Alates 13.05 on avatud Vana-Võromaa Kultuurikoda.
Külastusel järgime EV valitsuse kehtestatud korda – grupikülastus kuni 10 inimest, 2 + 2 reegel, isikukaitsevahendid külastaja omal valikul.
Eesti Moekunstnike Ühenduse näitus „Metsa moodi“
Eesti Moekunstnike Ühenduse juhataja Anu Hint tutvustab väljapanekut:
Eesti Moekunstnike Ühendus pühendab oma seekordse näituse põlismetsale, mis oli hoitud nõukogude ajal, kuid on määratud lageraietega hävitamisele Eesti Vabariigi ajal.
Valdur Mikita on öelnud: „Eesti mets on kultuuri viimaseid varjupaiku Euroopas, usuline ja imagoloogiline anomaalia. See on nagu koeranael, millest kaasaegne korporatiivne intensiivmetsamajandus tahab võimalikult kiiresti lahti saada.“
Võimetuna midagi muutma, demonstreerivad moekunstnikud oma tundeid ja mõtteid näituse kaudu. Iga eksponeeritud rõivamudel või moejoonis on kummardus metsale kui keskkonnale, milles on elu, ilu ja armastust.
Kunstnike loomingut täiendavad mitmete autorite metsateemalised mõtisklused.
Osalevad Anne Metsis, Anu Hint, Anu Johanson, Anu Ling, Astri Müül, Diana Denissova, Eve Tiidolepp, Katre Arula, Krista Vanamölder, Kärt Karjatse, Külli-Kerttu Siplane, Küllike Tuvikene, Lee Reinula, Liivika Põvat-Straus, Mari Aakre, Maire Valdma, Merle Lõhmus, Päivi Hintsanen, Yumiko Okazaki.
Margret Paide maalinäitus „Inimmustrid“
Margret Paide (snd 1989 Põlvas) on lõpetanud aastal 2014 Tartu Kõrgema Kunstikooli maalingute osakonna. Oma näitust tutvustab ta nii:
„Olen aastaid tegelenud inimeste, eriti aktide maalimisega. Kuna ma ise olen inimene, oleks justkui kehade maalimine kõige loomulikum nähtus siin ilma peal. Ma ei ole seda teinud teadlikult, see tuleb automaatselt ja mõtlematult. Arvan, et otsin ilu, nagu enamik kunstnikke ning olengi selle leidnud inimestes. Ühest küljest keha vorm, naha tekstuur, selle tonaalsus, kehakeel ning liikumine, teisest küljest karakter, mis modelleerib seda esimest. Kõige kaunimad omadused inimese juures võiksid olla ausus ja inimlikkus. Need omadused üldiselt peegelduvad ka välimuses ning käitumises.
Täpselt seda üritan ka maalida. Mu maalidel ei ole otseselt olnud mingeid tugevaid manifeste ega kontseptsioone, kuna olen väga kehv kirjutaja ning ka häbelik rääkija, kuid ajapikku on kunstihuvilistest ja sõpradest-tuttavatest publik ise teatud asjad paika pannud. Olen tänu neile aru saanud, et maalin midagi sellist, mida tänapäevane mainstream-ilu maailm üritab peita: loomulikku keha ning „päris“ inimest ehk siis seda inimlikku, kellel on samuti probleeme, nii negatiivseid kui ka positiivseid isikuomadusi, omad rõõmud, kired, harjumused jne. Minu maalides ei jagune inimesed koledateks-ilusateks, paksudeks-peenikesteks, rikasteks-vaesteks, headeks-halbadeks jne. On lihtsalt inimene. Kuna olen lapsepõlves lugenud tohutult muinasjutte ning naudin neid praegugi lisaks fantaasiafilmidele ning -kirjandusele, olen oma inimlikud inimesed seganud muinasjutulisusega. Loomad ja eriti linnud oskavad oma värvide ning näoilmega iseloomustada inimest fantastiliselt. Kogu selle kompotiga olengi loonud omad inimmustrid, iga figuur on isemoodi ning samas on kõik üks.“
Näitused jäävad avatuks 14. juunini 2020
Näituseid toetab Eesti Kultuurkapital.
Kultuurikoja muuseumisaalis on üleval Võrumaa ajalugu ja meenutusnäitus „Kai Leete 110“.
Lisainfo:
Jana Huul
galerist
Vana-Võromaa Kultuurikoda
Katariina allee 11, Võru
Avatud: K–P 10.00–18.00