindus-näituseid ning messide väljapanekuid. Summatavet on välja töötanud üle 65 erineva valgusti prototüübi ja loonud aukartustäratava hulga mööblidisaini. Suuremate sisekujundusprojektide käigus on ta kavandanud ka näituste eksponeerimisinventari ja valgusteid, mis on tihti kasutust leidnud iseseisvate objektidena.
Fotod:
Mait Summatavet. EXPO Spokane, 1974 (EKL arhiiv)
Mait Summatavet (Eesti Arhitektuurimuuseum)
Mait Summatavet. Kunstnike Liidu direktori kabinet (1976-1979). (EKL arhiiv)