Kunstihoone

Alates 2018. aastal jõustunud reformist on SA Kunstihoone Eesti Vabariigi ja Eesti Kunstnike Liidu asutatud institutsioon. Seejuures panustab Eesti Kunstnike Liit Kunstihoone tegevusse ruumidega ning riik tegutsemiseks vajalike vahenditega. SA Kunstihoone põhikirjaliseks eesmärgiks on kaasaegse kunsti edendamine Eestis.
 
Kunstihoone tegevust kontrollib regulaarselt nõukogu, kuhu kuuluvad nii Eesti Vabariigi kui ka Kunstnike liidu esindajad. Kunstihoonet juhib juhataja ja näituseprogrammi koostavad Kunstihoone meeskonda kuuluvad palgalised kuraatorid.
 
Kunstihoone tegeleb kaasaegse kunsti ja ühiskonna põletavate küsimustega, pakub programmi kaasaegsele vaatajale ning aitab tänastel kunstnikel luua uusi näitusi ja teoseid. Selleks toome välja 15 kuni 17 näitust aastas.
 
Kunstihoone on osa rahvusvahelisest kaasaegse kunsti elust, aitab hoida aktiivset mõttevahetust eesti ja rahvusvahelise kunstielu ja kunstipubliku vahel. Lisaks Eestile organiseerime näitusi ka välismaal. Programmi koostades peame oluliseks selliseid väärtusi nagu kaasaegsus, rahvusvahelisus, kureeritus ning põlvkondade ülesus.
 
Lisaks näitustele leiab meie programmist performance’id, kontserte, etendusi, vestlusringe ja muud.
 
AJALOOST
 
Kunstihoone avati arhitektide Edgar Johan Kuusiku ja Anton Soansi projekteeritud ning spetsiaalselt kunstigalerii ja kunstnike ateljeedeks ehitatud majas 15. septembril 1934. 1935. aastal alustas hoones tegevust kunstiklubi ehk Ku-ku. Hoone kuulus algselt Kunstihoone ehitanud Eesti Kultuurkapitalile ja alates 1953. aastast kuulub EKLile.
 
Ruumi naasmine
November 1992 – jaanuar 1995
 
Idee luua teos, mille tulemusena renoveeritakse Tallinna Kunstihoone näitusesaalid, tekkis George Steinmannil Tallinna reisi ajal 1992. aasta sügisel. 1994. aasta aprillist kuni 1995. aasta veebruarini taastati Eesti-Šveitsi koostööna funktsionalistliku hoone fassaad ja näitusesaalide intrejöör. Georg Steinmann töötas välja ja realiseeris „Ruumi naasmise” kontseptsiooni, mille eesmärgiks oli taastada Tallinna Kunstihoone masendavast olukorrast hoolimata imposantse interjööri ruumimõju, arvestades seejuures kaasaegsele näitusesaalile esitatavaid nõudmisi ja vahepealsetel kümnenditel kunstis toimunud nihkeid.
 
Kogu tema loomingu oluliseks komponendiks on intuitiivne tundlikkus nii ruumi kui keskkonna suhtes. Sellest lähtuvalt on Kunstihoone taastatud interjööris valdavalt kasutatud looduslikult ülipuhtaid, inimorganismile kahjutuid materjale, energiat säästvaid konstruktsioone ning samal ajal säilitatud maksimaalselt algse arhitektuurse kavatsuse stiilsus. George Steinmanni, arhitekt Rein Lauri, arhitektuuriajaloolase Liivi Künnapu ja Kunstihoone intendandi Anu Liivaku koostöös ennistati kõik autentsed detailid, mille seisukord seda lubas. Näitus „Ruumi naasmine. Tallinna Kunstihoone totaalne ennistamine säästva skulptuurina 1992–1995“ toimus 15.02.–26.03.1995.  
 
Projekt teostus tänu Šveitsi riigi välis-, majandus-, ja kultuuriministeeriumide rahastusele. Eestist toetasid projekti valmimist Vabariigi valitsus, kultuuri-, majandus- ja haridusministeerium; Tallinna linn, Rahvuskutuuri Fond, Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kunstifond, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus.
Back to top