Breadcrumb
Ajaveeb
Juhatuse töölaualt – november 2025
28.11.2025
Novembri märksõnad on koosolekud-koosolekud-koosolekud, aga ka EELARVE, KUVA, avalikud esinemised ja jätkuv liidu nö tubade tuulutamine!
Novembrisse mahtus EKLi presidendil päris mitu avalikku esinemist. Kuu alguses EKKAKi ja KAELa korraldatud rahvusvahelisel kultuurikorraldajate foorumil „Shaping Cultural Futures“ modereeris Maarin Ektermann vestlust Piletikeskuse ja Sviby eestvedaja Jaan Naabriga, kes kultuurientusiastina on pühendunud sellele, et läbi piletimüügi keskkonna teenuse vahendamise koguda numbrilist vaadet kultuurielule ning pakkuda enda koostööpartneritest kultuurikorraldajatele väga põhjalikku tagasisidet ning võimalust enda külastaja paremaks tundmiseks. Üks fakt, mis Sviby enda tehtud kultuuritarbimise uuringust meelde jäi – kunstinäituse mõju kestab kuni 5 päev, muusikaüritusel kuni 2 päeva!
Veel sai EKKMi vallutamise puhul käidud tervitamas Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liitu (näitus on veel avatud kuni 14.12!), osaletud Eesti Naisettevõtjate aastakonverentsil (Margo Orupõllu modereeritud kultuuritöö paneelis) ning koos teiste loomeliitudega kohtutud ka Eesti Vabariigi Presidendiga. Viimasest on juba EKLi nädalakirjas ja kodulehel ka juttu olnud, aga ehk võiks välja tuua, et lisaks pidulikule momendile saada korraks presidendi teravndatud tähelepanu kultuuripoliitikale just loomeliitude vaatest, nügib see kohtumine ehk ka loomeliite endid suuremale omavahelisele koostööle.
Novembri märksõna liidu kontoris oli kindlasti ka EELARVE. Uus juhatus on otsinud kõikvõimalikke kokkuhoiukohti ja neid ka leidnud, aga üldise hindade tõusu valguses tuleb väga kiiresti joosta, et üldse paigal püsida. Lisaks mõjutavad liidu eelarvet just galeriide tegevuse poole pealt suuresti ka Kulka ja Kultuuriministeeriumi tegevustoetused, ka nende taotluste tegemine jäi siia novembrisse ja detsembri algusesse. Taotlused said muidugi optimistlike prognoosidega tehtud, reaalsus jõuab kohale jaanuaris.
November on ka kuu, kuhu said planeeritud pea kõik Kunstivaldkonna Arengukava e KUVA arutelu-zoomid. EKL vedas neist kõige esimest, teemal kunstitöö ja õiglane tasustamine. Osales üle 30 inimese ning arutelud olid väga asjalikud. Teemad, mille üle nii ühiselt kui väiksemates gruppides arutati, olid järgmised: 1. Huvikaitse – mida saame teha? Kuidas iga osaleja nägi, et tema ise saaks panustada? Mida teha edasi kampaaniaga „Ravikindlustus kõigile!“? 2. Õiglaste tasudeni jõudmine – kes, kuidas ja mida saaks teha? 3. Kuidas toetada kunstitöötajate (erialast) enesearengut? 4. Kuidas toetada kunstielu väikekohtades – ja kes võiks seda teha? KUVA aruteludest toimus novembris lisaks veel kaks – KAEL vedas kunstiasutuste koostöö ning KKEK rahvusvahelistumise teemalist arutelu. Arutlemise hoog ei saa veel raugeda, kuna detsembris on veel kaks viimast kohtumist: EKKAK veab 08.12 eest kunstivälja avatuse teemat ning EKLi omakorda 11.12 kunsti ja ühiskonna teemaplokki.
Kohtusime ka Tallinna linna Kultuuri- ja Spordiametist ameti juhataja Hillar Seina ning kultuuriosakonna juhi Marje Tõemäega. Vahetasime mõtteid, kuidas liidu galeriid ja Pika jala torni kunstnikud panustavad vanalinna elavndamisesse, arutasime Tallinna Linnagalerii tulevikku (mille ametlik rentija linnalt ongi liit, Tallinna Kunstihoone on seda omakorda liidult rentinud) ning puudutasime ka võimalikke kunstiteoste deponeerimise teemat. Eks me kõik oota uut koalitsiooni ning nende mõtteid mh ka kultuurivaldkonna suhtes.
Ettevalmistused on käinud ka Kevadnäituse 2026 korraldamiseks koos Tallinna Kunstihoone meeskonnaga. Kuna sel aastal toimub Kevadnäitus lisaks KH Lasnamäe paviljonile ka Hopi, Vabaduse, Draakoni ja Hobusepea galeriides (ning osalejate maht selle võrra ka kasvab!), siis on korralduslikku (ja finantsilist!) loksutamist päris palju. Samas väga põnev ka – loodame Kevadnäituse tüürida suurema melu suunas!
Juhatuse töölaualt – oktoober 2025
31.10.2025
ARSi arendus
Oleme uurinud põhjalikumalt detailplaneeringu projekti seisu, mida EKLi endine juhatus arendas koos kinnisvaraekspert Hillar-Peeter Luitsaluga. Detailplaneering näeb ette EKLi valduses oleva maatüki (ARSist raudteeni) jagamise kruntideks, miskaudu tõuseks maa väärtus, aga ühtlasi tekiks liidule ka kohustus raudteega piirneva tänava väljaehitamiseks – mis omakorda tähendab, et krunte tuleks peagi müüma hakata. Küsimused enne DP kinnitamist on, et kas liidul on ootusi müüdavate tükkide osas (nt mis laadi majad ja arhitektuur sinna peale tulevad)? Mida liit tahab ette võtta tuluga, mida kruntide müügist saaks – ehitada ARSile peale kaks korrust nagu üks idee oli? Ehitada kõrvale ARS nr 2? Jätkata Hobusepea, ARSi maja ja Vabaduse 6 ateljeede, Muhu talu renoveerimist? Kõigi nende küsimustega kaasnevad riskid ja võimalused. Oleme kohtunud Tallinna peaarhitekti Andro Männi bürooga ja Eesti Arhitektide Liiduga ning valmistame nüüd ette liidu liikmetele arutelu detsembri volikogus ning põhjalikumaid mõttetalguid jaanuaris 2026, mille tulemusena saadab Liit oma kaasaegse nägemuse ARS-i arendusest misjärel visualiseerib linna ruumiloomeosakond kaasaegse nägemuse edasiseks.
Loomeliitude ja kultuurivaldkonna huvikaitseorganisatsioonide kohtumised
Kuna järgmise aasta riigi eelarvestrateegiast sai kultuurivaldkond juurde kultuuritöötajate miinimumile vaid 7%, vabakutseliste töötingimused jäid järjekordselt laualt välja ning kultuuri olulisust ja vajalikkust peab üha rohkem tõestama, siis kogunesid oktoobris loomeliidud ja kultuurivaldkonna huvikaitseorganisatsioonid. Arutati, kuidas signaliseerida jõulisemalt kultuurivaldkonna nigelat seisu poliitikutele ja avalikkusele, milliseid taktikaid selleks valida. Maarin Ektermann ja Airi Triisberg korraldasid oktoobri lõpus ka avaliku protestide kavandamise töötoa, kuhu tuli üle 20 inimese erinevatest valdkodadest ning kust koorus üsna mitu nutikat ideed, millised võiksid olla loomeinimeste loomingulised protestid. Töötoas tekkinud ideed põrgatatakse nüüd uuesti loomeliitude & huvikaitseorganisatsioonide lauale.
ARS kaubamärk 50
1975. aastal koguti Kunstikombinaadi ateljeed ühtse brändi alla ja sellest sai legendaarne ARS, mis andis tööd paljudele kunstnikele, teenis kunstnike liidule suuri summasid ning leevendas tarbijate janu kvaliteetse ja kõrge kunstilise tasemega kauba järele. Tegime oktoobris paar intervjuud, mis jõuavad lugejani veel enne aasta lõppu – Maarin rääkis ETDMi juhi ja disainiuurija Kai Lobjakaga ARSi pärandi kogumise perspektiivist (2014.a. toimus ETDMis ka esimene ja seni viimane ülevaatenäitus sel teemal) ning Tüüne-Kristin vestles ümarlauas ARS-i kuldaegadest kunstnike-disaineritega nagu Mait Summatavet, Taimi Soo, Zoja Järg ja Tiit Jürna, intervjuu on ilmumas Sirbi veergudel.
Kohtumine alaliitudega
Oktoobris pakkusime alaliitude esindajatele ka võimaluse natuke pikemalt mõtteid vahetada ning paarist konkreetsemast uuest ideest rääkida – nimelt tahame anda Draakoni kõhu e galeriiruumi alaliitudele kasutada, kes saavad seal teha oma näituseid, üritusi jms. Osadel alaliitudel on oma näituse- ja müügipinnad juba olemas, aga huvi oli ikkagi olemas, ehk mõne uue formaadiga katsetamiseks. Lisaks uurisime, kuidas on alaliitudes eakate toetamine ja meelespidamine korraldatud – selles osas tahaksime alaliitudega tihedamat koostööd teha ja parimaid praktikaid jagada. Sellised liidu juhatuse ja alaliitude kohtumised võiksid toimuda vähemalt kaks korda aastas (volikogu kaudu oleme muidugi ka regulaarselt ühenduses). Juhatus kohtus ka Kujunduskunstnike ühendusega (uue nimega RUUM&VORM), et tutvust teha veel enne remonttööde algust EKL-i kontori ajaloolise sisustuse autori Mait Summataveti ja tema loominguga, mis on spetsiaalselt kavandatud Liidule ja Kunstifondile.
Kohtumine loomeresidentuuridega
LOORE võrgustiku juhatusega kohtusid EKL-i residentuuride komisjoni kunstnikud Peeter Laurits, Krista Mölder ja Tüüne-Kristin Vaikla ning värskelt Gretz-Sur-Loing residentuurist naasnud Anna Škodenko. Arutati loomeresidentuuride arengustrateegiat 2026–2029. Liidu soov on toetada Eesti kunstiresidentuure ning olla liimuvaks jõuks Eesti kunstnikkonna ja külalisresidentide vahel. Samuti on eesmärk tugevdada kaasaegse kunsti kandepinda regioonides, tutvustada kunsti olulisust ja potentsiaali kohalikele omavalitsustele.
LOORE on Eesti loomeresidentuure koondav katusorganisatsioon, mis asutati 2022. aasta aprillis üheksa asutajaliikme poolt. Praegu kuulub ühingusse 18 liiget üle Eesti. Liikmete hulka kuuluvad erineva suuruse ja juriidilise vormiga organisatsioonid, mis tegelevad residentuuride korraldamisega kunsti, muusika, arhitektuuri, etenduskunstide, kirjanduse ja filosoofia valdkonnas. Eesti Kunstnike Liit on LOORE liige (Muhu Kunstitalu kaudu).
Liidu valduses olevate ruumidega tutvumine – Pika jala torn ning Hobusepea alajaam
Jõudsime ka Pika jala torni, mis kuulub Tallinna linnale, aga mis on antud EKLile kasutada, et kohtuda Taavi Teevetiga, kellel on seal stuudio sisse seatud. Paraku on torni võimalik kasutada ainult soojal hooajal... Lisaks on tornis ka Eve Margusel üks väikeseks näituseruumis kohandatud korrus ning stuudio/ladu Tõnu Laugul. Näituseid saab teha ka pööningul, kogu torn on kasutatav siiski vaid soojal hooajal. Teine uks, mille taha kiikasime, on HOP galerii kõrval – tahtsime näha, mis seal teise vana ruloo taga on? Tuleb välja, et Elektrilevi alajaam ning ruum on sellel otstarbel suletud juba maja ehitaja, kullasepp Joseph Kopfi aegadest, kes vajas töökojas rohkem võimsust kui linn tollal lubada sai. Kuigi alajaamad on tänapäeval väikesed ja kompaktsed, siis ei ole Elektrilevil endal huvi seda investeeringut teha, aga ehk tulevikus?
SA Kunstitaristu uus nõukogu
Esimest korda kogunes ka koosseis järgmiseks kolmeks aastaks – Liina Linsi, Jaanus Samma ja Maarin Ektermann. Juhatus külastas kunstikogu ARS-is, mida tutvustasid nõukogu liikmetele SA juhatuse liige ehk eestvedaja Vano Allsalu ning koguhoidja Loit Jõekalda. Ideid ja plaane on kunstikoguga palju – seda võiks palju aktiivsemalt ja avalikumalt tutvustada, praegu on selle üles leidnud eelkõige uurijad. Samuti võiks kogu korrastada ning teoseid veelgi laiemalt deponeerimisesse saata. Kunstikogu tutvustatakse läheneval EKL-i jõulupeol ARS-is.
Juhatuse töölaualt – september 2025
10.10.2025
September tähendab ju mh ka õppeaasta algust ning EKLil oli rõõm panustada Eesti Kunstiakadeemia palvel ka nende nö rebasekottidesse, kuhu lisasime 1000 eksemplari lähiaastate Kevadnäituste katalooge koos väikese kaaskirjaga, kust tulevased kolleegid said lugeda, millise teekonna antud näituseformaat läbi teinud on, miks see ikka veel aktuaalne võiks olla ning kuidas me seda kevadel 2026 laiendame. Septembrisse jäi ka teavituskampaania nii Kevadnäituse kataloogide kui EKLi aastaraamatute osas, mida on meil laos veel hulgim seismas – mõlemaid õnnestus ka märkimisväärne kogus laiali jagada.
Esimest korda kogunes ka uus ateljeekomisjon koosseisus Maarin Ektermann, Tüüne-Kristin Vaikla, Urmas Lüüs, Kadri Toom, Kristi Kongi, Indrek Köster, Tiiu Kirsipuu ja Eve Kask, kes arutas järgmiseid teemasid: kas rendilepingud peaksid olema tähtajalised või tähtajatud (praegu on eri majades eri moodi; tuleb veel edasi arutada), kas ühe ruumi peale saab olla mitu rendilepingut või pigem mitte (otsustasime, et eelistame ühes ruumis ühte vastutavat isikut, aga erandid on võimalikud), arutasime, kuidas suhestume stuudiokaaslaste ja allrentnikega – sellest saab täpsemalt lugeda ateljeekomisjoni töökorras, mida sel poolaastal välja töötame. Panime paika vabanenud ateljeepindade teavitusjärjekorra (1. järjekorras olevad inimesed 2. majalised 3. liikmed ja alaliidud 4. teised loovisikud ja loovettevõtted). Otsustasime ka, et kui on muidu võrdseteks kandidaatideks on liidu liikmed ja mitteliikmed, siis eelistab ateljeekomisjon liidu liiget. Jne. Vabanenud ateljeepindade osas on ateljeekomisjon võtnud vastu ka esimesi otsuseid. Järgmiseks peaks ateljeekomisjon siis oma töökorra valmis & kodukale välja saama ning vaatama otsa rendihindade kujundamisele.
Septembris toimus ka järjekordne volikogu, kus teemadena käisid läbi järgmised asjad: kinnitati majandusaasta audiitorid, SA Tallinna Kunstihoone nõukogu EKLi poolsed uued esindajad (Eve Kask, Tanel Veenre, Tüüne-Kristin Vaikla) ning SA Kunstitaristu uus nõukogu (Jaanus Samma, Liina Linsi, Maarin Ektermann); juhatus andis ülevaate, mis mõtted liiguvad seoses ARS arenduse, Muhu kunstitalu ning Hobusepea 2 keldriga (kõigest nendest kirjutame peagi ka pikemalt) ning tutvustas mõtteid, mida võiks nö suur liit alaliitudele veel pakkuda (ka sellest peagi pikemalt). Olulise punktina sai läbi arutatud ja seega uuendatud liidu liikmeks astumise nõuded, nii lävend kui esitatavad materjalid (vaata lähemalt siit: https://eaa.ee/liikmeks-astumine).
Juhatus initsieeris esimese kunstivaldkonna kohtumise Vabariigi Presidendi Kantseleis presidendi kultuurinõuniku Rasmus Puuri ja kantselei juhataja Erki Holmbergiga. Algaval aastal on kavas tutvustada juba valmivat kunstivaldkonna arengukava.
Akzo-Nobel Kunstipreemia arengu arutelul osales Tüüne-Kristin Vaikla, et seada fookust edaspidiseks ja heita üheskoos pilk viimase aastakümnete värvilisele teekonnale – käesoleval aastal täitub juba 30 aastat erakapitali poolt väljaantava kunstipreemia algusest.
Eesti kaasaegse kunsti eksponeerimisest oma esindusruumides on huvitatud Notarite Koda, kellega juhatus arutas võimalikku koostööd liidu kunstnike teoste deponeerimise osas; samuti soovib advokaadibüroo Sorainen jätkata müüginäitustega oma Rotermanni kontoris, millega kaasneb kunstnikuvestlus vms.
Maarin Ektermann käis koos KAELa/Kadi-Ell Tähiste ning Airi Triisbergiga septembris kohtumas ka Eesti Kunstiakadeemias, et arutada mittekoosseisuliste õppejõudude murekohti. Töö seob EKAga ca 700 mittekoosseisulist õppejõudu aastas, kellest paljud annavad ühte-kahte kursust, aga teevad seda aastaid järjest ning sellega koguneb teatav märkamiste pagas, mida EKA kui valdkonna üks keskseid tööandjaid saaks ehk seda gruppi arvesse võttes vastutulelikumalt teha. Keskne arutlusteema oli loengu eest tasu maksmine osade kaupa, mida EKA selle aasta algusest enam ei võimalda (va juhul kui esitatakse arveid), kuidas mis oli teatud juhtudel väga oluline ravikindlustuseni küündimiseks. Lisaks kipuvad lepingud koosseisuväliste õppejõududeni jõudma juba siis kui kursused/juhendamine vms on alanud ning seega ei ole tegelikult ruumi loodud, kus töötingimuste üle õigel hetkel läbi rääkida. EKA on teinud viimastel aastatel palju samme, et oma mittekoosseisulisi õppejõudude ka omalt poolt koolituste jms toetada, aga ühise laua taga tõdesime, et võiksime seda arutelu ka jätkata.
Juhatuse töölaualt – august 2025
28.08.2025
Augustis hakkasime nüüd põhjalikumalt uue juhatuse ja meeskonnaga otsa vaatama EKLi tegevussuundadele – esimeses ringis info ja teavitus, galeriid ja näitused, teoste müük liidu kaudu ning liikmelisus. Lisaks toimusid sotsiaalkomisjoni ning residentuuride komisjoni esimesed koosolekud ning saatsime välja nö EKLi teenuste rahulolu-küsitlused. Augustisse jäid mh ka kohtumised Kultuuriministeeriumi värske asekantsleri Xenia Joosti, Tallinna Kunstihoonest Paul Aguraiuja ja Madli Ehasaluga ning Sandra Jõgeva + advokaatidega.
Info ja teavituse osas keskendusime uudiskirjadele ja sotsiaalmeediale, kodulehtedeni jõuame hiljem. Liidu tegevustega seostub hetkel 4 uudiskirja, 6 Facebooki lehekülge, 5 Instagrami lehekülge, 2 Facebooki gruppi ning 6 kodulehekülge. Võtsime eesmärgiks oma infokanaleid koondada ja lähitulevikus jääb sotsiaalmeediasse ilmselt kolm lehekülge – „Eesti Kunstnike Liit“, „EKLi galeriid“ ja „ARS kunstilinnak“. Uudiskirjadest jääb peamiseks kanaliks EKLi nädalakiri ning ARSi, Draakoni ja Hobusepea uudiskirjad profileerivad natuke ümber, võttes suuna nö sõprade uudiskirjaks ja kutse-listiks muutumisele. Lisaks algatame nädalakirja ka erineva sagedusega uusi rubriike (lisaks juba startinud „juhatuse töölauale“), mis jõuavad lugejani sügise jooksul.
Galeriide ja näituste osas on soov rohkem ühtlustada kõigi nelja vanalinna galerii ning ARSi projektiruumi/showroomi toimimist. Otsustasime, et Vabaduse, HOP, Draakoni ja Hobusepea galerii hakkavad olema avatud samadel aegadel ning püüame ühe päeva nädalas teha galeriid ka õhtul pikemalt avatuks. Vaatame üle näitusepaikade tehnilist baasi ja regulaarseid hooldustööde vajadusi, et neil oleks sujuvamalt toimiv süsteem. Vanalinna galeriide osas korrastasime enne avamist toimuvate teavitustegevuste süsteemi – loobusime eelteadetest, sügisest saadavad kõik galeriid oma teated välja nädal enne näituse avamist. Edaspidi võiksid vanalinna galeriides toimuksid avamised ühel päeval, et tekitada suurem sündmus rohkema tähelepanuga. Edaspidi vaatame üle ka näitusetasud ning näitusega kaasnevad üritused – igal galeriil/EKL galeriidel võiksid olla ka oma nö signatuur-sündmused.
Teoste müük toimub praegu Draakoni galeriis ning ARSis kolmel pinnal. Vaadates kunsti müüki laiemalt, tuleb endalt küsida, kuhu liit siin üldse mahub ning kuidas eristub. Liidu eelis on ehk erinevate põlvkondade ning erinevate meediumite hulgast laia valiku pakkumine, plussiks on veel see, et teoseid saab kohapeal vaadata ja meie müügipunktid mõjuvad pigem demokraatlikult kui elitaarselt. Edasi võiks Draakoni ja ARSi müügipunktides pakutav teoste valik üksteisele läheneda – mõlemas võiks olla müügil nii tarbe- kui kujutavat kunsti. ARSi puhul peab mõtlema, kas maja erinevates otstes asuvad müügipunktid, mida haldab üks inimene ning millest üks on seetõttu alati kinni („palun helistage..“) on parim lahendus. Natuke selgem süsteem tuleks ka tekitada selles osas, kuidas ja millised teosed müügile jõuavad, kaua nad müügis on ja mis tegevusi teeb EKL oma teistes kanalites, et neile tähelepanu tõmmata.
Liikmete osas keskendusime praegu peamiselt kandideerimise materjalide nõuete täpsustamisele. Juuni volikogus liikmekandidaate arutades nägime, et tihti on CV ja portfoolio põhjal keeruline otsust teha – seega palume tulevikus kandideerijatel mõned projektid/teosed endal rohkem lahti kirjutada, lisada motivatsioonikiri ning rõhutame soovituskirjade sisukust. Kunstivaldkond üha laieneb, inimesed õpivad ja töötavad nii Eestis kui mujal, tegutsetakse nii füüsilises kui ka virtuaalruumis – pilt meie kunstnikkonnast läheb üha kirjumaks, seega vajame mitmekülgsemat infot liikmeks kandideerijate kohta. Omaette arutelu küsimus on muidugi see, et mis kriteeriumite alusel siis ikkagi positiivne või negatiivne otsus volikogult tulla võiks ning mida liidu liikmeks olemine üldse annab – aga nende küsimustega tegeleme ka kindlasti edasi.
Sotsiaalkomisjonis (koosseis: Maarin Ektermann, Taimi Soo, Tanja Muravskaja, Erkki Juhandi, Aet Ollisaar) kuulasid uued liikmed seniseid kogemusi. Otsustasime, et sotsiaalkomisjonile on vaja ka oma töökorda, mis oleks avalikult üleval liidu lehel ning mis annaks infot, mis laadi toetuseid, kuidas ja millal liikmed taotleda saavad. Kuna sotsiaalfond kujuneb laekunud liikmemaksudest, siis arutasime ka, kuidas õhutada liikmeid oma liikmemaksu ikka ära tasuma, et sotsiaalfondil oleks vahendeid, millega raskustesse sattunud kolleege toetada.
Residentuuride komisjon (koosseisus: Tüüne-Kristin Vaikla, Jaanus Samma, Peeter Laurits, Juss Heinsalu ja Krista Mölder) kogunes, et vaadata värske pilguga üle, mida EKL pakub kunstnikele residentuurimaastikul tänase seisuga ja kuidas edasi. Aastate jooksul on liidul kujunenud välja rahvusvahelised paretner-residentuurid Kanadas, Prantsusmaal, Soomes. Pikaajaline sõber ja estofiil Kanadast Cotton Factory juht Robert Zeidler külastas meid laulupeo eel, et arutada edasist koostööd ja ühise kunstikogukonna loomist ning leida võimalus tähistada näitusega 10 aasta pikkust koostööd. Hetkel on residentuuri minemas Kadri Toom ja sealt tulemas Lesley Loksi Chan, kes saab oma käsutusse stuudio ARS-i majas. Vantaa residentuur Helsingi lähistel pakub kunstnikele elu-, töötamise- ja näituse võimalusi. Liigume suunas, et luua samaväärseid võimalusi ka sealt saabujaile. Sel aastal töötas residentuuris Mari Volens ja meile tuleb Päivi Allonen. Pariisi lähistel asuvasse Grez-sur-Loingi sõidab Anna Škodenko, kelle residentuurikulud katab EKL. Komisjonist jooksis läbi mõte siduda saabuvate kunstnikega seonduvalt ka EKA; leida tulevikus võimalusi partnerlussuheteks (suur)linnades külaliskorterite näol meie kunstnikele. Ning kuna meil Eestis on arenenud loomeresidentuuride võrgustik, siis plaanime kohtumist ideekorjeks Loore liikmetega. Samuti võtame fookusesse Läti ja Leedu kunstiresidentuuridega võimaliku koostöö. EKL-ile kuuluvale residentuurile Muhu Kunstitalus pakume juba järgmisest hooajast võimalust suuremaks iseseisvuseks, nii sisuloome kui majandamise osas, millest lähemalt edaspidi. Ülevaade meie partner-residentuuridest siin: https://www.eaa.ee/residentuurid
Kohtumisel Kultuuriministeeriumi loomingu valdkonna asekantsleri Xenia Joostiga (ametis alates juuni 2025) käis Maarin Ektermann koos KAELa tegevjuhi Kadi-Ell Tähiste ning Kadri Laas-Lepasepaga, kes esindas Kulka kunsti sihtkapitali. Tutvustasime EKLi ja KAELa tegemisi ning KAEL esitles kahte lähiajal oma töögruppides valminud dokumenti – näitusetasude vooru ja tegevustoetuste korrastamise ettepanekut KuMile. Lisaks vestlesime jätkuvalt üha suuremaks kasvavatest kääridest valdkonna vajaduste ning Kulka jagatavate vahendite osas, abi võiks olla kui jätkata suuremate institutsioonide tegevustoetuste väljaliigutamist Kulkast KuM ridadele – järgmised suuremad oleksidki Tartu Kunstimaja ning EKLi galeriid. Ei saa öelda, et ülearu lootusrikas tunne oleks jäänud – ametlik poliitika on ju jätkuvalt kärped ja kokkuhoid, aga eks tuleb oma jalajälgi ministeeriumi vaiba sisse edasi kulutada.
Tallinna Kunstihoonega kohtumisel palusime endale ülevaadet ehitustööde seisust – juba küsitakse päris tihti, et mis värk nende Vabaduse 8 ateljeedega on jne. Praegu on lootus avada KH hilissügisel 2026, ateljeed aga peaksid isegi varem valmis saama, aga täpsemaid veksleid välja veel ei käida. Lisaks alustasime ka järgmise Kevadnäituse korraldamise arutelusid, kuhu seekord liituvad ju ka EKLi vanalinna galeriid, mis tähendab mahu ja korralduslike väljakutsete kasvu. Eraldi jätkuv teema on veel Tallinna Linnagalerii, millest KH oma rohkete näitusevõimaluste lisandudes loobuda soovib ning mille lepingupartner linnaga ongi tegelikult EKL.
Augustis toimus ka kohtumine EKLi galeriide näitusekonkursite osas läbi oma advokaadi liidule pöördumise saatnud Sandra Jõgevaga. Kohtumine oli konstruktiivne. Kuna uuel juhatusel on galeriide ja näituste korraldamise teema nagunii fookuses ja nii mõnelegi järeldusele oldi jõutud juba varem (näiteks žürii kaasamine kõigis galeriides), siis olid S. Jõgeva ettepanekud veel üheks sisendiks ja peegelduseks liidu tegevusele. Kokkuvõttes – liit ei tühista 2026. aasta konkursse, kuid teeb järgmisel korral korralduses mitmeid parendusi. Nimetatud žüriisse kaasatakse ka välisliikmeid (st mitte ainult EKLi koosseisulisi töötajaid), žüriile luuakse ka avalikul kättesaadav töökorra dokument, kandideerijaid teavitatakse kiiremini ning selgemini, kas nad said näituseaja või mitte. Veel on vaja arutada, mis alustel žürii täpsemalt kujuneb ning kuidas taotluseid hindab – kas tekib mingil kujul punktisüsteem vms.
Peegeldust liidu tegevustele saame lähiajal ka küsitlustest, mille augustis saatsime kahele sihtgrupile: ateljeerentnikele (Vabaduse, Hobusepea ning ARSi majades) ning galeriides 2023 jaanuar – 2025 juuli näituse teinud kunstnikele. Küsisime üsna detailselt, millega nad rahul on ja millega ei ole ning kuidas saaksime liiduna paremat nö teenust pakkuda. Ootame huviga ka neid vastusteid, nii et kui teie postkastis on selline kiri, siis palun leidke mahti ja andke meile märku oma kogemustest!
Septembri lõpus kirjutame juba järgmistest kohtumistest ja teemadest – ees ootab ateljeedekomisjoni esimene kohtumine, korraline volikogu jpm!
Juhatuse töölaualt – juuni
07.08.2025
Head Eesti Kunstnike Liidu liikmed ja nädalakirja saajad!
Lisame kord kuus nädalakirja regulaarse rubriigi – väikese ülevaate sellest, millega EKL-i president ja asepresident viimase kuu jooksul tegelenud on. Esimesel korral teeme veidi pikema tagasivaate, kuidas esimesed kuud läinud on.
Kuigi EKL-i poolt oli ootus, et asume kohe peale suurkogu toimumist ja valituks saamist tööle, ei olnud see päris nii võimalik, kuna mõlemal oli otsi kokku tõmmata oma senistes töökohtades Eesti Kunstiakadeemias ning Tallinna muinsuskaitses. Kuni jaanipäevani, kui ametis oli ka senine juhatus, toimuski asjade üleandmine, mis tähendas palju koosolekuid. Tegime mais-juunis-juulis ka pikemaid kohtumisi kõigi EKLi töötajatega, et kuulata, kuidas on töö liidus käinud, mis on nende ülesanded olnud ning millised on nende nägemused tulevikust. Kuna olime valimisprotsessi käigus kohtunud juba pea kõigi alaliitudega, siis oli meil juba palju väärtusliku vaadet kogunenud, nüüd tutvusime köögipoolega, mh ka mitmete partneritega – käisime Kunstiasutuste Liidu aastakoosolekul, kohtusime Riigikogus toimuvate näituste asjus jne. Võib öelda, et Eesti Kunstnike Liit on veel suurem ja veel keerulisem organism kui eemalt paistis, siin on palju-palju tegevussuundi ning nende kõigi suhtes kõrged ootused nii kogu kunstivaldkonnal, liikmetel kui alaliitudel. Kuidas nüüd nende ootuste ja meie poolt kaasa toodud tulevikuvisioonide vahel navigeerida, peaks välja joonistuma tegevuskavas, mida lähimate kuude jooksul koostame ning mis kehtiks järgmise suurkoguni.
Paar konkreetsemat asja ka:
Juunis andsime valdkonna nimel Sotsiaalministeeriumile tagasisidet ravikindlustuse seaduse muutmise eelnõule, mis puudutas just vabakutseliste ravikindlustust. Lühidalt kokkuvõttes: positiivne areng on kindlasti bürokraatia vähenemine, mistõttu rohkematel vabakutselistel tekiks võimalus endale vabatahtlikku ravikindlustust sõlmida. Kuid problemaatilisena tõime välja, et kui vabatahtliku ravikindlustuse kuumakset hakatakse arvestama keskmise palga järgi nagu plaan on, siis ei ole see meie valdkonna vabakutselistele tegelikult kättesaadav (257.- kuus). Lisaks, praegune plaan nägi ette, et seda saaks endale osta vaid terveks aastaks korraga, aga meie valdkonda aitaks palju just võimalus seda kuu kaupa, siin-seal juurde soetada, vastava ettepaneku ka tegime. Lisaks pakkusime, et kuutasu võiks arvutada pigem alampalaga järgi ning tuletasime meelde omalt poolt ka meelde nö rulluva sotsiaalmaksuga edasi liikumist, millest meie valdkonna väikeste ja hajusate töötasude kontekstis oleks ka abi. Ootame edasisi arenguid ja täname Airi Triisbergi, kes aitas tagasisidet kokku panna!
Juunis toimusid ka koos KAEL-a tegevjuhi Kadi-Ell Tähistega KOV valimiste-eelsed kohtumised erakondadega Tallinnas – kohtusime Parempoolsete, Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatide, Eesti 200 ja Isamaa esindajatega. EKRE pakkus kohtumist sügisesse ja Keskerakonnast ei õnnestunud vaatamata korduvatele kirjadele kellegagi ühendust saada. Teemad, mida kunstivaldkonnale olulistena rõhutasime, olid: kunstnike toetamine ja koostöö (mh pakkusime välja, et võiks luua Tallinna kunstnikupalga (vt ka Tartu linnakirjanik), koostöös EKL-iga teoste laiema deponeerimissüsteemi avalikesse asutustesse (muidugi tasu eest kunstnikule) ning kunstnike residentuurid või pikemad projektid koolides); soovisime pikka iga praeguse linnavõimu algatatud kolmeaastastele tegevustoetustele, nelja suure kunstifestivali toetamisele ning loodetavasti peatselt jõustuvale nö linna protsendikunstiseaduse meetmele. Pakkusime omalt poolt välja ka viise, kuidas linna toetuste puhul vähendada bürokraatilisi takistusi ja panna õlg alla näiteks rahvusvahelises kommunikatsioonis.
Juulisse jäi aga ka Sandra Jõgeva advokaadi poolt saadetud pöördumine liidule, milles ta esitas pretensiooni EKL-i galeriide (täpsemalt Hobusepea, Draakon ja Hop) 2026. aasta näituseprojektide konkursi korralduse üle ning mis nõudis nende konkursside tühistamist. Võtsime sellist pöördumist väga tõsiselt ning kuna uue juhatusena ei olnud ka meil veel täielikku ülevaadet, palusime oma galeristidelt koostada põhjalikumad protsesside sissevaated, arutasime asja oma advokaatidega ning koostasime vastuse. Loomulikult näeme ka ise, kuidas asju saaks paremaks teha ning olime galeriide töökorraldust arutanud juba põgusalt ka volikogu juuni kokkusaamisel. Seega oma vastuses tänasime Jõgevat väärtusliku sisendi eest. Konkursi tulemusi ei oleks me siiski nõus tühistama, kuna nende tulemustest on kõiki osapooli juba enne pöördumise laekumist teavitatud ja valitud kunstnikud on oma projektide raames saanud juba kindluse, et saavad näituseid läbi viia. Nende konkursside osas ei saa kella tagasi keerata ja selleks ei ole ka häid (õiguslikke) perspektiive. Lisaks, me ei soovi ka uute lahenduste väljatöötamist teha kiirustades ja nagu öeldud, on mh galeriide tegevuse laiem ülevaatamine juba käsil ning võib kinnitada, et järgmise kevade näituseprojektide konkursid saab välja kuulutada juba uuendatud tingimustel. Augustis seisab ees ka kohtumine S. Jõgevaga, aga tahamegi oma liikmetele rõhutada, et oleme teie ettepanekute osas kuuldel ka ilma advokaatideta ja nende kaasamine võiks ehk jääda selliseks juhuks, kui muud suhtlusviisid enam ei tööta.