Konrad Mäe preemia

Konrad Mäe nimelist medalit ja preemiat annavad Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kultuurkapital ja Eesti Maalikunstnike Liit alates 1979. aastast, meenutades sellega Konrad Mäe sünnipäeva 1. novembril ja Mäe olulisust siinse maalikunsti arengus.
Preemia antakse maalikunsti teose, teoste seeria, näituse või kunstiprojekti eest, mis on oluliselt rikastanud eesti maalikunsti ning olnud avalikult eksponeeritud ajavahemikul väljaandmisele eelneva aasta 1. novembrist kuni väljaandmise aasta 1. novembrini. Konrad Mäe preemia määramise eeltingimuseks ei saa olla teose või loomingu seostatavus mingi kunstivoolu, stiililise kontseptsiooni või tehnilise menetlusega, samuti traditsionaalsuse või novaatorluse tunnuste olemasoluga. Preemia määramine kunstnikule on ühekordne. Preemiaga kaasneva medali autor on metallikunstnik Enn Johannes.
 
Õigus esitada preemia kandidaate on Eesti Kunstnike Liidul, Eesti Maalikunstnike Liidul, Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali nõukogul, Eesti Kunstimuuseumil, Tartu Kunstimuuseumil, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusel, Tallinna Kunstihoonel ning teistel Eestis tegutsevatel kunstigaleriidel ja -asutustel.
 
Preemia žüriisse delegeerivad väljaandjad igaüks kaks esindajat. Žürii valib enda liikmete seast esimehe, kelle hääl jääb häälte võrdsel poolitumisel otsustavaks. Žürii arutluskäik on konfidentsiaalne, protokollimisele ja avalikustamisele kuulub ainult lõppotsus. Preemia määramine kunstnikule on ühekordne. Preemiaga kaasneva medali autor on metallikunstnik Enn Johannes.
 
KONRAD MÄE NIMELISE PREEMIA LAUREAADID 1979–2018
 
2018 Jüri Kask – teose „Lööb lakke“ eest EKL 18. aastanäitusel „Juubelikevad 2018“ Tallinna Kunstihoones ja sellele eelnenud mahuka isiknäituse „Pikalt ja pidevalt“ eest Tartu Kunstimajas.
Žürii hinnangul on Jüri Kask intellektuaalne maalikunstnik, kelle mõttemustrite visuali-seeringud on ülimalt esteetilised, teravalt nüüdisaegsed ja rafineeritult teravmeelsed. Jüri Kask on modernistlikust traditsioonist lähtuv ja modernismi väärtuseid postmodernistlikule vaatajale vahendav kunstnik, kelle kompromissitu kunstnikupositsioon ja alati teisenev, kuid isikupärase käekirjaga maalilooming on püsinud siinse maalikunsti nö eesliinil juba alates 1970. aastatest.
 
2017 Kristi Kongi – isiknäituste „Aberratsioon. Harjutused valguse ja varjuga“ eest Vaal galeriis ja „Kas oled end näinud?“ eest Hobusepea galeriis ning osalemiste eest mitmetel grupinäitustel.
Žürii hinnangul on Kristi Kongi maalikunstnik, kes oma loomingus laiendab maali kui kunstimeediumi mõistet, lähenedes maalikunsti diskursusele uurimuslikult ja kontseptuaalselt. Tema teosed keskenduvad värvi ja valguse analüüsile, värviloome narratiivile ning ruumi ja värvi suhetele ruumis. Kristi Kongi pühendumine värvide, valguse ja ruumi omavaheliste suhete uurimisele on tähelepanuväärne ja tunnustust vääriv.
 
2016 Sirja-Liisa Eelma – isiknäituse „Tühi tähi“ eest Vaal galeriis.
Žürii hinnangul on Sirja-Liisa Eelma maalikunstnik, kelle oskus ja järjekindlus pildistruktuuri optiliste võimaluste analüüsimisel ning tõlgendamisel maalikunsti vahenditega on tähelepanuväärsed. Eelma teoste sisuks on tühjuse kujundi, peatunud hetke või tähendustevaba ruumi motiivistiku rakendamine. Eelma vastandab ja võrdleb ruumilisi dimensioone maalikunstis, väljudes sageli maalikunsti traditsioonilistena mõistetavatest piiridest. Jälgides ja analüüsides enda tegevuse tulemuse mõju vaatajale, muudab ta oma teosed filosoofilise mõtiskluse ajenditeks.
 
2015 Tõnis Saadoja – isiknäituse „Etüüdid klaverile ja lõuendile“ eest Tartu Kunstimuuseumis.
Žürii hinnangul on Tõnis Saadoja vaieldamatult üks Eesti kaasaegse maalikunsti tugevamatest esindajatest, kes on oma loomingus suutnud luua ainuomase, intellektuaalselt haarava ja tehniliselt meisterliku väljenduskeele.
 
2014 Merike Estna – isiknäituse „Sinine laguun“ ja kuraatorinäituse „Mina kui maal“ eest Kumu Kunstimuuseumis.
 
2013 Enn Põldroos – isiknäituste „Credo“ Tartu Kunstimuuseumis, „Alfa ja Oomega“ Tallinna Kunstihoone galeriis ning näituse „Enn Põldroos. Kaasteelised“ Tartu Kunstimuuseumi kunstikabinetis eest.
 
2012 Kaido Ole – kohaspetsiifilise maaliinstallatsiooni „Kena kangelane ja küllaga vaikelusid“ eest Kumu kunstimuuseumis, mis näitas kunstniku tippvormi, arvestades ka kunstniku harvusvahelise haardega näitusetegevust; retrospektiivi eest Peterburi Uues Muuseumis „2003–2011“ ning kolmiknäituse eest Tartu Kunstimuuseumis „Maalimise kolm õppetundi. P. Lubowski (Poola), J. Gasiunas (Leedu), K. Ole (Eesti)“.
 
2011 Uno Roosvalt – klassikalise maalitraditsiooni elavana hoidjale, arvestades tema isiknäitusi Eesti Panga kuppelgaleriis, Hobusepea ja Draakoni galeriides ja Pärnu Uue Kunsti Muuseumis.
 
2010 Lembit Sarapuu – maalinäituse eest Vaal galeriis augustis-septembris 2010, kus aastakümneid tagasi maalitud isikupärasel mütoloogial põhinev maaliseeria sai täiendust äsja, 2010. aastal maalitud töödega.
 
2009 Andres Tolts – esteetilise suuna pikaajalise tulemusliku viljelemise eest maalikunstis, väljapanekute „Näitus“ Tallinna Kunstihoones ja „Asjad“ Hobusepea galeriis eest.
 
2008 Lola Liivat – retrospektiivnäituste „Kulg“ Viinistu Kunstimuuseumis ja „Kogu“ Kunstihoone galeriis eest, mis andsid ülevaate läbi kuue aastakümne kestnud säravast loomingust abstraktse ekspressionismi võtmes.
 
2007 August Künnapu – kirgliku ja äratuntavalt omanäolise maaliloomingu eest isikunäitustel „Perekonnapildid“ Hobusepea galeriis ja „Inimene“ Vaal galeriis.
 
2006 Mari Roosvalt – maalikunsti ja fotomeediumit sünteesiva terviku, kunstniku emotsionaalse omaruumi loomise eest.
 
2005 Jaan Toomik – eksistentsiaalseid paineid avava neoekspressionistliku maaliloomingu eest, mida 2005. aastal eksponeeriti tema isiknäitusel Kunstihoone galeriis ja Vaal galeriis.
 
2004 Lembit Saarts – maalilise maali traditsioonide kandmise eest kaasaegses kunstipildis ning juubelinäituse eest Tartu Kunstimuuseumi Kivisilla Pildigaleriis.
 
2003 Alice Kask – „tõsise ja inimese kujutamisel sügavuti mineva uus-figuratiivse maalisarja eest“, isiknäitusel Tallinna Kunstihoone galeriis.
 
2002 Erki Kasemets – teose eest „Life-file”, milles hinnati igapäevast pöördumist maalikunsti poole elukestvas kunstiteoses.
 
2001 Peeter Allik – maali „Ma nägin seda“ eest, mis kuulutab sotsiaalseid protsesse irooniliselt kirjeldades realismi tagasitulekut groteski võtmes.
 
2000 Jaan Elken – tugeva retsrospektiivse näituse „Tagasi hyperreaalsusesse“ eest Adamson-Ericu muuseumis ja loomingut interpreteerivate uute tööde eest Tallinna Kunstihoone galerii isiknäitusel.
 
1999 Laurentsius & A.D. – Tallinna Linnagaleriis toimunud näitusel eksponeeritud suureformaadiliste kõrge kunstilise kvaliteedi ja vaheda sotsiaalsusega maalikompositsioonide „The End“, „Aadam“ ja „Eeva“ eest.
 
1998 Urmo Raus – Eesti maali piirjooni rikastava ja avardava isiknäituse eest Vaal galeriis.
 
1997 Jüri Arrak – Tallinna Kunstihoones eksponeeritud personaalnäituse eest.
 
1996 Sirje Runge – järjekindlate absoluudiotsingute eest maalikunstis.
 
1995  Olev Subbi
1994  Aili Vint
1993  Valeri Vinogradov   
1992  Tiit Pääsuke
1991  Peeter Mudist
1990  Kersti Rattus
1989  Agu Pihelga
1988  Johannes Uiga
1987  Toomas Vint
1986  Linda Kits-Mägi
1985  Alfred Kongo
1984  Arnold Akberg
1983  Olga Terri
1982  andmed puuduvad
1981  Luulik Kokamägi
1980  Kristiina Kaasik
1979  Juhan Muks
Back to top